Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-9065

2(9)

2-19-9065

Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanekut antud menetluses koostatud ei ole, kuivõrd tunnustatud nõuded menetluses puuduvad. J G (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja J G (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Haldur on teavitanud pankroti väljakuulutamisest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid ja viinud 19.12.2019 läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise. Haldur on kohtule esitanud ka PankrS § 132 kohase aruande ning käesoleva lõpparuande. Halduri hinnangul on sellega kõik pankrotimenetluse toimingud lõpule viidud ja menetlus tuleb lõpetada. Pankrotihaldur on antud menetluses viinud läbi järgmised toimingud: tutvunud pankrotimäärusega, koostanud pankrotiteate ning edastanud selle võlausaldajatele, edastanud täiendavaid meeldetuletusi, ette valmistanud võlausaldajate üldkoosoleku, koostanud vara ja kohustuste nimekirja, läbi viinud koosoleku, protokollinud ja edastanud protokolli kohtule koos taotlusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks, koostanud PankrS § 132 kohase aruande ja esitanud kohtule, koostanud järelepärimisi, avaldanud AT teate, valmistanud ette, viinud läbi ja protokollinud nõuete kaitsmise koosoleku ja edastanud võlausaldajale, koostanud lõpparuande ja esitanud kohtule, võlgnikule, võlausaldajatele. Pankrotihaldur on teinud tööd kokku 6,2 tundi ning taotleb tasu summas 714.24 eurot (sh käibemaks). Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid kõigi pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks summas 79.40 eurot, mis lisandub). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. 3(9)

2-19-9065

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Nõuete esitamise tähtaeg J G (pankrotis) pankrotimenetluses oli 12.11.2019. Vaatamata halduri poolt teadaolevatele võlausaldajatele saadetud korduvatele meeldetuletustele ja teavitustele esitas oma nõude vaid 1 võlausaldaja Aktiva Finants OÜ. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 19.12.2019. Võlgnik esitatud nõudele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas Aktiva Finants OÜ nõudele vastuväite täies ulatuses, kuivõrd haldurile võlausaldaja poolt esitatud info ja alusdokumentide ning võlgniku poolt võlausaldajale tehtud väljamaksete võrdlus ei andnud alust nõude tunnustamiseks. 19.12.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ühtegi nõuet ei tunnustatud. Hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Tuginedes Harju Maakohtult 28.01.2020 saadud infole ei ole Aktiva Finants OÜ oma nõude tunnustamiseks kohtu poole pöördunud. Seega, antud menetluses tunnustatud nõuded puuduvad. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul on olnud makseraskused juba vähemalt 2015. aastast. Nimetatud perioodist pärinevad ka esimesed sissenõutavad kohustused, mis on võlgnikul täna endiselt täitmata. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur aga 2016. aastat, kui võlgniku tervislik seisund oluliselt halvenes ja ta kaotas töö. Võlgnik ei ole halduri hinnangul ilmselt täiel määral mõistnud võetud kohustustega kaasnevaid tagajärgi. Võlgnik on läbi aastate võtnud erinevatelt kiirlaenupakkujatelt stabiilselt krediiti, tasudes muuhulgas ka uue võetava laenuga vanu võlgnevusi ja seda ka ajal, kui võlgnikul oli stabiilne sissetulek. Võlgnik on suutnud osaliselt võlgnevusi tasuda vaid tänu ema ja õe toetusele. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole seega tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole antud menetluses esitanud hagisid ega avaldusi kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse.

4(9)

