Saaja: Intrum Estonia AS a/a XXX Swedbank AS viitenumber XXX 1 Intrum Debt Finance AG Kokku
34 202,90 34 202,90
Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.
4.Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks L.T. (pankrotis) pankrotimenetluses 466,22 eurot, millele lisandub käibemaks 93,24 eurot, kokku 559,46 eurot, ja mõista summa büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto XXX). Mõista pankrotihalduri tasu summas 69,22 eurot, millele lisandub käibemaks 13,84 eurot, kokku 83,06 eurot välja pankrotivarast.
5.Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud 186,40 eurot ning jätta need L.T. (pankrotis) kanda.
6.Anda L.T. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto XXX).
8.Algatada L.T. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
9.Jätta L.T. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada L.T. ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajale üks kord aastas (iga aasta 20. aprillil).
11.L.T. esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. novembril 2020, järgnev 1. mail 2021 jne.
12.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2020. aastal 221,36 eurot). L.T. kohustub loovutama 2/9
usaldusisikule igakuiselt vähemalt 5% oma töövõimetoetusest, so summa, mille usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas, 20. aprillil, võlausaldajatele välja maksab. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
13.Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule (TsMS § 3141 lg 2) ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajale.
14.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
1.L.T. esitas 31.10.2019 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas L.T. kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 17.12.2019 määrusega kuulutati välja L.T. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.01.2020. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06.03.2020.
2.06.03.2020 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) kinnitada L.T. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek; 2) lõpetada L.T. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 3) vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 4) kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seoses pankrotivara arvelt kantud kulud 186,40 eurot; 5) määrata pankrotihaldurile töötasu 466,22 eurot, lisandub käibemaks 93,24 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096); 6) pankrotihalduri töötasu 69,22 eurot, millele lisandub käibemaks 13,84 eurot, mõista välja pankrotivarast; 7) anda L.T. pankrotihalduri töötasu maksmiseks menetlusabi 476,40 eurot; 8) otsustada L.T. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine.
3.Jaotusettepanek kinnitati 20.03.2020 määrusega.
4.23.03.2020 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 13.04.2020. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.
5.Kohus kuulas 16.04.2020 võlgniku ära. Võlgnik selgitas, et on võimeline eraldama võlausaldajale 5% oma töövõimetoetusest.
ARUANNE
3/9
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Võlgniku realiseeritav vara koosnes Nordic Equity Fund (ISIN XXX) osakutest (0,759 tk), mille müügist laekus pankrotivarasse 69,24 eurot. Ajavahemikus detsember 2019 kuni märts 2020 on võlgnik saanud puudega inimese sotsiaaltoetust 196,36 eurot ning töövõimetoetust 1668,60 eurot. Töövõimetoetusest on arvatud pankrotivara hulka 159 eurot. Pankrotivara väärtus kokku on 228,24 eurot. Aprilli algul lisandub eeldatavalt 41,22 eurot.
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2.3.Massikohustused: haldur käsitab kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna.
2.4.Tasutud pankrotimenetluse kulud: pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 186,40 eurot, sealhulgas tasu OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 135 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 19,50 eurot, käibemaks 30,90 eurot ning panga teenustasu 1 euro. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (suhtlemine võlgniku ja võlausaldajaga, võlausaldaja nõude kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms) tarbeks on kasutatud OÜ ÜK Büroo ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1 ja 2 nimetatud isik.
2.5.Edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel. Et võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub haldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest: 1) ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgniku realiseeritav vara oli väga väheväärtuslik ning arestitav sissetulek on väike; 2) kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata; Võlgniku varaliste suhete ning vara tagasivõitmise võimaluste kontrollimiseks, samuti maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja selgitamiseks oli tarvis koguda teavet ning seda analüüsida samas mahus, nagu tavaliselt teeb ajutine pankrotihaldur. 3) vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi võib selliste menetluste läbiviimiseks anda tagastamatut abi kuni 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks). Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur tasu 15 töötunni eest 466,22 eurot (31,08 eurot tund). Nimetatud tasule lisandub käibemaks 93,24 eurot. Töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) – 2 tundi; - kogutud teabe töötlemine, analüüs – 1,5 tundi; - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega – 0,5 tundi; - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine – 1,5 tundi; 4/9
- suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega – 0,75 tundi; - suhtlus võlgniku ja võlausaldajaga kompromissi võimaluste selgitamiseks – 0,75 tundi; - osakute müügi korraldamine – 0,5 tundi; - jooksva sissetuleku järelevalve, arveldused, arvepidamine – 0,5 tundi; - tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs – 3 tundi; - võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine – 1,5 tundi; - jaotusettepaneku ja menetluse lõpparuande koostamine – 2,5 tundi. Võlgniku arvelduskontol olevate vahendite arvel saab katta töötasu 83,06 euro ulatuses (69,22 eurot + käibemaks 13,84 eurot) ja sellele kontole aprilli algul täiendavalt laekuva raha arvel. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa tasumiseks taotleb haldur võlgnikule menetlusabi andmist.
3.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Aruandega koos on kohtule esitatud ka jaotusettepanek, et usaldusisikule oleks tagatud PankrS § 172 lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus. Enne pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks.
