Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30. märts 2020 nr 2-20-3248 PlusPlus Capital AS hagi X.X.vastu AS-ga Bigbank 14.06.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL16-01-1446209 tuleneva põhivõlgnevuse 5185,57 euro, intressi 675,70 euro, sissenõudekulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3855,37 euro ja alates 29.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,079178% (28,9 % aastas) põhinõudelt päevas väljamõistmiseks hagimenetlus 11250,27 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Menetlusstaadium
hagi lahendamine
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83601, Tallinn, 10115)
X.X.(isikukood xxxxxxxx; elukoht xxxx xx xx, xxxxxx xxxx; epost:)
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number ja hagi ese
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi X.X.vastu osaliselt.
2.Välja mõista X.X.PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus summas 5185,57 eurot, intress 675,70 eurot, sissenõudekulu 35 euro ja kuni 30.03.2020 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 1102,19 eurot ning alates 31.03.2020 kuni põhivõla (5185,57) täieliku tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Jätta PlusPlus Capital AS hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 2753,18 eurot rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 38% ulatuses hageja ning 62% ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista X.X.PlusPlus Capital AS kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud kokku 471,20 eurot.
6.Välja mõista X.X.PlusPlus Capital AS kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (471,20 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 425 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-3248“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 28.02.2020 kohtusse hagi X.X.(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 5185,57 eurot, intressi 675,70 eurot, võla sissenõudmiskulude 35 euro, perioodi eest 04.08.2017 (s.o lepingu ülesütlemisest) kuni 28.02.2020 (hagi esitamiseni) sissenõutavaks muutunud viivis 3855,37 eurot ja edaspidi viivis kuni põhinõude täitmiseni (digi tl 2-4).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.06.2016 Bigbank AS-ga tarbijakrediidilepingu nr SL1601-1446209, mille alusel võimaldas pank kostjale laenusumma 5500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.07.2016 summas 105,97 eurot kuni viimase osamakseni 15.07.2021 summas 177,18 eurot. Lepingu põhitingimuste p 6.1. kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 28,9 % aastas (digi tl 5-9). Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.1.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele (digi tl 15) ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 15.03.2017 osamaksest. Kostjat teavitati lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning pank kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks
03.08.2017 (digi tl 16) ning 29.03.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile (digi tl 17).
3.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 5185,57 eurot, intress 675,70 eurot, sissenõudekulud 35,00 ja viivis 3855,37 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja hinnangul tuleb viivise määraks lugeda lepingus kokkulepitud intressimäär 28,9 % aastas s.o ümardatult 0,079178 % päevas.
4.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 94 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 4, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 195 l-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 05.03.2020 isiklikult allkirja vastu aadressil Lennuki 3-21, Viljandi linn. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes lgga 6 hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka osaliselt, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hagiavaldusest nähtub, et 14.06.2016 sõlmisid Bigbank AS ja kostja laenulepingu nr SL16-011446209, mille alusel sai kostja laenu 5500 eurot. Hageja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
8.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 5185,57 euro, intressi 675,70 euro ja sissenõudekulude 35 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud 14.06.2016 laenulepingu nr SL16-01-1446209 kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 94 järgi.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivist, arvestades viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäära 0,079178 % päevas (s.o 28,9 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest 04.08.2017 kuni hagi esitamiseni 28.02.2020 summas 3855,37 eurot.
10.Kohus leiab, et hageja seisukohad nõutava viivisenõude põhjendatuse osas on ekslikud. Kuivõrd pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu, ei või VÕS 415 lg 1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna kohtu hinnangul on kohaldatav ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kolmas lause (nimetatut kinnitab Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsuses nr 3-2-1-120-08 p-des 12 ja 13 esitatud seisukohad), siis tuleb antud juhul hinnata lepingus kokku lepitud viivisemäära (s.o võrdne intressimääraga) kui tüüptingimust, mis allub eraldi regulatsioonile, milleks on VÕS § 35 jj. Seega on tarbijatele ette nähtud kaitse rangem võrreldes lepingutingimustega, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Riigikohus on rõhutanud, et lepingujärgseid regulatsioone, nagu nõuete esitamise tähtajad ja vastutuse piirangud või ka tüüptingimused, tuleb käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud. Praeguses asjas on laenulepingus märgitud viivisemäär
samuti tüüptingimus. Arvestades praktikas väljakujunenud kiirlaenu pakkuvate ettevõttete välja töötatud laenulepingu sõlmimise tingimusi, ei ole kohtu jaoks usutav, et viivisemääras 0,079178 % päevas ehk 28,9 % aastas on pooled läbi rääkinud ning seda tingimust sai laenuvõtja mõjutada.
11.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepingut sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning kuivõrd pooltevahelistes lepingutes sisalduv viivis määraga 0,079178 % põhivõlalt päevas ehk 28,9 % aastas ületab kehtinud seadusjärgset määra (8% aastas) üle kolme korra ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge, ebaproportsionaalne ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, tuleb viidatud lepingutingimust pidada hageja ja Bigbank AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu põhitingimustes tühiseks.
12.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
13.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata võlgnevuselt päevast alates lepingu ülesütlemisest 04.08.2017 kuni hagi esitamiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, s.o viivis sissenõutavaks muutununa kuni hagi esitamiseni 28.02.2020 kokku summas 1067,05 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 30.03.2020 (k.a) moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1102,19 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi). Kohus jätab PlusPlus Capital AS hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 2753,18 eurot rahuldamata.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (digi tl 24-25), mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas maakohtus menetluskulusid kokku summas 340 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabi tasu 420 eurot (3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot) ja mille hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
16.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ja seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja tasutud riigilõivu 600 eurot. Hageja õigusabikulud on aga kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
17.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 100 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
18.Kohtu hinnangul on hageja poolt maakohtus esindamise eest märgitud 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem ning nõue lahendati tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtus 2 tunni ulatuses, s.o 160 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 760 eurot (riigilõiv 600 eurot + õigusabikulu 160 eurot).
19.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis) 11250,27 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 6 998,46 euro ulatuses (s.h põhinõue, intress, sissenõudmiskulu ja maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 62 % menetluskuludest (6992,79 : 11250,27 x 100) ning hageja kanda vastavalt 38 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 471,20 eurot (62 x 760 : 100).
20.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (471,20 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
21.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.