2-17-12136/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

LxxxxPxxxxxxxx esitas 15.08.2017 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 25.10.2017 kohtumäärusega kuulutati välja Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Mart Sikuti. 17.11.2017 toimus Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Lxxxx Pxxxxxxxxx nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2018. Pankrotihaldur esitas 23.01.2020 kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 04.02.2020. Lxxxx Pxxxxxxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 19.03.2020 esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1. Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et Lxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS §158 lg 4 alusel seoses raugemisega, kui kohtu deposiiti ei maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt üks tuhat (1 000) eurot.; 2. Juhul, kui keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat ei tasu, palub ajutine haldur lõpetada Lxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus PankrS §158 lg 4 alusel seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut LxxxxxPxxxxxxxxi pankrotihalduri kohustustest.; 3. Määrata pankrotihaldurile tasu oma ülesannete täitmise eest vastavalt PankrS § 23 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 ja §65 lg 11 ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks vastavalt PankrS §66 lg 1. Lähtudes PankrS §23 lg 3, lg 6; §65 lg 11 palun määrata Lxxxx Pxxxxxxxxi halduri tasu summas 520 eurot + käibemaks 104 eurot, kokku 624 eurot (6,5 tundi *80 eurot + käibemaks) ja kulutuste hüvitamine summas 28.18 eurot + käibemaks 5.64 eurot (transpordi- ja bürookulud), kokku 33.82 eurot Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t.

Esimene kiirlaenu võtmine toimus võlgniku poolt 02.07.2014.a, siis on võetud SMS-laenu summas 400 eurot. 17.07.2015.a. on võetud laenu Krediidipank Finants AS-lt summas 2078,58 eurot, 29.02.2016.a. on võetud laenu Moneyzen OÜ-l summas 3078,50 eurot, samal päeval on tagastatud Placet Group-le laenu 1182,71 eurot. 15.05.2016.a. on võetud laenu Placet Group-lt summas 1000 eurot, 01.07.2016.a. on võetud laenu Bigbank AS-lt 846,93 eurot, 16.08.2016.a. on võetud laenu Placet Group-lt summas 1000 eurot, 27.09.2016.a. on võetud laenu IPF Digital Estonia-lt summas 800 eurot. Väikelaen Swedbank AS-lt oli võetud juba varem (2012.a. olid laenukanded juba näha), seda on hiljem refinantseeritud ja korduvalt laenusummat suurendatud. 2017.a. jaanuaris registreeriti Krediidiinfo poolt peetavas Maksehäireregistris Lxxxx Pxxxxxxxxxx maksehäired. Avaldaja elab faktilises kooselus Axxxxx Kxxxxxxxxxxx, kooselu ajal on sündinud 2 lastLxxxx Kxxxxxxxx s.xxxxxxxxxx.a. ja Lxxxx Kxxxxxxxx s. xxxxxxxxxx.a. Võlgniku perekondlik olukord ei võimalda tal leida ka tasuvamat tööd, näiteks välisriigis, mis võimaldaks võlad tasuda maksegraafikuga. Lxxxx Pxxxxxxxxx makseraskusi süvendavaks asjaoluks on ka tema terviseseisund (osaliselt töövõimetu), mis teeb küsitavaks tema täiskohaga töötamise. Kohustustest vabastamine menetluse algatamine Võlgnik on kohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 169 , § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Vastavalt PankrS § 173 lg 1 on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on võlgnevused kolme (3) võlausaldaja ees (põhiliselt Bigbank AS ees, mis moodustab 65,54% pankrotimenetluses tunnustatud nõuete mahust), mistõttu on halduri arvates otstarbekas usaldusisikut mitte määrata ja kohustada võlgnikku ise täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik Lxxxxx Pxxxxxxxx andis 16.03.2020.a. nõusoleku, et ta kohustub ise täitma usaldusisiku kohustusi, juhindudes PankrS § 172 lg 6 teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku usaldusisikut mitte määrata ning kohustada võlgnikku Lxxxx Pxxxxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja Lxxxx Pxxxxxxxxx maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Lxxxx Pxxxxxxxx ei suutnud oma kohustusi laenuandjate ees täita. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Mart Sikut pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15.08.2017 esitas võlgnik Lxxxx Pxxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Lxxxx Pxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Lxxxx Pxxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 16.04.2020. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning usaldusisiku kohustus. Võlgnik töötab osalise tööajaga, ta on osalise töövõimega. Terviseseisund paremaks läinud ei ole, probleemiks on peamiselt vaimne tervis. Võlgnik avaldas, et ta soovib oma kohustusi võlausaldajate ees täita, leida võimaluse maksete tegemiseks. Võlgnik loodab, et ta suudab igakuuliselt teha võlausaldajatele eraldisi 30 euro ulatuses. Kohus leiab, et Lxxxx Pxxxxxxx tuleb nimetada LxxxxxPxxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Lxxxx Pxxxxxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada 10. oktoobril 2020. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.märtsil väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Lxxxx Pxxxxxxxš tööandjale, Sotsiaalkindlustusamet) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Lxxxx Pxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.märtsil). On tõenäoline, et võlgniku sissetulek ei ületa PankrS § 173 lg.4 määra, mistõttu võlgnik usub suutvat eraldada võlausaldajatele igakuuliselt 30 eurot. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4.Pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva aruande (raugemisaruande) koostamine – 1,5 h. Ajakulu kokku: 6,5h. Arvestades tunnitasu hinnaga 80eur/h on halduri tasu 520 eurot + käibemaks 20% 104 eurot, kokku 624 eurot. Tehtud kulutused: Transpordikulud: Viljandi-Põltsamaa 50km* 0,3 eur/km – 15 eurot + käibemaks 20% 3,00 eurot, kokku 18 eurot; Bürookulud 15 eurot + käibemaks 20% 3 eurot, kokku 18 eurot. Arvestades seda, et LxxxxPxxxxxxxxx pankrotimenetluses on pankrotivara koosseisus rahalisi vahendeid 657,82 eurot ja puuduvad võimalused pankrotivara suurendamiseks, palub haldur kohtul määrata halduri tasu ja kulutuste hüvitamise summas 657,82 eurot. Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Kokku on pankrotihaldur teostanud pankrotimenetluses ülesandeid 6,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104 eurot, kokku 624 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et arvestades PankrS § 23 lg-t 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Mart Sikuti taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104 eurot, kokku 624 eurot. Halduri tasu kanda pankrotivara arvelt ning maksta välja Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 28,18 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,64 eurot, kokku 33,82 eurot. Haldur on taotlenud kulude kinnitamist väiksemas ulatuses, kuna pankrotivara ei ole piisavalt. Esialgse arvestuse kohaselt on kulud kokku summas 36 eurot. Vajalikud kulud hõlmavad endast bürookulusid pankrotiperioodil ning transpordi kulusid. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 28,18 eurot,