1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2020 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata EEi taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja teha tühistatud osas uus määrus, millega EEi taotlus tühistatud osas rahuldada. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.
2.Maakohtu 10. jaanuari 2020 määrus kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Jätta rahuldamata õigusnõustamiseks.
EEi
taotlus
riigi
õigusabi
saamiseks
muuks
2.2.Määrata EEile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult.
2.3.Eesti Advokatuuril nimetada EEile riigi õigusabi osutav advokaat.
2.4.Kohustada EEile määratud advokaati teavitama kohut EEi kaebuse menetlusse võtmise või menetlusse võtmata jätmise kohta ja võimaluse tekkimisest taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult.
3.Jätta rahuldamata EEi taotlus õigusabi saamiseks riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse esitamiseks ning MH vastutusele võtmiseks.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Määruskaebemenetluse kulud jäävad EEi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu või advokatuur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.EE esitas Tallinna Halduskohtule 18.11.2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus edastas taotluse 05.12.2019 määrusega lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Taotluse kohaselt andis Riigikohus avaldajale tähtaja tema avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja sai Riigikohtu kirja saabumise kohta teate 16.10.2019 ja läks sellele postkontorisse järgi 28.10.2019. Kirjast selgus, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 15.10.2019. Avaldaja ei saanud puudusi seega enam tähtaegselt kõrvaldada. 04.11.2019 andis Riigikohus teada, et jätab avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata. Avaldaja ei saa oma põhiseaduslikke õigusi seega enam kaitsta.
3.Avaldaja esitatud selgituste kohaselt juhtus temaga 24.05.2012 Haapsalus liiklusõnnetus, mille riik jättis nõuetekohaselt fikseerimata. Avaldaja pöördus tekkinud kahju hüvitamiseks kohtusse. Pärnu Maakohus jättis 21.06.2013 otsusega (tsiviilasi nr z-zz-zzzzz) hagi rahuldamata, kuna ükski tõend ei kinnitanud hageja kukkumist kostjale kuuluval kinnistul. Avaldaja ei suutnud seega tõendada liiklusõnnetuse toimumist riigi tegemata jätmise tõttu. Avaldaja on pöördunud seoses oma õiguste tagamata jätmisega politsei, haigla, Haapsalu Linnavalitsuse, Õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, prokuratuuri, Advokatuuri, halduskohtu, riigikogu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
4.Kuna avaldaja ei saa pärast Riigikohtu 04.11.2019 määrust enam oma põhiseaduslikke õigusi kaitsta, palub ta määrata õigusabi, et ta saaks koostada pöördumise Euroopa Inimõiguste Kohtule. Eesti kohtusüsteem ja riigiaparaat ei ole võimelised põhiseaduslikke õigusi tagama. Avaldaja soovib algatada kohtumenetluse, mis viiks ametnike vastutusele võtmiseni ja sellise seadusandluse loomiseni, mis kohustab riiki tagama põhiseadusliku korra kehtivuse ja kodanike kaitse. Lisaks soovib avaldaja kohtukulude, ravikulude, moraalse kahju ja töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6.Avaldaja soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ta ei saanud tähtajaks, s.o 15.10.2019, kõrvaldada puudusi, mis olid märgitud Riigikohtu 23.09.2019 määruses, kuna ta sai selle kätte alles 28.10.2019. Riigikohus jättis 04.11.2019 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud määruskaebuses olevaid puudusi kohtu määratud ajaks ega mõistlikuks ajaks pärast kohtu 23.09.2019 kirja kättesaamist. Kuna avaldaja jättis puudused kõrvaldamata, on tema võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja õigusabi taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata.
7.Taotleja ei kasutanud riigi õigusabi taotluse näidisvormi ja ta ei ole kohtule menetlusabi taotlust esitanud. Seetõttu jääb rahuldamata taotlus riigilõivu tasumiseks abi saamiseks.
8.Avaldaja ei ole taotluses märkinud, milles seisneks tema muu esindamine või muu õigusnõustamine, arvestades probleemi kirjeldust, milleks riigi õigusabi taotletakse. Taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna puudused, mis esinesid tsiviilasja nr Ez-zz-zzzzz määruskaebuses, olid kõrvaldatavad selle tsiviilasja menetluses.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, kuna see on vastuolus põhiseadusega, ei taga kodaniku õigusi ega käivita protsessi, et kodanik saaks oma õigusi kaitsta.
10.Maakohtu kohtunik tegi otsuse huvide konfliktis, kuna pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtu poole on seotud hinnangu andmisega ka tema tegevusele. Avaldaja märkis taotluses, et soovib abi ka riigilõivu tasumiseks. Avaldaja ei teadnud, et riigilõivu hüvitamiseks on vaja esitada eraldi avaldus. Õigusabi taotluses ei ole kohta, kus seletada lahti, milles seisneb isiku muu esindamine. Õige ei ole heita seda ette avaldajale.
11.Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldajal ei olnud võimalik Riigikohtu määratud tähtajaks parandusi sisse viia. Avaldaja kirjutas Riigikohtule päringu 10.11.2019, kuid Riigikohus oli enda lõpliku vastuse 04.11.2019 juba andnud. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Ringkonnakohus palus avaldajal oma õigusabi ja menetlusabi taotlust täpsustada ning edastada kohtule oma majandusliku seisundi teatis. Samuti selgitas ringkonnakohus avaldajale, et nii menetlusabi kui riigi õigusabi taotluse juurde tuleb selgelt märkida, millise kaebuse esitamiseks õigusabi vajatakse. Avaldaja esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse maakohtu määrusele kohase kaebuse esitamiseks, Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, MH vastutusele võtmiseks ja käesolevas menetluses menetlusdokumentide vormistamiseks.
