Simatec Automaatika OÜ hagi Metallurg Engineering OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3387,56 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Simatec Automaatika OÜ (registrikood 10448150, asukoht Tartu mnt 83-307, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Asari (epost:XXX), seaduslikud esindajad SN ja UK Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964, asukoht SuurSõjamäe tn 35a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post:XXX)
Istungi toimumise aeg
05.03.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 01.07.2019 otsus jätta muutmata.
2.Metallurg Engineering OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Metallurg Engineering OÜ kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-114389 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Simatec Automaatika OÜ (edaspidi hageja) ja Metallurg Engineering OÜ (edaspidi kostja) 14.03.2018 ostu-müügilepingu (edaspidi leping). Lepinguga kohustus hageja müüma ja kostja ostma kaupa (vooluandureid, lülitusplokke ja voolamise andureid).
2.Kostja esitas 08.02.2018 e-kirjaga päringu, milles soovis osta vee läbivoolu detektoreid. Kostja täpsustas 14.03.2018 tellimust ja soovis osta SS906020 vooluandureid – 2 tk, SV98A225 lülitusplokke – 2 tk kohe ja SS410120 voolamise andureid – 13 tk kuu aja jooksul. Hageja selgitas kostjale, et hetkel on tellitav kaup on olemas, kuid tellimuse jagamisel osadeks seda ei pruugi hiljem laos olla. Tellimuse vähenemisel suureneb ka ühiku hind. Kostja oli nõus tellima kogu kauba kohe ja nõustus tellimuse kinnitusega. Kaup saadeti kostjale 22.03.2018, sellekohane teavitus saadeti kostjale ka e-kirjaga, kaup võeti vastu järgmisel päeval. Kostjale väljastati arve nr 210368 summas 3291,60 eurot, maksetähtajaga 05.04.2018.
3.Kostja kinnitas 07.05.2018 e-kirjas hagejale, et arve saab tasutud aprilli lõpuks. Kostja arvet ei tasunud ka aprilli lõpuks. Kostja kinnitas 25.06.2018 kinnitas, et tasub arve juuli teisel poolel. Hageja on arvestanud viivist alates tasumise tähtajast kuni hagi esitamiseni (133 päeva) 95,96 euro. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Hageja leiab, et kostja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud, pooltel puudub vaidlus ostetud kauba sortimendi, hinna ja selle kättesaamise osas. Samuti ei vaidle kostja selle üle, et saadud kauba eest on tasumata. DR on kostja nimel ka varem hagejalt kaupa tellinud. Hageja oli nõus andma kostjale täiendava maksetähtaja. Kauba kättetoimetamine on tõendatud Omniva väljavõttega, mille järgi toimetati tellitud kaup 23.03.2018 kell 9.46 DR-le, Omniva saadetise nr JJEE541167X0007737142. Kostja kinnitas kohtuistungil, et DR-l on õigus esitada kauba tellimusi ja see vastu võtta. Kauba kättesaamist kinnitas kostja ka meili teel. Kostja ei ole esitanud pretensioone arve ja kauba osas. Kostja vastuväited
5.Kostja 24.09.2019 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et kostja ei ole hagejaga mistahes tellimuse kinnitust sõlminud ega tellimuse kinnituse ja arve positsioonis 3 märgitud esemeid tellinud. Seetõttu on nimetatud osas hageja nõue paljasõnaline, tõendamata ja seetõttu alusetu. Samuti ei nõustunud kostja esimeses vastuses positsioonide 1 ja 2 tellimisega. Hageja ei ole positsiooni 3 osas tõendanud väidetava lepingu tingimusi, sealhulgas, kuid mitte ainult lepingu eset, hinda, tasumise tingimusi jne. Kuna hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, siis ei saa hagejal olla kostja vastu ka viivisenõuet. Samuti ei nõustu kostja hageja viivise arvutusega.
6.Kostja leiab, et ei ole hageja 22.03.2018 e-kirja saanud, millega hageja tõendab kauba saatmist kostjale. Kostja ei ole sõlminud ka hagiavalduse lisas nr toodud 4 tellimust. Samuti leidis kostja 06.11.2018 istungil, et kauba kättesaamine vajab tõendamist ning
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-114389 kaupa ei ole kostjale üle antud. Kuna kostja ei ole kaupa kätte saanud, ei oma pretensiooni esitamise aeg ka tähtsust. Omniva väljavõte ei kinnita kauba üleandmist, samuti pole võimalik kindlaks teha, mida hageja on kostjale väidetavalt saatnud. Kauba tellinud DR on kostja töötaja ja on kostja nimel ka varasemalt hagejalt kaupa tellinud.
