lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19513/10

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19513/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 73 korteriühistu80428321(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamine

Viru Maakohus Kaire Pullerits 06. aprill 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-19513 Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu avaldus V. A. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Avalduse lahendamine Avaldaja: Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu, registrikood: 80428321, asukoht: Järveküla tee 73-x, KohtlaJärve, 30322 Ida-Viru maakond Avaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, epost: [email protected] Puudutatud isik: V. A., isikukood: xxx, elukoht: xxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu avaldus V. A.i vastu võlgnevuse nõudes. Välja mõista V. A.ilt Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx majandamiskulude võlgnevus 3886, 24 eurot (sh põhivõlgnevus 3593, 10 eurot perioodil 28.09.2016 kuni 31.08.2019 ja sissenõutavaks muutunud viivis 293, 14 eurot. Jätta avaldaja menetluskulud V. A.i kanda. Välja mõista V. A.ilt Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu kasuks menetluskulud 194 eurot (sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 144 eurot) ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt (194 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

1.12.12.2019 esitas Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu (edaspidi nimetatud avaldaja) avalduse V. A.i (edaspidi nimetatud puudutatud isik) vastu põhivõlgnevuse summas 1(9)

3652,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 618,89 euro nõudes. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning menetluskuludelt otsuse jõustumisest välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni menetluskulude täitmiseni. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule alates 27.09.2016 korter nr x asukohaga Järveküla tee 73, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond ja isik on Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 73 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on avaldaja ees tekkinud võlgnevus ajaperioodil 27.09.2016 kuni 31.08.2019 kokku summas 4208,99 eurot, sh seisuga 01.10.2019 on põhivõlgnevus 3652,59 eurot ja viivis on seisuga 01.10.2019 summas 618,89 eurot. Avaldaja selgitas avalduses, et avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (s.h. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Sama põhikirja punktide 3.2.6.1. – 3.2.6.11. maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest täielikul või osalisel väljalülitamisel keskküttesüsteemist ja juhtudel, kui on täidetud põhikirja punkti 3.2.20 tingimused- korteri tegelikust köetavast pindalast. Korteri tegelikku köetavat pindala määratletakse soojuskoormuse muuttunise arvestuse ja korteri köetava pindala järgi arvestamise alusel, mille on teinud vastavat litsentsi omav spetsialist; elektrienergia eest tasu arvestamisel individuaalse elektriarvesti näidust; gaasi eest tasu arvestamisel individuaalse gaasiarvesti näidust; olmeprügi väljaveo eest tasu arvestamisel - 1 m2 korteri üldpinnast; korteriühistu liige kohustub tasuma ühekordseid erakorralisi makseid, elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks, juhatuse ja üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras; maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras; käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest vastavalt tegutsevale seadusandlusele. Viivise tasumisest võib ühistu liikme vabastada juhatus üldkoosoleku otsuse alusel oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Vastavalt 16.05.2016.a Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu üldkoosoleku protokollile on alates 01.05.2016.a kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,47 senti 1 m2 eest + 35 eurot kuus korterist kuni 04.2018, prügivedu – 0,04 senti, hooldus – 0,165 senti, remondifond – 0,266 senti, hoiufond – 35 eurot kuus. Vastavalt 28.04.2018.a Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu üldkoosoleku protokollile on alates 01.04.2018.a kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,82 senti 1 m2 eest, haldus – 0,30 senti, prügivedu 0,04 senti, hooldus 0,35 senti, remondifond 0,13 senti. Vastavalt 29.04.2019.a Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu üldkoosoleku protokolli punktile 1.2 on alates 01.05.2019.a kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,91 senti 1 m2 eest, haldus 0,30 senti, prügivedu – 0,04 senti, hooldus 0,35 senti, remondifond 0,22 senti. Kohtule esitatud avaldusele on lisatud järgmised dokumendid: kinnistusraamatu väljavõte, korteriühistu põhikiri, 16.05.2016 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, 28.04.2018 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, 29.04.2019 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, arvete 2(9)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

väljavõtted perioodil september 2016 kuni september 2019, põhivõla ja viivise arvestuse tabelid perioodi september 2016 kuni august 2019 kohta ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

