Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsuse põhjendused 10.07.2019 esitas Profia Arvestuse OÜ Harju Maakohtusse hagi X X X vastu põhivõla 993,60 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja alates 07.07.2017 seadusjärgse viivise saamiseks. Profia Arvestuse OÜ on täitnud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vormi A (nõudevormi) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007. Nõudevormis toodud kirjelduse esitas hageja kostjale teenuse eest 30.06.2017 arve nr MA1700814 summas 993,60 eurot, maksetähtajaga 07.07.2017. Kostja arvet ei tasunud. Hagejal on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras ja VÕS § 113 (1) lg 1 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus edastas nõudevormi ja vastusvormi võlgnikule Soome ja kohustas viimast tagastama täidetud vastusvorm kohtule 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Võlgnik sai kohtudokumendid Soome kohtu teatel kätte 10.03.2020, kuid Harju Maakohtule 30 päeva jooksul ei vastanud. EÜ määruse nr 861/2007 artikkel 19 sätestab, et kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlus läbi viiakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise

kohustust. Kostjal oli raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 993,60 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 993,60 eurot. Kuna kostja on viivitanud arve tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Kuna arve tasumise tähtaeg oli 07.07.2017, siis kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 08.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. VÕS § 113 (1) lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.