7.Kostja kinnitas 13.06.2019 istungil, et sai kogu kauba kätte. Samuti palus kostja kohtul arvestada, et kostja on nõus tasuma kompromissi korras põhinõude ning läbi rääkima viiviste osas. Kostja selgitas, et ei tasunud hageja arvet tunnustatud osas seetõttu, et arve tasumise aluseks olev maksedokument oli ebatäpne. Hageja ei olnud nõus arvet ümber tegema, mistõttu puudus kostjal makse tegemiseks vajalik dokument, mida raamatupidamises kajastada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3291,60 eurot ja viivise 95,96 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti müügileping. Kostja väidete kohaselt ei ole ta tellinud andureid SS410120 13tk. Tunnistaja LK ütluste kohaselt (tl 75-75 pöördel) selgitas ta tellimuse esitamisel kostjale, et andurid SS410120 olid väga haruldased, ei olnud tavaline laokaup. Tunnistaja soovitas kostjal kohe tellimus teha, kuniks neid Saksa laos veel saada on, sest hiljem ei pruugi neid seadmeid enam vajalikul ajal saada. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta kostja esindaja DR-ga andurite tellimise osas telefoni teel. DR oli kõigi seadmete kohese tellimisega nõus.
10.Tunnistaja DR ütluste kohaselt puudus kokkulepe 13tk andurite kohese tellimise osas ning kui DR kauba kätte sai, kirjutas ta hagejale ning selgitas, et ei vaja seda kaupa praegu ning võib kauba tagasi tuua.
11.Kohus leiab, et kirjalikud tõendid, millest nähtuks üheselt, kas pooled leppisid kokku 13 anduri tellimises koheselt, puuduvad. Mõlemad tunnistajad on andnud üksteisele vastukäivaid ütlusi. Kohtu hinnangul tuleb lugeda siiski, et tõendatud on, et kostja nõustus 13tk anduri tellimisega koheselt, s.o 14.03.2019. Kohtu hinnangul tuleb lugeda usaldusväärsemaks tõendiks tunnistaja LK antud ütlused, kuna neid toetab ka kostja hilisem käitumine. Nimelt nähtub kostja 07.05.2018 kirjast (tl 22), et kostja on tunnistanud, et talle soovitati seda kaupa varem tellida, kuna ei ole teada, millal oleks kättesaadav järgmine partii. Samuti puudub selles kirjas igasugune viide sellele, et kostja on saanud kauba, mida ta ei ole tellinud.
12.Kostja pakkumist tuua suurem osa kaubast, s.o 13 andurit hageja juurde ajutiselt kuni tuleb nende töösse võtmise aeg, ei saa käsitleda pretensioonina tellimata kauba kättesaamise osas. Pigem viitab see kohtu hinnangul sellele, et kostjale selgus kauba kättesaamise järgselt, et tal ei olnud majanduslikult võimalik sel hetkel tasuda nende andurite eest ning kostja üritas leida lahendust kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks. Samuti ei nähtu pretensioone tellimata kauba osas ka kostja 25.06.2018 kirjast (tl 23), milles kostja esindaja lubab tasuda arve juuli teises pooles. Kostja on asunud esitama vastuväiteid 13 anduri tellimise osas alles kohtumenetluses.
13.Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja tellis 14.03.2018 hagejalt kõik arvel nr 210368 märgitud tooted ning need on poolte vahel sõlmitud müügilepingu ese.
14.Vaidluse all ei ole, et kostja on kogu arvel nr 210368 märgitud kauba kätte saanud. Seega on hagejapoolne kohustus täidetud. Kostja on jätnud täitmata müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse, s.o ei ole tasunud ostuhinda (VÕS § 208 lg 1).
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-114389 22.03.2018 arvel märgitud tasumise tähtaeg oli 14 päeva, s.o 05.04.2018. Arve tasumise tähtaeg on seega möödunud ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi põhinõudes 3291,60 eurot.
