lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-11647/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-11647/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. aprill 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11647

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja Carlo Kask Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 5. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu põhivõla 3500 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, intressi 594,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 6. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,057260% päevas. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja väitel sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja 25. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu nr SLR16-01-1461989, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 3500 eurot. Kostja oli kohustatud tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule, sh esimese osamaksena 25. novembril 2016 48,77 eurot ja viimase osamaksena 25. novembril 2021 96,35 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 20,9% aastas. Vaatamata korduvatele hoiatustele ei tasunud kostja laenu põhisumma ja intressi osamakseid alates
25.novembrist 2016. Pank ütles laenulepingu selle üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt üles
5.septembril 2017 ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist. Pank loovutas 29. märtsil 2018 oma nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Alates nõude loovutamisest kohustus kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlga ei tasunud.
2.Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3500 eurot, intressi 594,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt määras 0,057260% päevas alates 6. augustist 2019, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 50 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus vähendas hageja õigusabikulusid ja saata asi uueks läbivaatamiseks õigusabikulude osas esimese astme kohtule. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 370 eurot. Maakohus ei hinnanud hageja esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust. Ebaselge on, kas maakohus vähendas tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja on põhjendanud menetluskulude tekkimist. Hageja peab ajakulu 3,5 tundi tõendite analüüsile, komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 50 eurot. 3,5 tundi on analoogsete hagiavalduste koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi selliste hagide tüüpilisust. 2 (3)
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus jättis osaliselt kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud esindajakulu hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, kuivõrd maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millest lähtudes on maakohus pidanud hageja põhjendatud esindajakuluks 50 eurot. See ei ole aga kaasa toonud valet otsust ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud esindajakulu on 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga, millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (vrdl nt tsiviilasjas nr 2-20-3248 esitatud hagi). Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja