3.Vabastada Svetlana Pilden pankrotihalduri kohustustest M. R. (pankrotis) pankrotimenetluses.
4.Määrata pankrotihaldur Svetlana Pilden’i tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot ning kinnitada pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele pankrotivara arvelt Business Law Firm OÜ kasuks.
5.Rahuldada pankrotihalduri taotlus menetlusabi saamiseks ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust ja hüvitamata kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, Business Law Firm OÜ arveldusarvele EExxxSEB Pank AS-is.
6.Algatada M. R. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Kohustada võlgnikku usaldusisikuna esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 31.03.2021. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
8.Avaldada teade Teadaanded.
pankrotimenetluse
9.Kohtumäärus toimetada Rahandusministeeriumile.
kätte
lõpetamise
kohta
väljaandes
pankrotihaldurile,
Ametlikud
võlgnikule
ja
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 5 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruse resolutsiooni punktide 4-5 peale võib võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 13.08.2019 määrusega kuulutati välja M. R. pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Svetlana Pilden. Jaotusettepanek on kinnitatud 17.02.2020 määrusega.
2.Pankrotihaldur esitas 19.02.2020 kohtule aruande, milles palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku 2 (6)
2-19-9522 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt on puudus pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekust laekus 689,75 eurot. Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Väljamaksmata pankrotimenetluse kuludeks on hüvitamata osa ajutise halduri tasust ja kuludest 220,80 eurot, halduri poolt tehtud vajalikud kulutused (bürookulud) 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot ning taotletav pankrotihalduri tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise algatamise avalduse. Usaldusisiku kandidaadid puuduvad, seega tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse põhjuseks on vale finantsplaneerimine, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole, ei olnud tuvastatud. Haldur taotleb teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 500 eurot. Deposiidi mittelaekumisel lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.
3.Kohus tegi 11.03.2020 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 500 eurot hiljemalt 23.03.2020. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
5.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles 3 (6)
2-19-9522 võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M. R. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Svetlana Pilden tuleb vabastada M. R. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
8.Pankrotihaldur on palunud oma tasu suuruseks määrata 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Pankrotihalduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi arvestusega 90 eurot tunnis. Lisaks palub haldur kinnitada tema poolt tehtud vajalikud kulutused summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. Haldur selgitab, et kuludeks on bürookulud (üüri-, side-, kindlustus, valveulud, kontoritarbed) 5 kuu eest.
9.Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Svetlana Pilden’i tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka halduri poolt tehtud vajalikke kulutusi ning kinnitab pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele pankrotivara arvelt Business Law Firm OÜ kasuks.
10.Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa täies ulatuses pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust ja hüvitamata kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, Business Law Firm OÜ arveldusarvele EExxx SEB Pank AS-is.
4 (6)
2-19-9522
11.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. M. R. (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
12.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ega võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada M. R. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
13.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
14.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
15.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab usaldusisiku aruande vormi käesolevale määrusele. 5 (6)
2-19-9522
16.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.