4.Andmed pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1 ja p 4) L.T. pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks võlgniku tegevust ja varalisi suhteid iseloomustava teabe kogumisele ja analüüsimisele tegi haldur selles asjas peamiselt järgmisi toiminguid:
6.1.Viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele.
6.2.Kontrollis võlausaldaja nõuet. Enne nõuete kaitsmise koosolekut nõudis võlausaldajalt korduvalt täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks väidet, et nõue kuulub nõudeavalduse esitanud isikule ning on just nõudeavalduses märgitud suurusega. Kogutud tõendite ja selgituste alusel jõudis haldur järeldusele, et võlausaldaja nõue summas 34 202,90 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
6.3.Arvestades, et võlgnikul on vaid üks võlausaldaja, kes on valmis tegema võlgnikule järeleandmisi tasutava summa osas, kutsus haldur võlgnikku ja võlausaldajat üles pidama läbirääkimisi võlasuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Pooled pidasidki läbirääkimisi, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Võlausaldaja oli valmis vähendama nõuet kuni 5000 euroni, võlgnik oli valmis võla tasumiseks võtma laenu maksimaalselt 1800 eurot. See, et võlgnik ja võlausaldaja ei jõudnud kokkuleppele pankrotimenetluse ajal, ei välista halduri arvates võimalust leppida tasutavas summas kokku hiljem, kohustustest vabastamise menetluse ajal.
6.4.Pidas arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. Selle tegevuse tulemusena laekus pankrotivarasse 159 eurot, loodetavasti laekub edaspidi veel vähemalt 41,22 eurot.
5/9
Võlgnik saab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust ning Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Muud sissetulekut ei ole. Võlgniku jooksev sissetulek laekus tema nimele AS-s SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Võlgniku jooksvast sissetulekust pankrotivara hoiustati arvelduskontole nr XXX, mille käsutusõigus on hetkel üksnes pankrotihalduril. Pärast pankrotimenetluse lõppu saab sama kontot soovi korral kasutada usaldusisik võlausaldajate kasuks deponeeritud raha eristamiseks võlgniku muust rahast. Võlgniku nimele AS-s SEB Pank avatud arvelduskontol nr XXX olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste vältimatute kulude katmiseks.
6.5.Müüs Nordic Equity Fund (ISIN XXX) osakud (0,759 tk). Selle tegevuse tulemusena laekus pankrotivarasse 69,24 eurot.
6.6.Andmaks võlausaldajale võimaluse arvamuse avaldamiseks ja PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldaja ei võta osa PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Võlgniku ainus võlausaldaja, Intrum Debt Finance AG (registrikood CHE-100.023.266), ei ole oma tunnustatud nõude katteks panrotivarast raha saanud, seega on tema rahuldamata nõude summa 34 202,90 eurot.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) L.T. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
9.Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (PankrS § 162 lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on lõpparuandes kajastatud.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 163 lg 5) Halduri andmetel ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod. Võlgnik võttis laenu eluaseme soetamiseks ajal, mil tema tervist ja teenitavat töötasu silmas pidades võis eeldada, et laenu tagastamine on jõukohane. 2007. aastal kaotas võlgnik töövõime ning sellest ajast alates ei ole suuteline täitma varem võetud kohustust. Hüpoteegipidaja realiseeris tema nõuet tagava kinnisasja, kuid selle müügihind ei katnud kogu nõude summat. Võlgnik elatub juba aastaid üksnes riigilt saadavast toetusest ega ole võimeline teenima võla jäägi tasumiseks vajalikku sissetulekut.
11.Muud menetlust puudutavad asjaolud Juhuks kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, märgib haldur, et Intrum Debt Finance AG on palunud tema nõude rahuldamiseks tasutava summa kanda AS-is Swedbank avatud Intrum Estonia AS-i arvelduskontole nr XXX, märkides maksekorraldusele viitenumbri XXX.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine 6/9
6.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et L.T. varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning L.T. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
7.Kohus avaldas 23.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus L.T. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 13.04.2020. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et L.T. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
8.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
9.Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli liiga kergekäeline krediidi kasutamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.
10.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada L.T. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
11.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
12.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
13.Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 466,22 eurot, millele lisandub käibemaks 93,24 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde 15. Pankrotihalduri tunnitasuks on 31,08 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 466,22 eurot, millele lisandub käibemaks 93,24 eurot, kokku 559,46 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 69,22 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 13,84 eurot, pankrotivara arvel ning 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
14.Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 186,40 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajaliku ja põhjendatud kulu 186,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
15.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
16.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS 7/9
§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
17.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
18.L.T. i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 07.01.2020. L.T. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 31.10.2019. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule PankrS § 158 lg 1 ja 4 teatise ja aruande 06.03.2020.
19.Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada L.T. kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
21.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
22.Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et L.T. täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kinnituse, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning L.T. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.
23.Kohus kohustab L.T. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta (iga aasta 20. aprillil) ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. novembriks 2020, järgnev 1. maiks 2021, jne.
24.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt L.T. tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (L.T. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab L.T. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 8/9
25.TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. L.T. kohustub loovutama usaldusisikule igakuiselt vähemalt 5% oma töövõimetoetusest so summa, mille usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas, 20. aprillil, võlausaldajale välja maksab. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.