Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), volitatud esindaja Mikk Kangro Kostja (määruskaebuse esitaja): Arkason OÜ (registrikood 12600774), seaduslik esindaja juhatuse liige Talis Kottisse Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ LUMIRA (registrikood 14583784), seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksei Saal
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arkason OÜ osas määruskaebus läbi vaatamata.
2.Rahuldada OÜ LUMIRA määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määrus osas, millega hagi tagamise abinõuna kanti OÜ-le LUMIRA kuuluvale kinnistule asukohaga Tartu maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese (registriosa nr 2442104) käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus hagi tagamiseks osaliselt ning kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 OÜ-le LUMIRA kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt:
Eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-1448 esitatud 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.
Märkus: tsiviilasjas nr 2-20-1448 on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt esitatud Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu nõue 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks.
5.Kustutada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmisel kinnistusraamatu registriosast nr 2442104 määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud keelumärge (sisse kantud 4. veebruaril 2020).
6.Lugeda Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada hagi tagamise avaldus osaliselt. 2) Kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 OÜ-le LUMIRA kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt: 2.1)
Eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-1448 esitatud 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kasuks.
2.2)
Märkus: tsiviilasjas nr 2-20-1448 on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt esitatud Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu nõue 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks.
3) Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. 4) Määrus saata viivitamata täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning toimetada kätte menetlusosalistele.
7.Toimetada määrus pooltele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Edasikaebamise kord Osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), saab käesoleva määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas Tartu Maakohtule 28. jaanuaril 2020 Arkason OÜ (kostja I) ja OÜ LUMIRA (kostja II) vastu hagi 30. mai 2019 kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tehingu alusel saadu üleandmiseks. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes kanda kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 kostjale II kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese (kinnistu) käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge hageja kasuks. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid on hagejal põhjendatud alus väita, et keelumärke seadmata jätmisel võib hageja nõude rahuldamine muutuda võimatuks – kostja II võib kinnistu nõude tasumise vältimiseks võõrandada kolmandatele isikutele. Kinnistule keelumärke seadmine ei piira kostja II õigustatud huve rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks tagamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
2.Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse, rahuldas 29. jaanuari 2020 määrusega taotluse hagi tagamiseks ning seadis kostja II omandis olevale kinnisasjale käsutamise keelumärke hageja kasuks. Maakohus leidis, et hageja taotlus keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul põhistas hageja kohtule nõuet, mille tagamist ta soovis, ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagi rahuldamise korral peab kostja II kostjale I kinnisasja tagastama. Kui kostja II kinnisasja võõrandab, ei ole selle tagastamine võimalik. Seega tagasivõidetava kinnistu edasivõõrandamine raskendab kohtuotsuse täitmist või teeb kohtuotsuse täitmise võimatuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostjad esitasid 20. veebruaril 2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada. Praegusel juhul ei ole tagasivõitmise hagi esitamise eeldused täidetud. Hagi esitamise üheks eelduseks on alustatud täitemenetlus ja selle ebaõnnestumine, kuid hageja ei ole esitanud täitedokumenti täitmiseks kohtutäiturile. Järelikult ei saa täitemenetlus olla ebaõnnestunud. Kostja lisab, et Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud sundtäitmine piiratud ulatuses ei ole võrdsustatav täitemenetlusega. Täitemenetluse viib läbi kohtutäitur sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kuivõrd hagi eelduste täitmata jätmise tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata, tuleb tühistada ka hagi tagamise määrus.
Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et praegusel juhul on tagasivõitmise hagi esitamise eeldused täitmata. Hagejal kui maksuhalduril on maksukorralduse seaduse kohaselt õigus läbi viia täitetoiminguid. Hageja on kostja I arvelduskontod kõikides krediidiasutustes alates
26.novembrist 2019 arestinud. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal I muu vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Hageja lisab, et täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks on maksuhalduri kaalutlusõigus. Olukorras, kus maksuhaldurile on tema enda tehtud sundtäitmise toimingute tõttu teada, et võlgniku kinnis- ja vallasvarale sissenõude pööramine kohtutäituri jätkatud täitemenetluses ei viiks ilmselgelt maksunõude rahuldamisele, võib maksuhaldur jätta kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks pöördumata. Ka praegusel juhul puudus hagejal vajadus kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostjal I ei olnud õigust maakohtu määrust vaidlustada ning maakohus on selle menetlusosalise määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja I osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Kostja II esitatud määruskaebuse alusel tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus kandis kinnistusraamatusse kostjale II kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kannab hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kostja II nimele registreeritud kinnisasjale hageja kasuks eelmärke ja lisaks sellele märkuse, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kostja II määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui
määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
7.1.Ringkonnakohus leiab, et 29. jaanuari 2020 hagi tagamise määruse vaidlustamine hageja I poolt ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Seadusest ei tulene õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus on hagi menetlusse võtnud. Iseenesest võib pool TsMS § 390 lg 1 esimesest lausest tulenevalt esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Samas saab TsMS § 660 lg-s 1 sätestatust lähtudes jaatada kaebeõigust üksnes siis, kui vaidlustatav määrus riivab või kitsendab määruskaebuse esitaja õigusi (vt ka Riigikohtu 19. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-4765, p 9.4; 5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 16).
7.2.30. mai 2019 kinnistu müügilepingu esemeks olev kinnistu, millele maakohus on seadnud käsutamise keelumärke, kuulub hetkel kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt kostjale II. Hagi tagamise korras kinnistule käsutamise keelumärke seadmine ei kitsenda kostja I subjektiivseid õigusi. Maakohus on kostja I määruskaebuse seega ekslikult menetlusse võtnud. Määruskaebus tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata.
8.Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrus tervikuna ning palutud maakohtu määrus tühistada. TsMS § 652 lg 8 ja § 659 järgi ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kinnisasjale keelumärke seadmisega TsMS § 378 lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks teised võimalikud hagi tagamise abinõud ei taga käesolevas asjas hageja õigustatud huve piisavalt.
9.1.Hageja on praeguses asjas esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärgiks kinnistu tagasisaamine kostjale I vara hulka. Sellest lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul hagi praegusel juhul tagatav eelkõige eelmärkega (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.1).
9.2.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib AÕS § 63 lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete
tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega.
9.3.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas hagi tagamiseks käsutuskeeldu nähtvaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmine koormab kostjat II ebaproportsionaalselt TsMS § 378 lg 4 mõttes. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada osas, millega kohus hageja taotluse vastavas ulatuses rahuldas.
10.Hageja on 24. märtsil 2020 ringkonnakohtule esitatud seisukohas esitanud (alternatiivse) taotluse kanda keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus, mis avalikustaks kostja II nimele registreeritud kinnisasja kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse ja selle sisu.
10.1.Arvestades eelpool märgitut ning hageja 24. märtsi 2020 alternatiivseid taotlusi, peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ning kannab taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärke. Ringkonnakohus lisab, et sellise määruse saab kohus teha ise omal algatusel (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 10).
10.2.Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 11). AÕS § 631 lg 7 järgi kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. Selliseks seaduseks võib lugeda ka TsMS § 378 lg 1 p 10, mis võimaldab kinnistusraamatus AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos ka AÕS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja peaks kinnistu võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Õigusjärgluse olemasolu tehakse vajaduse korral kindlaks TMS § 18 kohaselt.
10.3.Kuivõrd hageja on 24. märtsil 2020 esitatud seisukohas palunud alternatiivselt kanda sisse eelmärge koos märkusega, peab ringkonnakohus hageja õiguste tagamise seisukohalt otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele kinnistusraamatusse ka märkuse, mis avalikustab kostja II nimele registreeritud kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Seega kinnistusraamatusse tuleb koos eelmärkega sisse kanda ka märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust täies ulatuses tühistada ning hagi tagamata jätta. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai
2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu 13. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Kuivõrd tagasivõitmise nõude kõigi eelduste esinemine on sisulise vaidluse lahendamise küsimus, ei ole võimalik hagi tagamise peale määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtul nimetatud asjaolude osas lõplikku seisukohta võtta. Ringkonnakohus siiski lisab, et tagasivõitmise hagi esitamise õigus on antud igale sissenõudjale, kellel on olemas täitedokument võlgniku vastu. See tähendab, et sissenõudja ei pea olema taotlenud täitemenetlust, et saada õigus tagasivõitmiseks. Pigem on tagasivõitmine just täitemenetlusväline toiming, mille eelduseks on siiski täitedokumendi olemasolu (täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskiri). Seega on hageja praegusel juhul õigustatud esitama kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ette nähtud alustel.
11.1.Hageja on hagi tagamise avalduses tagatavat nõuet piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on hagiavalduse põhjal omavahel kooskõlas ning hagis on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Nõude olemasolu on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav.
11.2.Hagi tagamise põhistatust (st kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) ei ole vaja eelmärke kinnistusraamatusse kandmise puhul kontrollida. AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu (vt ka Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.2). TsMS § 377 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on hagis ning hagi tagamise taotluses ringkonnakohtu hinnangul siiski ka usutavaks teinud täitmise võimatuse, kui hagi jääb tagamata.
12.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
13.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
14.Osas, milles kohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4; § 659). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 390 lg 1).
15.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks kohtunik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.