Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

1.T. T. esitas 28.02.2020 Tartu Maakohtule tsiviilasja kohtueelses menetluses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib isik riigi õigusabi korras advokaadi määramist õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks tsiviilasja kohttueelses menetluses ja kohtus. Taotluses esitatud asjaolude kohaselt on tal vaidlus endise tööandjaga, tema arve on arestitud, kuid ta ei ole teadlik, mille alusel on teda võlglaseks tehtud. Taotlejal ei ole se võimalik õigusabi eest tasuda tulenevalt tema varanduslikust ja tervislikust seisundist. Ta on juba 25 aastat puudega töövõimetuspenisonär. Samuti puuduvad tal juriidilised teadmised.

Majandusliku seisundi teatise koahselt on T. T. vallaline, ta on pensionär. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus riigilt 284 eurot kuus. Taotleja igakuised püsikulud on eluasemele 100 eurot, toidule 150 eurot, sidekulud 25 eurot, transpordile 100 eurot ja kulutused tervishoiule 100 eurot. Samuti on märgitud kulud autoremondile. Taotleja avaldab, et tal on arve AS-s Swedbank. Varast on märgitud mootorsõidukid reg nr xxxxxxx, va 2006, reg nr xxxxxxxxxxxxxx, va 1996. Kohustustest on märgitud väikelaen AS-st Swedbank.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

2.Tulenevalt TsMS §-dest 475 lg 1 p 16 lahendab kohus hagita menetluses väljaspool kohtumenetlust esitatud taotlust riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Kohus tutvunud esitatud taotluse ja selle lisaga, leiab, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja see tuleb võtta menetlusse. 3.TsMS § 180 lg 1 p 3; lg 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. RÕS § 7 lg 1 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta. RÕA § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 5 kohaselt võib kohus riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kohus edastas 03.03.2020 päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt omab taotleja seisuga 11.03.20 blokeeritud arvet AS- Swedbank, mille jääk 6,40 eurot. Viimase nelja kuu jooksul ajavahemikul 11.11.2019-11.03.2020 on isikule sotsiaalkindlustusamet maksnud pensioni 234,28 eurot ja sotsiaaltoetust 48, 84 eurot. Eesti Töötukassa on maksnud 2019 detsembris 78, 55 eurot ning 2020 veebruaris 63 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on T. T. määratud ja makstakse töövõimetuspensioni 234, 28 eurot ja puudega tööealise toetust 48, 84 eurot. Äriregistri andmetel on füüsilisest isikust ettevõtja T. T. , ärinimega T. T. - xxxxxxxx, tegevus peatatud 01.01.2020-01.01.2021. Kinnistusraamatu andmetel kuulub taotlejale xxxxx kinnistu reg nr xxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millele on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on nimetatud kinnistu

2 (3)

taotleja elukoht. Kohtul ei ole alust kahelda riigi õigusabi taotleja poolt märgitud vältimatute püsikulutuste suuruses. 4.Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks kinnistusraamatu, äriregistri, pankade ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, leiab, et taotluse esitanud isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda õigusabi eest. Isik on puuduva töövõimega ning tema sissetulekuks on riigi poolt makstav töövõimetuspensioni 234, 28 eurot ja puudega tööealise toetus 48, 84 eurot. Kohus eeldab kostja poolt esitatud andmete õigsust. Tema sissetulek kulub igapäevastele vältimatutele püsikulutustele. Puuduvad säästud ja vara, mille arvelt oleks võimalik koheselt kanda riigi õigusabi kulusid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isiku majanduslik seisund on esitatud asjaoludel RÕS § 6 lg 1 mõttes selline, et temalt ei saa eeldada õigusabi eest tasumist. Kohus ei tuvastanud RÕS § 7 lg-s 1 loetletud asjaolusid, mis on aluseks riigi õigusabi andmisest keeldumisel. Kuna taotlejal endal puuduvad juriidilised teadmised, siis ilma professionaalse õigusabita võivad isiku huvid jääda kaitseta. Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit, isiku näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, peab kohus põhjendatuks RÕS § 8 p 1 alusel määrata T. T. õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.