2-19-9065

Haldur on seisukohal, et kuigi võlgnikul puuduvad pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata jäänud kohustused, siis ei ole välistatud, et nõuded võlgniku vastu siiski eksisteerivad. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud andmed 9 võlausaldaja nõuete osas. Haldurile on kinnitanud pankrotiteate kättesaamist 5 võlausaldajat. Pankrotihaldur märgib, et tal ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlausaldajate seisukoht antud menetluses usaldusisiku määramise osas puudub. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. Pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et J G (pankrotis) pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtajaks 12.11.2019. Pankrotihaldur saatis teadaolevatele võlausaldajatele korduvalt meeldetuletusi ja teavitusi pankrotimenetluses nõude esitamise võimaluse kohta, kuid sellele vaatamata esitas oma nõude vaid üks võlausaldaja Aktiva Finants OÜ. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 19.12.2019. Võlgnik esitatud nõudele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas Aktiva Finants OÜ nõudele vastuväite täies ulatuses, kuivõrd haldurile võlausaldaja poolt esitatud info ja alusdokumentide ning võlgniku poolt võlausaldajale tehtud väljamaksete võrdlus ei andnud alust nõude tunnustamiseks. 19.12.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ühtegi nõuet ei tunnustatud. Hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Tuginedes Harju Maakohtult 28.01.2020 saadud infole ei ole Aktiva Finants OÜ oma nõude tunnustamiseks kohtu poole pöördunud. Seega, antud menetluses tunnustatud nõuded puuduvad. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuigi võlgnikul puuduvad pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata jäänud kohustused, siis ei ole välistatud, et nõuded võlgniku vastu siiski eksisteerivad. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud andmed 9 võlausaldaja nõuete osas, pankrotihadurile on kinnitanud pankrotiteate kättesaamist 5 võlausaldajat. 5(9)

2-19-9065

Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul puudub vara. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Võlgnik ei ole esitanud kohtule avaldust PankrS § 159 alusel pankrpotimenetluse lõpetamiseks pankroti aluse äralangemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb J G (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kuna pankrotimenetluses puuduvad tunnustatud nõuded ja võlgniku poolt avaldatud võlausaldajad ei ole pankrotimenetluses oma nõudeid esitanud ning võlgnik ei ole esitanud kohtule avaldust pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotialuse äralangemise tõttu, siis puudub kohtul alus pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 159 alusel pankrotimenetluse aluse äralangemise tõttu. Pankrotihaldur on seisukohal, et J G (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on üle jõu käivate kohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud täita. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur 2016. aastat, kui võlgniku tervislik seisund oluliselt halvenes ja võlgnik kaotas töö. Kohus hindab võlgniku maksejõuetuste tekkimise põhjuseid lähtuvalt olemasolevast informatsioonist, s.h võlgniku esitatud andmetest kohustuste olemasolu kohta. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi nõuetekohaselt ja ei maandanud riske juhuks, kui ta kaotab oma tervisliku seisundi tõttu töö. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest J G (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Andres Hermet on 30.01.2020 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 6,2 töötunni eest kokku 595.20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 119.04 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata tasu väljamaksmisele OÜ-le Lundet, arveldusarve nr EE372200221011469150 ja lisada seetõttu pankrotihalduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur on tutvunud pankrotimäärusega, koostanud pankrotiteate ning edastanud selle võlausaldajatele, edastanud täiendavaid meeldetuletusi, ette valmistanud võlausaldajate üldkoosoleku, koostanud vara ja kohustuste nimekirja, läbi viinud koosoleku, protokollinud ja edastanud protokolli kohtule koos taotlusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kinnitamiseks, koostanud PankrS § 132 kohase aruande ja esitanud kohtule, koostanud järelepärimisi, avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, valmistanud ette, viinud läbi ja protokollinud nõuete kaitsmise koosoleku ja edastanud võlausaldajale, koostanud lõpparuande ja esitanud kohtule, võlgnikule, võlausaldajatele.

6(9)

2-19-9065 Kohus, tutvunud pankrotihaldur Andres Hermet ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 714.24 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, OÜ-le Lundet ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Lundet OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100314159). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Lundet OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 595.20 eurot käibemaks summas 119.04 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 10.03.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti J G (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest pankrothalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

7(9)

2-19-9065 PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. J G (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Nõuete kaitsmise koosolek J G (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 19.12.2019. Nõuete kaitsmise koosolekul ühtegi nõuet ei tunnustatud, mistõttu puuduvad J G (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud andmed 9 võlausaldaja nõuete osas, pankrotihadurile on kinnitanud pankrotiteate kättesaamist 5 võlausaldajat. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J G kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks, kuna võlgnik on avaldanud, et tal on kohustusi 9 võlausaldaja eesja tulenevalt PankrS § 176 lg 1 tuleneb, et juhul, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J G kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda J G usaldusisikuks nimetada. J G on edastanud pankrotihaldurile omapoolse nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust.

8(9)

2-19-9065 Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb J G ́l juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub J G kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab J G ́le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J G ́l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.