2.13.12.2019 jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja avaldaja kohustus kõrvaldama avalduses esinenud puudused. Avaldajal tuli kohtule esitada põhi- ja viivisenõude arvestuskäik, sest avalduse märgitud nõuete kujunemine ei olnud arusaadav. Samuti tuli avaldajal kohtule teatada, kas avaldaja on enne kohtusse pöördumist puudutatud isiku poole võlgnevuse nõudmisega pöördunud. Avaldaja kõrvaldas puudused 06.01.2020. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik korteris ei ela ja pärast korteriomandi soetamist on tehtud remont, kuid korter seisab tühjana. Avaldajale ei ole puudutud isiku viibimiskoht teada ja viimane ei ole avaldajale oma tegeliku elu- ja viibimiskoha andmeid esitanud. Arved on pandud postkasti ja need on sealt ära võetud. Infostendil on väljas kõik korteriühistu liikmetele vajalik info ja korteriühistu üldkoosoleku otsused k.a 29.04.2019 üldkoosoleku protokoll, sh juhatuse kontaktandmed. Avaldaja korrigeeris avalduses toodud nõude suurust. Avaldaja täpsustas, et alates korteriomandi soetamisest ei ole puudutatud isik majandamiskulusid tasunud. Esialgses avalduses on avaldaja ekslikult märkinud, et puudutatud isik on kahel korral tasunud majandamiskulusid. Augusti ja septembri 2016 maksed oli teostanud korteri endine omanik. Avaldaja palus täpsustatud avalduses puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse summas 3593,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 618,89 eurot. Kohtule esitatud avalduse täiendusele on lisatud avaldaja kontoväljavõte perioodil 01.09 kuni 30.09.2016 ja exceli tabelid võlgnevuse kohta perioodil 2016 kuni 2019 (failide pealkirjaks on „võlgnevuse kujunemine 2016, 2017, 2018, 2019“).
3.Viru Maakohus võttis 07.01.2020 kohtumäärusega avalduse hagita menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avaldusele 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest kirjalik arvamus. Viru Maakohus edastas puudutatud isikule aadressile xxx 07.01.2020 menetlusse võtmise kohtumääruse ja avalduse koos lisadega, mis on puudutatud isikule kätte toimetatud 27.02.2020 perekonnaliikme (isa) vahendusel. 21.02.2020 menetlustoimingu protokolli kohaselt kinnitas puudutatud isik kohtule, et ta elab aadressil xxx. Seega loeti tsiviilasjas nr 2-19-19513 esitatud avaldus ja 07.01.2020 menetlusse võtmise kohtumäärus puudutatud isikule kätte toimetatuks 27.02.2020. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.03.2020) avaldusele vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
5.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike 3(9)

ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud 07.01.2020 menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.

6.Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tuvastatud on, et puudutatud isikule kuulub kinnistusraamatu kandest nähtuvalt alates s.o 28.09.2016 korteriomand registriosa nr xxx, asukohaga xxx, Kohtla- Järve linn, Ida-Viru maakond, üldpindalaga 49,20 m2 ja puudutatud isik on korteriühistu liige (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 27; põhikiri, dtl 28). Puudutatud isik enda kohustusele tasuda majandamiskulude eest, vastu vaielnud ei ole. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud ka korteriühistu otsuseid. Puudutatud isik ei ole ka võlgnevuse olemasolu ega selle suurust vaidlustanud. Vaatamata vastuväidete puudumisele, kontrollib kohus avalduse põhjendatust ja tõendatust.
8.Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 ja alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama põhimõte on kehtestatud KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Kohtule esitatud avaldaja põhikirja p 3.2.6 (dtl 29) kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (s.h. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse 4(9)

poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Sama põhikirja punktides 3.2.6.1.- 3.2.6.9. (dtl 29) on sätestatud, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest täielikul või osalisel väljalülitamisel keskküttesüsteemist ja juhtudel, kui on täidetud põhikirja punkti 3.2.20 tingimused: korteri tegelikust köetavast pindalast. Korteri tegelikku köetavat pindala määratletakse soojuskoormuse arvestuse ja korteri köetava pindala järgi arvestamise alusel, mille on teinud vastavat litsentsi omav spetsialist; elektrienergia eest tasu arvestamisel individuaalse elektriarvesti näidust; gaasi eest tasu arvestamisel individuaalse gaasiarvesti näidust; olmeprügi väljaveo eest tasu arvestamisel - 1 m2 korteri üldpinnast. Korteriühistu liige kohustub: tasuma ühekordseid erakorralisi makseid, elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks, juhatuse ja üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras; maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras. Eeltoodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest vastavalt seadusandlusele. Kohus tuvastas, et 16.05.2016 Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (dtl 9) kohaselt on korteriühistu poolt alates 01.05.2016.a kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,47 senti 1 m2 eest + 35 eurot kuus korterist kuni 04.2018, prügivedu – 0,04 senti, hooldus – 0,165 senti, remondifond – 0,266 senti, hoiufond – 35 eurot kuus. 28.04.2018. Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu 28.04.2018 protokolli (dtl 11) kohaselt on alates 01.04.2018 korteriühistu poolt kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,82 senti 1 m2 eest, haldus – 0,30 senti, prügivedu 0,04 senti, hooldus 0,35 senti, remondifond 0,13 senti. Vastavalt Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu 29.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktile 1.2 (dtl 15) on alates 01.05.2019.a kinnitatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude suuruseks 0,91 senti 1 m2 eest, haldus 0,30 senti, prügivedu – 0,04 senti, hooldus 0,35 senti, remondifond 0,22 senti.

8.1.Avaldaja nõuab 06.01.2020 täpsustatud avalduses (dtl 49) puudutatud isikult 27.09.2016.a – 31.08.2019.a ajaperioodi eest põhivõlgnevust 3593,10 eurot ja viivist 618,89 eurot. Seisuga 01.10.2019 on puudutatud isiku koguvõlgnevus avaldaja ees 4211,99 eurot. Avaldaja ei ole kohtule arveid esitanud. Kohus tuvastas, et esitatud arvete väljavõtetes (dtl 19, 20, 21, 22, 22, 23 ja 25) sisalduvad puudutatud isikule osutatud teenused, teenuste aluseks võetud tariifid ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Arvete väljavõtetest nähtuvalt arvestas avaldaja puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmisi kululiike: üldvesi, prügivedu, maja haldustasu, remondifondi kulu, kütmise kulu ja hoiufondi kulu. Tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest kulu arvestatud ei ole. Võlgnevuse olemasolu ja selle põhjendatust on kohus kontrollinud avaldaja poolt kohtule esitatud arvete väljavõtete (dtl 19, 20, 21, 22, 22, 23 ja 25) ja korteriühistu poolt väljastatud võlgnevuse kujunemise tabelite (dtl 46, 50, 51, 52) põhjal. Võlgnevuse kujunemise tabelist (2019) (dtl 52) nähtuvalt on põhivõlgnevus summas 3593,10 eurot ja põhinõue on arvestatud ajaperioodi september 2016 kuni august 2019 eest, milline summa ühtib omakorda vastavat perioodi arvestades arvete väljavõtetes tooduga. 2016.aastal oli alates septembrist kuni detsembrini võlgnevus 425,05 eurot, 2017.aastal 1334,04 eurot, 2018.aastal 1131,99 eurot ja 2019.aastal 702,02 eurot, kokku summas 3593,10 eurot.

5(9)

Eeltoodu alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 28.09.2016.a – 31.08.2019.a eest 3593,10 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. Kohus märgib, et arvestab erinevalt avaldaja poolt märgitust s.o 27.09.2016, võlgnevuse perioodi algust kinnistusraamatu kande tegemisest (puudutatud isiku korteriomanikuks saamisest) alates 28.09.2016.

