Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi UÜ ÄIKESETORM ja OÜ LUMIRA vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Mikk Kangro Kostja (vastustaja): UÜ ÄIKESETORM (registrikood 14976621) Kostja (vastustaja): 14583784)
OÜ
LUMIRA
(registrikood
Kostjate esindaja: vandeadvokaat Rene Varul Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(11)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA; hageja) esitas 28. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus tunnistata kehtetuks UÜ ÄIKESETORM (kostja I) õigusseelase Ventofor OÜ (registrikood 11499161; kustutatud; Ventofor) ja OÜ LUMIRA (kostja II) vahel 30. mail 2019 sõlmitud müügilepingu, millega läks kostja I õigusseellase Ventofori omandist välja kinnistu registriosa numbriga 2442104 (Killukese kinnistu). Hageja palus asendada kostja I nõusolek ja kostja II nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 2442104 omanikukande muutmiseks kohtuotsusega ning muuta kinnistusraamatu kannet selliselt, et kustutada omaniku kanne kostja II kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kostja I. Hagiavalduse kohaselt on Ventofor ühinenud Arkason OÜ-ga (registrikood 12600774; Arkason), ühinemine jõustus registrikandega 10. oktoobril 2019. 27. jaanuari 2020. a seisuga oli Arkasonil hageja ees maksuvõlg (sh intress) 112 775 eurot 91 senti, sh maksuvõlg, mis tekkis Ventofori ühinemisel Arkasoniga. 7. mai 2020. a seisuga oli Arkasoni võlg hagejale suurenenud 114 699 euro 54 sendini. Hagejal on Arkasoni vastu kehtivad täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 12 tähenduses (26. novembri 2019. a korraldus nr 13-2.7/446139, 26. novembri 2019. a korraldus nr 13-2.7/447353 ja 20. jaanuari 2020. a korraldus nr 13-2.7/265958). Kuna Arkason maksuvõlga ei tasunud, alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Hageja arestis Arkasoni arvelduskontod kõikides krediidiasutustes, kuid sissenõudmistoimingutega ei ole kaasnenud maksuhalduri nõude täielikku rahuldamist.
2(11)
Arkason ühines 1. juuni 2020. a ühinemislepingu alusel kostjaga I (ühinemiskanne registris on tehtud 15. juulil 2020). Maksuhalduril (hagejal) on õigus esitada hagi ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve. 30. mail 2019 sõlmitud müügilepinguga müüs kostja I õiguseellane Ventofor kostjale I Killukese kinnistu. Tulenevalt TMS §-dest 187, 188 ja 189 tuleb see tehing tunnistada kehtetuks, kuna tehingul on kinke iseloom. Lepingu punktis 3.2 kohustus ostja tasuma müüjale 15 000 eurot lepingu sõlmimise päeva jooksul, s.o 30. mail 2019, kuid Ventofori arvelduskontodele nimetatud summat ei laekunud. Kinke iseloomule viitab ka asjaolu, et Ventoforil olid müügilepingu sõlmimise ajal tasumata maksukohustused ning osaühing teadis, et temale kuuluva kinnistu arvelt oleks olnud võimalik maksukohustust täita. 30. mai 2019. a lepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve, kuna pärast tehingu tegemist muutus Ventofor varatuks. Hagi on esitatud kahe aasta jooksul kinkelepingu sõlmimisest. Hagejal on kahtlus, et Ventofor müüs kinnistu alla turuhinna. Maa-ameti hinnastatistika järgi kujuneks Killukese kinnistu keskmiseks hinnaks 46 295 eurot 36 senti. Ventofor juhatuse liige oli 8. detsembrist 2015 kuni 8. novembrini 2017 A. Saal, kinnistu ostnud kostja II juhatuse liikmeks on alates 10. oktoobrist 2018 samuti A. Saal. Ventofor ostis Killukese kinnistu 5. juunil 2018 A.A.lt 5000 euro eest. A.A. on A. Saali ema. Killukese kinnistu ei ole seega väljunud soetud isikute kontrolli alt. Tehing toimus võlgniku lähikondlasega PankrS § 117 lg 3 tähenduses. TMS § 188 lg 2 järgi kahjustatakse võlausaldajate huve, kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Ventofor võõrandas kinnistu 12 päeva enne arvelduskontode arestimist ning hagejale teadaolevalt puudus võlgnikul muu vara, mille arvelt oleks saanud maksukohustusi täita. Seega puudus hagejal ka vajadus täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöördumiseks. Viimane laekumine võlgniku ettemaksukontole oli 26. märtsil 2019. Võlgnik esitas käibedeklaratsiooni (KMD vorm) viimati 2019. a mai maksustamisperioodi kohta ning registreeritud töötajad võlgnikul puuduvad. Arkasoni suhtes tehti 15. märsil 2018 kustutamishoiatus. Kostjate poolt kohtumenetluse käigus esitatud laenuleping on koostatud käesoleva kohtuvaidluse tarbeks. Killukese kinnistu müügilepingu p 3.2 kohaselt kohustus ostja tasuma 15 000 eurot 30. mail 2019. Lepingupooled oleksid võinud nõuded tasaarvestada Killukese kinnistu müügitehingu hetkel, mitte pärast kinnistu võõrandamist.
