Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1(5)

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 redaktsioon on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1224747, p 16). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isikule on menetlusse võtmise määrus koos tsiviilasja materjalidega 10.03.2020 isiklikult kättetoimetatud. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.

C A/S Eesti filiaali kindlustusportfell läks 31.10.2014 üle UAB DK “P ” Eesti filiaalile. UAB DK “P ” Eesti filiaali kindlustusportfell läks omakorda 31.05.2015 üle avaldajale (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile). Avaldaja on kindlustusandja õigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (kodukindlustuse poliisi nr 708938199) (dtl 22). Korter oli kindlustatud muuhulgas veeavarii vastu.

kahjustada saanud nr XXX üle ning koostas vara ülevaatuse akti (dtl 30 – 31). Akti kohaselt on köögi lagi saanud veekahjustuse. Korteri nr XXX remondiks koostas hinnapakkumise B OÜ summas 586,12 eurot (dtl 32). Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas R OÜ avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte (dtl 33). B OÜ remontis korteri nr XXX kahjustused (dtl 35) ja esitas avaldajale remondiarve summas 486,12 eurot (dtl 36). Remondiarve on hinnapakkumisest omavastutuse võrra väiksem (586,12-100=486,12). Avaldaja hüvitas kahju summas 486,12 eurot (dtl 37). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi XXX omanik (dtl 52). Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 18.12.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 39). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.01.2015. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Tsiviilasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et veeavarii on kahjustanud XXX korterit ja kahju on tulenenud XXX korterist, mille omanikuks on puudutatud isik. Tulenevalt KrtS §-st 31 vastutab puudutatud isik ka siis, kui kohustust on rikkunud kolmas isik.

3(5)

Avaldaja on kahju hüvitanud. Kohus on seisukohal, et kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa on põhjendatud ja mõistlik.

Kohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas 486,12 eurot.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määralt alates 05.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 360 euro eest. Esindaja tunnihind on 120 eurot ja kokku on esindajal kulunud 3 tundi. Kohus leiab, et esindaja tunnihind on mõistlik. Kuid kohus on seisukohal, et käesoleva avalduse puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava avalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, asjaolusid, kuid õiguslik argumentatsioon jääb samasks. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 240 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulud summas 290 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 4(5)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.