15.Avaldaja esitatud seisukohtadest, taotlustest ja selgitustest võib aru saada, et avaldaja soovib pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse seetõttu, et ta sai kätte Riigikohtu kirja, millega teda kohustati tema kaebuse puudused kõrvaldama, siis, kui puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oli juba möödunud. Seetõttu ei ole tal õnnestunud tagada oma õiguste kaitset seoses riigi tegematajätmistega temaga 24.05.2012 juhtunud liiklusõnnetuse fikseerimisel.
16.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 37 lg 1 kohaselt
võib nendele nõuetele vastav isik saada riigi õigusabi ka kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
17.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks põhjendusega, et avaldaja võimalus tema õiguste kaitseks on ilmselt vähene, kuna ta jättis puudused Riigikohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja soovib Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda põhjusel, et see tähtaeg möödus enne, kui avaldaja sai kätte tähtaja määranud kirja. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajal õigus nendel asjaoludel esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kaebus ei ole ilmselgelt põhjendamatu või vastuvõetamatu.
18.Ringkonnakohtule esitatud ja kohtu enda kogutud andmetel ei suuda avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu asjatundliku õigusteenuse eest ise tasuda. Avaldajale kuulub 1⁄2 xxxxx kinnisasjast xxxxx külas xxxxx vallas xxxxmaal ja 1⁄2 xxxxx tn xx kinnisasjast xxxxxx. Avaldaja selgituste kohaselt on xxxx talu halvas seisukorras naturaalmajanduslik suvila, mille müümisel kaotaks avaldaja võimaluse varustada ennast toiduga. Xxxx xx kinnistu on avaldaja elukoht väärtusega 100 000 eurot. Lisaks kuulub avaldajale 1988.a mootorratas Jawa, väärtusega 100 eurot. Avaldaja on töötu ja tal ei ole sissetulekut. Kohtu kogutud andmetel kuulub avaldajale arvelduskonto Swedbank AS-s, millel on 94 eurot, kuid konto on blokeeritud ja sellel ei ole vähemalt alates novembrikuust 2019 kandeid toimunud. Avaldaja selgituste kohaselt elab ta oma isa VE pensionist, mis on 430 eurot kuus. V. E elab talvel koos avaldajaga ja suvel xxxxxx talus. Leibkonna igakuised kulud on 510 eurot. Avaldajal on lisaks ka õppelaen, mille suurust ta ei ole avalduses välja toonud. Taotluse kohaselt on avaldaja kohustuste jääk kokku 300 eurot, igakuise makse suurusega 50 eurot. Avaldaja andmetel on kohtutäitur arestinud tema vara ja pangakontod 1800 euro suuruse nõude täitmiseks. Ringkonnakohtu kontrollitud andmetel nähtub kinnistusraamatust, et xxxxx tn xx kinnisasjale on kohtutäituri avalduse alusel seatud keelumärge 18.12.2013. xxxxx kinnistu on koormatistest vaba (v.a muinsuskaitseseadusest tulenev riigi ostueesõigus).
19.Eeltoodust nähtub, et kuigi avaldajal on vara, on osa sellest (xxxxx tn xx) arestitud ja avaldaja konto on blokeeritud. Xxxxxx kinnisasja näol ei ole tegemist kergelt võõrandatava varaga. Avaldaja selgituste kohaselt on naabrite kinnisasi olnud müügis juba 10 aastat. Samuti võtab kohus arvesse avaldaja selgitusi selle kohta, et ta on töötu, ilma sissetulekuta ja vajab kinnistut endale toidu kasvatamiseks. Kuna avaldajal ei ole sissetulekuid ja ta elab oma isa pensionist, samuti on arestitud tema arvelduskonto, ei suuda ta ilmselt tasuda asjatundliku õigusabi eest. Õigusabi tasumist avaldaja eest ei saa eeldada ka tema isalt.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus avaldaja taotluse ja määrab talle riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise jaoks. Õigusabi määratakse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kooskõlas RÕS § 37 lg-s 1 sätestatuga tuleb avaldajat esindaval advokaadil teavitada kohut avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja võimaluse tekkimisest taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Seoses RÕS § 37 lg-s 3 sätestatuga juhib ringkonnakohus avaldaja tähelepanu ka asjaolule, et Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni artikli 35 kohaselt võib Kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
Avalduses esile toodud asjaoludel tegi Riigikohus vaidlustatud asjas lõpliku otsuse 04.11.2019.
21.Muus osas jääb avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Käesolevas menetluses osalemiseks avaldaja riigi õigusabi ei vaja (RÕS § 7 lg 1 p 1). Samuti jääb rahuldamata ringkonnakohtule esitatud taotlus õigusabi saamiseks, et pöörduda halduskohtusse MH vastutusele võtmiseks seoses tema ametkonna tegevusetusega. Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Ringkonnakohus ei lahenda uusi õigusabi taotlusi, mida maakohtule ei esitatud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus ka seda, et ei tuvastanud asja läbivaatamisel asjaolusid, mis annaksid aluse leida, et maakohtu kohtunik oleks avaldaja taotluse läbivaatamisel olnud huvide konfliktis.
22.Maakohus jättis õigesti rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks. Menetlusabi andmiseks vajalikke asjaolusid ei ole avaldaja hoolimata ringkonnakohtu 04.03.2020 selgitustest esile toonud. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema ka toimingu, milleks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal on võimalik taotleda menetlusabi, kui ta pöördub konkreetse nõudega kohtusse. Avaldaja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et avaldajal oleks tekkinud riigilõivu tasumise kohustus. Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise eest ei tule riigilõivu tasuda.
23.Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.