8.2.Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldaja esitanud avalduses sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 618,89 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 on erisäte VÕS § 113 lg 1 suhtes. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 2018.aastal 0,00 %. Seega on viivisemääraks 8% aastas s.o. 0,022 % päevas. Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 põhikirja p 3.2.9. (dtl 29) kohaselt kohustus puudutatud isik maksma viivist tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest vastavalt seadusandlusele. Kohus tuvastas, et avaldaja on võlgnevuse kujunemise tabelitest (dtl 46, 50, 51, 52) nähtuvalt arvestanud põhinõudelt viivist alates september 2016 kuni detsember 2018 0,07% päevas ja 2019.a 0,022% päevas. Viivised on aastate kaupa arvestatud kuni 31.12. Kohus kontrollis avaldaja võlgnevuse kujunemise arvestust aastakäikude (2016 kuni 2019) kaupa ja leiab, et viivisearvestus ning viivisenõue ei ole kooskõlas KÜS § 7 lg-s 4 sätestatuga (2016 ja 2017) ja 2018.a arvestatud viivis on vastuolus KrtS § 42 lg -s 1 sätestatuga, mille kohaselt saab korteriühistu korteriomanikult nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mistõttu on 2018.a põhivõlalt arvestatud viivis 0,07% päevas, ebaõige. Kohus osundab, et ka 2019.a viivise arvestus ei ole korrektne ja avaldaja on viivist oluliselt lubatust rohkem arvestanud. Kohus arvestas 2016.a viivist viivisekalkulaatori alusel järgnevalt: 05.10.2016 arve nr K1020167313 põhinõudelt 115,96 eurot ja 06.11.2016 arve nr K1120167313 põhinõudelt 149,24 eurot viivist avaldaja arvestanud ei ole (dtl 50). 06.12.2016 arve nr K1220167313 põhinõudelt 159,85 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.02.2017 kuni 31.12.2017, viivitatud päevi 334, viivise summa 37,37 eurot Kokku on perioodil september 2016 kuni detsember 2016 viivise summa 37,37 eurot. Kohus arvestas 2017.a viivist viivisekalkulaatori alusel järgnevalt: 06.01.2017 arve nr K0120177313 põhinõudelt 171,59 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.03.2017 kuni 31.12.2017, viivitatud päevi 306, viivise summa 36,75 eurot 06.02.2017 arve nr K0220177313 põhinõudelt 156,91 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.04.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 275, viivise summa 30,21 eurot 07.03.2017 arve nr K0320177313 põhinõudelt 144,21 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.05.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 245, viivise summa 26,91 eurot 05.04.2017 arve nr K0420177313 põhinõudelt 126,49 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.06.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 214, viivise summa 18,95 eurot 6(9)

06.05.2017 arve nr K0520177313 põhinõudelt 86,78 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.07.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 184, viivise summa 11,18 eurot 07.06.2017 arve nr K0620177313 põhinõudelt 68,22 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.08.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 153, viivise summa 7,31 eurot 05.07.2017 arve nr K0720177313 põhinõudelt 68,22 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.09.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 122, viivise summa 5,83 eurot 06.08.2017 arve nr K 0820177313 põhinõudelt 68,22 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.10.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 92, viivise summa 4,39 eurot 06.09.2017 arve nr K0920177313 põhinõudelt 68,22 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.11.2017- 31.12.2017, viivitatud päevi 61, viivise summa 2,91 eurot 05.10.2017 arve nr K1020177313 põhinõudelt 111,37 eurot, viivis 0,07% päevas, viivise periood 01.12.2017-31.12.2017, viivitatud päevi 31, viivise summa 2,42 eurot 06.11.2017 arve nr K1120177313 põhinõudelt 122,55 eurot, viivis 0,022% päevas, viivise periood 01.01.2018-31.12.2018, viivitatud päevi 365, viivise summa 9,80 eurot 06.12.2017 arve nr K1220177313 põhinõudelt 141,26 eurot, viivis 0,022% päevas, viivise periood 01.02.2018-31.12.2018, viivitatud päevi 334, viivise summa 10,34 eurot Kokku on perioodil 01.01.2017 kuni 31.12.2017 (arvestades KÜS § 7 lg 4 sätestatult viivise sissenõutavaks muutumise aega) viivis summas 167 eurot. Kohus arvestas 2018.a viivist viivisekalkulaatori alusel järgnevalt: 06.01.2018 arve nr K0120187313 maksetähtaeg 20.01.2018, põhinõudelt 154,38 eurot, viivise periood 21.01.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 345, viivise summa 11,67 eurot 06.02.2018 arve nr K0220187313 maksetähtaeg 20.02.2018, põhinõudelt 161,45 eurot, viivise periood 21.02.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 314, viivise summa 11,11 eurot 09.03.2018 arve nr K0320187313 maksetähtaeg 20.03.2018, põhinõudelt 155,89 eurot, viivise periood 21.03.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 286, viivise summa 9,77 eurot 05.04.2018 arve nr K0420187313 maksetähtaeg 20.04.2018 põhinõudelt 91,98 eurot, viivise periood 21.04.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 255, viivise summa 5,14 eurot 06.05.2018 arve nr K0520187313 maksetähtaeg 20.05.2018 põhinõudelt 47,02 eurot, viivise periood 21.05.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 225, viivise summa 2,32 eurot 06.06.2018 arve nr K0620187313 maksetähtaeg 20.06.2018 põhinõudelt 40,43 eurot, viivise periood 21.06.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 194, viivise summa 1,72 eurot 07.07.2018 arve nr K0720187313 maksetähtaeg 20.07.2018 põhinõudelt 40,43 eurot, viivise periood 21.07.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 164, viivise summa 1,45 eurot 06.08.2018 arve nr K0820187313 maksetähtaeg 20.08.2018 põhinõudelt 40,43 eurot, viivise periood 21.08.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 133, viivise summa 1,18 eurot 05.09.2018 arve nr K0920187313 maksetähtaeg 20.09.2018 põhinõudelt 40,43 eurot, viivise periood 21.09.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 102, viivise summa 0,90 eurot 07.10.2018 arve nr K1020187313 maksetähtaeg 20.10.2018 põhinõudelt 95,11 eurot, viivise periood 21.10.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 72, viivise summa 1,50 eurot 06.11.2018 arve nr K1120187313 maksetähtaeg 20.11.2018 põhinõudelt 118,76 eurot, viivise periood 21.11.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 41, viivise summa 1,07 eurot 11.12.2018 arve nr K1220187313 maksetähtaeg 20.12.2018 põhinõudelt 145,68 eurot, viivise periood 21.12.2018 kuni 31.12.2018, viivitatud päevi 11, viivise summa 0,35 eurot. Kokku on perioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2018 viivis summas 48,18 eurot. Kohus arvestas 2019.a viivist viivisekalkulaatori alusel järgnevalt: 05.01.2019 arve nr K0120197313 maksetähtaeg 20.01.2019, põhinõudelt 157,44 eurot, viivise periood 21.01.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 345, viivise summa 11,90 eurot 7(9)