15.Hageja on esitanud ka viivisenõude ajavahemiku 06.04.2018-16.08.2018 eest. Kohus leiab, et lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kostja ei ole hagejale tellitud kauba eest tasunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Kostja apellatsioonkaebus
16.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja hagejalt vaidlusalust kaupa tellinud. Saanud kauba, mida ta tellinud ei olnud esitas kostja hagejale pretensioonid, kuid hageja sellega ei arvestanud. Hageja tellimata kaupa kostjalt tagasi ei võtnud. Kostja on seisukohal, et maakohus on hinnanud valesti tõendeid ning rikkus kohtuotsus põhjendamise kohustust leides, et kostja tellis vaidlusaluse kauba. Kohtuotsusest ei nähtu ka viivise arvestamise käiku. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud kostja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -Poolte vahel sõlmiti vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel müügileping, millega hageja müüs kostjale 2 andurit SS906020 ja 2 lülitusplokki SV98A225. - Kostja on kätte saanud järgmise kauba 2 andurit SS906020, 2 lülitusplokki SV98A225 ja 13 andurit SS410120. - Hageja esitas kostjale saadud kauba eest arve nr 210368. -Kostja arvet ei ole tasunud.
21.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmiti müügileping 13 anduri SS410120 suhtes. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-114389 samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
22.Asja materjalidele lisatud kostja 14.03.2018 e- kirjast nähtub, et kostja soovis hagejalt osta tooteid, millele vastavalt tegi hageja kostjale pakkumuse. Kirjalikku aktsepti pakkumusele kostja ei saatnud ning selle on maakohus ka tuvastanud. Samas võivad pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused olla väljendatud nii otseselt kui kaudselt vastavalt TsÜS § 68 lg-etele 2 ja 3. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesolevas vaidluses tuli tuvastada, kas on tõendatud kostja tahteavaldus olla õiguslikult seotud 13 anduri SS410120 ostmiseks. Maakohus leidis, et nimetatu on tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et kuna tunnistaja LK ütlused ja kostja poolt peale kauba kättesaamist 07.05.2018 saadetud kirjas väljendatu on omavahel kooskõlas, siis on tõendatud poolte vahel müügilepingu sõlmimine 13 anduri SS410120 suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Tunnistaja DR ütluste järgi ei soovinud kostja vaidlusaluse kauba suhtes müügilepingut sõlmida, kuid tema ütlustest ei nähtu, miks 07.05.2018 saadetud kirjas seda konkreetselt ei väljendatud. Kuigi viidatud kirjast nähtub alternatiivselt kostja pakkumine, et ajutiselt tuuakse vaidlusalune kaup tagasi hageja lattu, ei nähtu sellest kostja seisukoht, et kostjale on tarnitud kaupa, mida ta ei tellinud. Nõustuda tuleb maakohtuga, et pigem nähtub kostja alternatiivselt väljendatus soov saada kauba eest tasumiseks maksetähtaja pikendamist.
23.Kostja on esile toonud ka seda, et tema esindaja helistas hagejale, et ei soovi vaidlusalust kaupa. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui tõendamist oleks leidnud see, et kostja helistas kauba saamisel hagejale, et ei soovi vaidlusalust kaupa, oli leping vastastikuste tahteavalduste teel kauba saamise ajaks sõlmitud ning kuivõrd peale lepingu sõlmimist ei ole võimalik omapoolsete kohustuste täitmisest keelduda, sest VÕS § 8 lg 2 järgi on sõlmitud leping täitmiseks kohustuslik, siis ei annaks nimetatud väide alust hagi rahuldamata jätmiseks.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohtu otsuses puudub viivisearvestus. Maakohus on otsuse p-s 10 esile toonud viivise arvestamise ajavahemiku, mis on 04.06.2018-16.08.2018 ning viivisemäära, mis on seadusjärgne määr, samuti on esile toodud välja mõistetud viivise suurus 95,96 eurot.
25.Põhjendatud ei ole kostja väited menetluskulude vaidlustamise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaalunud nii hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse mõistlikkust, tehtud toiminguid hageja esindamiseks ja leidnud kokkuvõtvalt põhjendatult menetluskulude suuruse, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Diskretsioonipiiride ületamist menetluskulude suuruse analüüsimisel ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmisel ringkonnakohus ei tuvastanud. Menetluskulude jaotus
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.