2.Hageja taotles ka hagi tagamist. Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis kostja II omandis olevale Killukese kinnistule käsutamise keelumärke hageja kasuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. märtsi 2020. a määrusega maakohtu määruse osas, millega kohus kandis kinnistusraamatusse kostjale II kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke. Ringkonnakohus rahuldas uue määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kandis hagi tagamiseks kinnistusraamatusse Killukese kinnistule hageja kasuks eelmärke ja lisaks sellele märkuse, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu.
3(11)
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna hagi esitamise eelduseks on täitedokumendi olemasolu, alustatud täitemenetlus ja asjaolu, et täitemenetlus on ebaõnnestunud või ebaõnnestub tulevikus. Käesoleval juhul ei ole asjas täitemenetlust alustatud. Hagejal ei ole võimalik ainult kontode arestimise alusel väita, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Ventofor bilansist 30. septembri 2019. a seisuga nähtub, et osaühingul oli nõudeid ostjate vastu, kaubavaru, sõidukeid ja seadmeid, ettemakseid ning osalusi teistes juriidilistes isikutes. Arkasoni bilansis oli PRIA toetusega ostetud kaubik ja müügipaviljon. Hageja peaks suunama kõigepealt oma nõude sundtäitmisele ja juhul, kui kohtutäitur on realiseerinud olemasoleva vara, saab hakata tegema järeldusi, kas täitemenetlus ebaõnnestub. Kinnistu müügilepingut ei sõlmitud kahjulikel tingimustel. Tehing ei kahjusta võlausaldajaid. Kostjad tõid välja, et OÜ LMR CAPITAL (registrikood 11107801; LMR) ja Ventofor olid sõlminud 25. mail 2017 laenulepingu, laenusumma kanti Ventofori pangakontole. LMR ja kostja II on ühinenud (ühinemine on äriregistris tehtud
3.mail 2019) ning laenunõue Ventofori vastu läks sellega üle kostjale II. Kostja II ja Ventofor sõlmisid tasaarvestuskokkuleppe, millega on täidetud Killukese kinnistu müügilepingust tulenevad kostja II kohustused. Järelikult ei olnud tegemist kinkelepinguga, vaid müügilepinguga, mis täideti tasaarvestuse teel. Tasaarvestuse kaudu kohustuse täitmine on võlaõigusseaduse kohaselt lubatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus luges 10. novembri 2020. a otsusega Arkasoni asemel kostjaks (kostjaks I) UÜ ÄIKESETORM. Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 920 eurot. Maakohus tühistas otsuse jõustumisel Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise korras kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 hageja kasuks kantud eelmärke ja märkuse. Kohus luges tõendatuks, et 30. mail 2019 sõlmisid kostja I õiguseellane Ventofor ja kostja II kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega Ventofor müüs kostjale II Killukese kinnistu. Lepingu punktis 3.2 kohustus ostja tasuma müüjale 15 000 eurot lepingu sõlmimise päeval. Kostjad on 13. oktoobri 2020. a kohtuistungil kinnitanud, et Ventofori arvelduskontodele nimetatud summat ei laekunud. Ventofor ja Arkason ühinesid
10.oktoobril 2019. a. 7. mai 2020. a seisuga oli kostja I võlg hageja ees 114 699 eurot 54 senti. Hagejal oli 27. jaanuari 2020. a seisuga maksunõue 112 775 eurot 91 senti ning hagejal on selles summas olemas kehtivad täitedokumendid TMS § 2 p 12 mõttes (menetluse kestel on maksuvõlgnevus suurenenud). Seega on hageja õigustatud esitama kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ettenähtud alustel. Hageja nõuab kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamist TMS §-de 187, 188 ja 189 alusel. Vaidlustatud tehing on tehtud 30. mail 2019 ning hagiavaldus esitatud 28. jaanuaril 2020. Seega ei olnud hageja õigus nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist lõppenud TMS § 188 ega § 189 järgi. 4(11)
Kohus analüüsis esmalt, kas hageja nõude aluseks saab olla TMS § 188 või § 189, st kas tegemist on kinkelepinguga. Kohus leidis, et TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Hageja teatas, et ei soovi väita ega tõendada, et kinnistu müüdi alla turuhinna. Kohtus luges seetõttu tõendatuks, et kinnistu müüdi turuhinnaga. Asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu. Kostja esitatud tõendite kohaselt sõlmisid LMR ja Ventofor 25. mail 2017 laenulepingu, millega Ventofor võttis LMR-ilt laenu 45 000 eurot. Laenusumma kanti üle Ventofori pangaarvele. Kuna LMR ja kostja II ühinesid äriregistri kannete kohaselt 3. mail 2019, läks nõue Ventofori vastu üle kostjale II. Seega oli pärast müügilepingu sõlmimist 30. mail 2019 kostjal II laenulepingust tulenev nõue Ventofori vastu ja Ventoforil müügilepingust tulenev nõue kostja II vastu. 3. juuni 2019 tasaarvestuskokkuleppe kohaselt on nimetatud nõuded tasaarvestatud. Tasaarvestusega lõppesid osaühingute nõuded teineteise vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 alusel. Nõude esitamisel TMS § 188 lg 1 alusel tuleb kohtupraktikat arvestades hagejal esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist (TMS § 187 lg 1). Võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Hageja loobus menetluse käigus väitest kinnistu liiga madala hinna kohta. Lisaks on hageja ise toonud välja, et Ventofor ostis Killukese kinnistu 5. juunil 2018 5000 euro eest. Kuna kinnistu müüdi hinnaga 15 000 eurot, oli kinnistu müük võlausaldajate huvides. Tehingu tegemise hetkel ei olnud hageja ainuke Ventofori võlausaldaja, osaühingu vastu oli eelpool viidatud laenulepingu alusel nõue ka kostjal II. Seadusest ei tulene, et võlgnikul tuleb mitme kohustuse puhul esmajärjekorras tasuda maksuvõlad. Seega ei kahjustanud kostjate vahel 30. mail 2019 sõlmitud müügileping hageja huve ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub 10. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
5.1.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei nähtu tõenditest, et pooled oleksid sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu, ning TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Hageja hinnangul on eeldused kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 alusel täidetud. Võõrandades kinnistu ja tasaarvestades ostuhinna tasumise nõude, võttis kostja I õiguseellane hagejalt võimaluse pöörata sissenõue väidetavale kohasele vastusooritusele. Maakohus nimetatud asjaolu kinkelepingu analüüsimisel ei arvestanud. Võlgnik võõrandas kinnisvara kui oma ainsa väärtusliku vara, saamata sellist vastusooritust, millele võlausaldaja oleks saanud sissenõuet pöörata. Selline olukord on sisult analoogne kinkelepinguga, sest ka kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on vastusoorituse puudumine. Samuti jättis maakohus arvestamata asjaolu, et kinnistu võõrandamise leping sõlmiti 30. mail 2019 ning väidetava tasaarvestuskokkuleppe sõlmisid pooled 3. juunil 2019. Asjaolu, 5(11)
et notariaalses lepingus on märgitud kinnistu eest tasumise kuupäev ning tasaarvestamise kokkulepe sõlmiti pärast kinnistu võõrandamist, viitab sellele, et kokkulepe nõuete tasaarvestamise kohta sõlmiti kohtuvaidluse tarbeks. Kuivõrd kokkulepe nõuete tasaarvestamise kohta allkirjastati käsikirjaliselt, ei olnud võimalik dokumendi õigsust kontrollida. Maakohus jättis hageja taotluse tasaarvestuskokkuleppe osas ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. Maakohus jättis ka arvestamata, et kostja I õiguseellane Ventofor teadis enda maksukohustusi, jättis need teadlikult täitmata ning võõrandas temale kuulunud kinnistu 12 päeva enne täitetoimingute alustamist (11. juunil 2019 arestis apellant kostja I õiguseelase arvelduskontod).
5.2.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kahjustatud tehinguga hageja huve. Tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused TMS § 188 alusel on samuti täidetud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-17207 tehtud lahendis selgitanud, et tehingu tegemine kuus kuud enne täitemenetluse alustamist võimaldab TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldada tehingu teise poole teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest. Maakohtu järeldus, et kuna kinnistu müüdi hinnaga 15 000 eurot, oli kinnistu müük võlausaldajate huvides, on ebaõige. Kinnistu eest ei tasutud. Vastutajate vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu tulemusel on võetud hagejalt kui sissenõudjalt võimalus oma nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes. Tehinguga saavutatu mõjutas negatiivselt sissenõudja huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Maakohus jättis arvestamata, et tehing toimus seotud isikute vahel. Kokkuvõttes ei ole Killukese kinnistu väljunud soetud isikute kontrolli alt. Tehing toimus võlgniku lähikondlasega PankrS § 117 lg 3 tähenduses ning täidetud on TMS § 188 lg 2 eeldus. Kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Maakohus on teinud ebaõige järelduse, et hageja ei soovi väita ega tõendada, et kinnistu müüdi alla turuhinna. Isegi kui hageja ei ole üheselt tõendanud müüki alla turuhinna, kahjustab tehing hageja huvisid seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete rahuldamine võimatuks.
6.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.1.Maakohus on õigesti järeldanud, et tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et kostjad oleksid sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu, TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Hageja on jätnud arvestamata sellega, et ostjal on võimalik müügilepingut täita ka tasaarvestuse kaudu. Seega on ebaõige hagiavalduse kontseptsioon ja väide müügisummade mittetasutusest ehk vastusoorituse puudumisest ning kinkeiseloomuga tehingust. Kinnistu müügileping on täidetud ja vastavad tõendid kohtule esitatud. Hageja väitel, mille kohaselt võeti temalt võimalus pöörata sissenõue vastusooritusele, ei ole TMS § 189 kohaldamisel tähtsust. See ei muuda tehingut kinkelepinguks ega kinkeiseloomuga tehinguks (see väide võiks olla arvestatav TMS § 188 lg 1 aluse puhul). 6(11)
Käesolevas asjas on tuvastatud, et kinnistu müüdi turuhinnaga ja müügihind täideti tasaarvestuse kaudu – seega ei saa me kuidagi rääkida kinkelepingust. Samuti on olemas ostja vastusooritus. Tasaarvestuse tulemusel vähenesid müüja (Ventofori) kohustused võlausaldajate ees.
6.2.TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (TMS § 187 lg 1). Võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Käesolevas asjas on hageja menetluse käigus loobunud väitest, et võlausaldaja huve on kahjustatud sellega, et kinnistu müüdi alla selle turuhinna. Hageja väidete kohaselt ei pruugi kinnisasja müük alla selle turuhinna olla ainukeseks asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Kostja hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks olenemata sellest, et kinnistu müüdi turuhinnaga. Kinnistu müügiga ei muutunud müüja Ventofor varatuks. Kostjad on esile toonud, et müüjal on arvestatav hulk vara, mille oleks saanud sissenõuet pöörata, sh nõuded ostjate vastu, kaubavaru, sõidukid ja seadmeid, ettemaksud, osalused teistes juriidilistes isikutes. Hageja ei ole suunanud asja kohtutäiturile täitetoimingute tegemiseks, täitur oleks saanud realiseerida olemasolevat vara või anda hinnangu, kas olemasoleva vara arvelt on võimalik sissenõudja nõue rahuldada. Hageja on esitanud hagi piiratud teadmiste tingimustes võlgniku varalisest olukorrast ja pidanud täitemenetluseks MTA enda toiminguid (konto arestimist). Hagiavaldus ega apellatsioonkaebus ei sisalda tõendeid ega asjaolusid, mis lubaksid arvata, et kostja II oli teadlik tehingu kahjustavast mõjust (TMS § 188 lg 1). TMS § 188 lg-s 2 sätestatud teadlikkuse eeldust asjas ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Hageja on hagis tuginenud nii TMS §-s 188 kui §-s 189 sätestatud tagasivõitmise alustele. Ka hagiavalduses esitatud asjaolud võimaldavad kontrollida 30. mail 2019 sõlmitud Killukese kinnistu müügilepingu tagasivõidetavust viidatud kahel alusel. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja on õigustatud esitama kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ette nähtud alustel, sh ei ole lõppenud TMS §-des 188 ja 189 sätestatud tähtajad kostja I õiguseellase ja kostja II vahel 30. mail 2019 tehtud tehingu (Killukese kinnistu müügilepingu) tagasivõitmiseks. Neid kohtu järeldusi ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.
9.TsMS 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et 7(11)
tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt nt Riigikohtu 2. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-187, p 10).
9.1.Rinkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldused, mille kohaselt ei nähtu tõenditest, et viidatud 30. mail 2019. a tehing oleks kinkeleping või kinke iseloomuga leping, ning et TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Maakohus ei ole TMS § 189 kohaldamise eelduste kontrollimisel ringkonnakohtu arvates menetlusõiguse norme rikkunud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
9.2.Hageja arvates on maakohus valesti järeldanud, et hageja ei soovi väita ega tõendada, et kinnistu müüdi alla turuhinna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kõnealune järeldus asja materjalide põhjal otsustades õige. Isegi kui hageja soovis nimetatud asjaolu tõendada, siis ei ole hageja seda maakohtu menetluses teinud. Selle asjaolu tõendamiskoormist on maakohus hagejale eelmenetluses selgitanud ning teinud ettepaneku lisatõendite esitamiseks (tl 118).
9.3.Ostja poolt müügilepingus kokku lepitud ostuhinna tasumata jätmine või selle kohustuse täitmine tasaarvestusega (mh tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimine), ei muuda müügilepingut iseensest veel kinkelepinguks või kinke iseloomuga lepinguks TMS § 189 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Maakohus on tuvastanud, et kostjal II oli 3. juuni 2019. a seisuga laenulepingust tulenev nõue Ventofori vastu. Sellest lähtudes saanuks kostja II oma nõude Ventofori vastu tasaarvestada ka ühepoolselt, avalduse tegemisega Ventoforile (VÕS § 198). Kuigi tasaarvestus mõjutab võlgniku varalist sfääri, ei muuda see tasaarvestuse lubatavust ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (vt nt Riigikohtu
4.novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-14, p 14). Samuti ei ole lepingu kinkeiseloomu tuvastamine seisukohalt tähtsust hageja väitel, et kostja I võõrandas temale kuulunud kinnistu 12 päeva enne kontode arestimist hageja poolt.
10.TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt.
10.1.TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (TMS § 187). TMS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi võib sissenõudja nõuda vara tagasivõitmist juhul, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtupraktika kohaselt ei saa võlausaldaja huve kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja nõude
8(11)
rahuldamieks (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09, p 9).
10.2.Käesolevas asjas asus maakohus seisukohale, et kuna kinnistu müüdi turuhinnaga (hageja loobus väitest kinnistu liiga madala hinna kohta), hageja ei olnud Venfori ainus võlausaldaja ning Venfor ei pidanud esmajärjekorras tasuma hagejale maksuvõlgasid, siis ei kahjustanud 30. mail 2019 sõlmitud müügileping hageja huve.
10.3.Nagu eelnevalt märgitud, on menetluses seni tuvastatud asjaolude põhjal õige maakohtu järeldus, et kinnistu müüdi turuhinnaga. Samas on maakohus jätnud ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta, et ka turutingimustel tehtud tehing võib muude asjaolude tõttu kahjustada võlausaldajate huve (vt ka Riigikohtu
15.detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10. p 12). Tehinguga võidakse kahjustada TMS §-de 187 ja 188 mõttes sissenõudja huvisid, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
10.4.Praeguses asjas on hageja tuginenud mh sellele, et Ventofor teadis temal lasuvatest maksukohustustest ning tagasivõidetava tehingu eesmärgiks oli muuta Ventofor varatuks. Ventofor jättis kohutused hageja ees teadlikult täitmata ning võõrandas temale kuulunud kinnistu 12 päeva enne MKS § 130 lg 1 kohaste täitetoimingute alustamist. Ventofori ja kostja II vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu tulemusel on võetud hagejalt kui sissenõudjalt võimalus oma nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes. Tehinguga saavutatu mõjutas negatiivselt sissenõudja huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Samuti on hageja väitnud, et müügitehing toimus lähikondsete vahel (PankrS § 117 lg 3) ning kokkuvõttes ei ole Killukese kinnistu väljunud seotud isikute kontrolli alt (vt nt tl-d 155–156). Kostjad on seevastu menetluses leidnud, et Killukese kinnistu müügileping ei kahjustanud võlausaldajaid ning on avaldanud valmisolekut esitada lisatõendid ja -põhjendused vaidlustatud tehingu sisu osas (I kd, tl 84). Maakohus ei ole viidatud poolte väiteid TMS §-de 187 ja 188 kohaldmisel otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Selles osas ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Samuti ei ole maakohus neid vaidlusaluseid asjaolusid pooltega faktilisest ja õiguslikust küljest arutanud ning on jätnud sellega olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg 1). Need vead võivad olla viinud maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni ning on maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
10.5.Juhul kui asjas leiab tõendamist, et võõrandatud Killukese kinnistu oli Ventofori ainus väärtuslik vara ning Ventofor müüs kinnistu teadlikult eesmärgiga vältida maksuvõla sissenõudmist, on tehing hageja kui võlausaldaja huve TMS §-de 187 ja 188 mõttes kahjustav. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 45).
9(11)
10.6.Võlausaldaja ja sissenõudja huvide kahjustamise üle otsustamiseks tuleb anda kostjatele menetluses esmalt võimalus selgitada vaidlustatud müügitehingu majanduslikku sisu ja eesmärki. Samuti tuleb anda kostjatele võimalus neid oma väiteid tõendada. Nagu märgitud, tuleb asja õigeks lahendmaiseks tuvastada ka see, kas pärast kinnistu müümist jäi Ventoforile ja selle õigusjärglastele piisavalt vara hageja nõude rahuldamiseks. Selle asjaolu kohta on kostjad menetluses tõendeid juba esitanud (tl-d 92, 93–96), kuid tõendamise koormus on eelkõige hagejal (TsMS § 230 lg 1). Maakohus ei ole selles osas tõendamiskoormist hagejale selgitanud ega määranud tähtaega vastavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et sissenõudjalt ei saa vähemalt üldjuhul eeldada rohkem aega nõudva täite- või hagimenetluse talumist, sh siis, kui võlgniku vara hulka kuulub nõue, millele oleks teoreetiliselt võimalik sissenõue pöörata. Kui võlgnikul ei ole mh tagasivõidetava tehingu tegemise tõttu vara, millele saaks mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta sissenõude pöörata, tuleb lähtuda sellest, et sissenõudja (võlausaldaja) huvisid on kahjustatud. Sellistel juhtudel tuleb sissenõudja asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui võlgnik poleks tagasivõidetavaid tehinguid teinud (vt ka Riigikohtu
25.novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17207, p 17.5).
10.7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tuginenud ka sellele, et kostjate väidetud tasaarvestust tegelikkuses kehtivalt ei toimunud, kuna kostjal II puudus nõue Ventofori vastu, mh põhjusel, et LMR-ilt saadud laen oli juba tagastatud. Hageja on selle väite tõendamiseks taotlenud 12. juuni 2020. a menetlusdokumendis (tl-d 155–157) tõendite kogumist, mh palunud nõuda välja LMR-i (s.o kostja II õiguseellase) arvelduskonto ning Ventofori (ja selle õigusjärglaste) arvelduskonto väljatrükid ajavahemiku 25. juuli kuni 31. detsember 2017 kohta. Maakohus on 10. juuli 2020. a määrusega rahuldanud need taotlused osaliselt. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestuse kehtivusel on TMS § 187 ja § 188 lg 1 sätete kohaldamisel tähtsus, kuna müügitehingu võlausaldajaid kahjustav iseloom sõltub mh sellest, kas kostjal II oli 30. mai 2019. a seisuga võimalus ostetud kinnistu eest tasuda (raha maksmisega või tasaarvestuse teel). Samuti sõltub eelmärgitust see, kas kostja II oli ka tegelikult Ventofori võlausaldaja.
10.8.Asjaolust, et Ventofor müüs Killukese kinnistu kallimalt kui ta oli selle ise ostnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et müügitehinguga Ventofori võlausaldajaid ei kahjustatud.
10.9.Juhul kui kinnistu müügileping osutub võlausaldajat kahjustavaks TMS § 188 lg 1 tähenduses, peab lisaks olema täidetud nõue, et tehingu teine pool teab või pidi võlausaldaja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal teadma. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma võlausaldaja huvide kahjustamisest, kui teine pool oli võlgniku lähikondne (PankrS § 117) või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
11.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel (või ka selle tuvastamata jätmisel) rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. 10(11)
Eelmärgitut arvestades tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb asi läbi vaadata ja lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest lähtudes, mh teha otsuses viidatud eelmenetluse toimingud.
12.Kuivõrd asi saadetakse ülalmärgitud põhjustel maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid muid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
13.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.