05.02.2019 arve nr K0220197313 maksetähtaeg 20.02.2019, põhinõudelt 129,66 eurolt, viivise periood 21.02.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 314, viivise summa 8,92 eurot 06.03.2019 arve nr K0320197313 maksetähtaeg 20.03.2019, põhinõudelt 129,82 eurot, viivise periood 21.03.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 286, viivise summa 8,14 eurot 06.04.2019 arve nr K0420197313 maksetähtaeg 20.04.2019, põhinõudelt 88,23 eurot, viivise periood 21.04.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 255, viivise summa 4,93 eurot 06.05.2019 arve nr K0520197313 maksetähtaeg 20.05.2019, põhinõudelt 62,26 eurot, viivise periood 21.05.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 225, viivise summa 3,07 eurot 06.06.2019 arve nr K0620197313 maksetähtaeg 20.06.2019, põhinõudelt 44,87 eurot, viivise periood 21.06.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 194, viivise summa 1,91 eurot 06.07.2019 arve nr K0720197313 maksetähtaeg 20.07.2019, põhinõudelt 44.87 eurot, viivise periood 21.07.2019 kuni 31.12.2019, viivitatud päevi 164, viivise summa 1,61 eurot 06.08.2019 arve nr K0820197313 maksetähtaeg 20.08.2019, põhinõudelt 44,87 eurot, viivise periood 21.08.2019 kuni 31.08.2019, viivitatud päevi 11, viivise summa 0,11 eurot Kokku on perioodil 01.01.2019 kuni 31.08.2019 viivis summas 40,59 eurot. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on avaldaja ees sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.09.2016.a – 31.08.2019.a eest 293,14 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda (37,37+167+48,18+40,59=293,14 eurot). Avaldaja nõudis puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivist summas 618,89 eurot. Kohus jätab viivise nõude 325,75 euro osas rahuldamata (618,89-293,14=325,75 eurot). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 293,14 eurot.

8.3.Kokkuvõtvalt, tuleb V. A.ilt välja mõista Kohtla-Järve linn Järveküla tee 73 korteriühistu kasuks korteriomandi xxx, majandamiskulude võlgnevus 3886, 24 eurot (sh põhivõlgnevus 3593,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 293,14 eurot).
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldab avalduse 92% ulatuses ja mõistab avaldaja kasuks välja võlgnevuse 3886,24 eurot, sh põhivõlgnevus 3593,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 293,14 eurot. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, puudutatud isik ei ole alates korteri soetamisest avaldajale majandamiskulusid tasunud, on kohus seisukohal, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. 8(9)

Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 194 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 144 eurot ja menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise (alus: TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on 28.11.2019 hagita menetluses avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 144 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 194 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 144 eurot ning menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja