lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-9743/3

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-9743/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-25-9743

Tsiviilasi

U.Y hagi H.H vastu kahju hüvitamiseks ja avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlustoiming

Hagi ja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja / avaldaja: U.Y (isikukood XXX; elukoht XXX xx–xx, XXX-i; e-postxxx) Kostja / puudutatud isik: H.H (isikukood XXX; epostxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda U.Y hagi H.H vastu kahju hüvitamiseks ja U.Y lähenemiskeelu kohaldamiseks menetlusse võtmisest.

avalduse

2.Jätta menetluskulud U.Y kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus U.Y-le kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
U.Y (hageja / avaldaja) esitas 19. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.H (kostja / puudutatud isik) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja rahaline hüvitis 4000 eurot moraalse kahju eest hageja ja tema laste kasuks. Hageja on esitanud ka avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2.Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2025. a määrusega hagiavalduse moraalse kahju väljamõistmiseks ja avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks käiguta ning andis hagejale / avaldajale tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates järgnevate puuduste kõrvaldamiseks: mittevaralise kahju nõude täpsustamiseks; konkreetse lähenemiskeelu

taotluse esitamiseks; hageja / avaldaja laste andmete esitamiseks; kostja / puudutatud isiku andmete esitamiseks; riigilõivu tasumiseks.

3.Hageja / avaldaja esitas 7. juulil 2025 hagiavalduse ja avalduse täienduse. Hageja märkis, et loobub hagi esitamisest mittevaralise kahju väljamõistmiseks kostja vastu. Hageja täiendas lähenemiskeelu kohaldamise avaldust ning selgitas, et palub kohtul: keelata puudutatud isikul viibida hageja ja tema laste H. - M. J. , H. - M. J. läheduses kuni 100 meetrit avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, lasteaia, meditsiiniasutustes ja avalikel üritustel); viibida hageja ja tema laste elukoha xxxxxxxxxxxxxxx, XXX xx–xx juures lähemal kui 100 meetrit; keelata ühendust võtta telefonitsi, interneti, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu; läheneda hageja kasutuses olevale sõiduautole kuni 100 meetrit. Hageja põhjendas lähenemiskeelu kohaldamise avalduse esitamist asjaoluga, et puudutatud isik sekkub pidevalt avaldaja ja tema laste eraellu, mis on emotsionaalselt ja vaimselt kurnav, kahjustab laste tervist ning hageja ja tema kõhubeebi tervist. Hageja ja tema lapsed käivad psühholoogi vastuvõttudel ja mänguteraapias.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagiavalduse kahju hüvitamiseks ja avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
5.Hageja on 7. juulil 2025 esitanud kohtule avalduse täienduse, milles märgib, et loobub hagi esitamisest mittevaralise kahju nõudes 4000 eurot. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud ning seda saab menetleda ainult hageja soovi korral, hageja teatas hagist loobumisest, siis keeldub kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, hageja ei soovi hagi menetlemist.
6.Hageja esitas kohtule ka avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks H.H suhtes. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamise avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 475 lg 1 p 7 alusel lahendab kohus lähenemiskeelu avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p-de 1–2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2
7.TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus selgitab lisaks, et seadus ei reguleeri võimalust kohtul poolte vahel lepitamismenetlust läbi viia. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
8.Kohtu hinnangul ei selgu avaldusest, milles konkreetselt seisneb oht avaldajale. Tsiviilkohtumenetluses määratava lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb avaldajal lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud ise kohtu ette tuua ning neid põhjendada (ja ka tõendada). Kohtule 19. juunil 2025 esitatud avaldusest nähtub, et hageja ise võttis puudutatud isikuga esimesena ühendust (dtl 3) ning hageja ja puudutatud isiku vaheline suhtlus on olnud kahepoolne. Avalduse põhjendusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks üldse hageja ja tema laste elukoha või sõiduauto juures viibinud või hagejat ähvardanud. Kohtule esitatud avaldus on üldsõnaline ja ebaselge ning kohtule jääb arusaamatuks, millised hageja hüved on ohus. Kohtu hinnangul on avalduses toodud asjaolud ja taotlused põhistamata. Hageja esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik aru saada, kuidas on rikutud hageja eraelu puutumatust või muid isikuõigusi. Kohus märgib, et iga hagejale vastuvõetamatu käitumine ei anna veel kohtule põhjust seada lähenemiskeeld.
9.Kuna täitmata on VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldused lähenemiskeelu kohaldamiseks, siis ka avalduse menetlusse võtmise korral jääks avaldus ilmselt rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole perspektiivitu avalduse menetlemine otstarbekas.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus jätab avalduse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.Hageja on tasunud hagita menetluse avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja