Avaldaja/võlgnik: J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxx xx - xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx xxxxx e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected])
Kohtuistung
26.03.2020 kohtuistungil pankrotiavaldus läbi vaadatud menetlusosaliste osavõtuta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. L.’i pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja J. L.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 26.märtsil 2020 kell 16.15.
3.Nimetada J. L.’i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.J. L.’i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16. aprillil 2020 algusega kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
Võlgnik J. L. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab J. L. ilmuma kohtusse 16.aprillil 2020 kell 10.55.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Tsiviilasi nr 2-20-4058
8.Määrata J. L.’i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
9.Menetluskulud jäävad J. L.’i kanda.
10.J. L.’i ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
11.Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku J. L.’i pankrotivara arvelt.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.
AVALDUSE ASJAOLUD
J. L. esitas 13.03.2020 Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse. 16.03.2020 esitas võlgnik avalduses nimetatud lisad. Avalduse kohaselt on avaldaja muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Maksejõuetus tekkis ca 2010 ehk erinevatel eluetappidel, alguse sai kui kooselu purunes ja tuli üksi kahe lapsega hakkama saada. Majandusliku olukorda halvendas ka pidevalt haiguslehel olek. Algul võttis avaldaja koos elukaaslasega laenu, et soetada auto ja kodutehnikat ja hiljem, kui elukaaslane lahkus, siis jättis kõik avaldaja kanda ja nii avaldaja sms laenusid võttis. Avaldaja tasus ühe laenu teise laenuga. Avaldaja on püüdnud võlausaldajatega kokkuleppeid sõlmida taskukohase maksegraafiku alusel aga seda ei võimaldatud, vaid küsiti summasi, mida avaldaja tasuda ei suutnud. Avaldaja märgib, et ei suuda nõudeid täielikult täita ka pikema ajaperioodi jooksul, kuna kasvatab üksi last, teine laps on suureks kasvanud ja elab eraldi. Avaldaja elatub töötasust, lapsetoetusest ja elatisest lapsele, mida tasub lapse isa. Avaldaja on kaalunud ka võlgade ümberkujundamist, aga võlg on 29 892 eurot, seega võlausaldajad ei oleks nõus taskukohase summaga, et kohus kava kinnitaks. Avaldaja palub algatada tema eraisiku pankrotimenetlus ning seejärel kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja kohustub täitma PankrS § 173 sätteid.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
16.märtsil 2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 25.03.2020 kirjaliku aruande kohaselt on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 33 403,04 eurot: 1) Swedbank AS (laenulepingu nr 01-056703-EG alusel, laenulimiidi periood 31.07.200131.03.2022, laenujääk 937,36 eurot, intress 5,70 eurot) 943,06 eurot; 2) TF Bank AB (aluseks 17.06.2011 väikelaenuleping ja selle lisad, viimane lisa sõlmitud 27.08.2018. Võlgniku soovil on 25.04.2019 kinnitatud laenu restruktureerimine, tagasimakseperioodiga 84 kuud. Nõudest 6725,22 eurot on põhiosa, 464 eurot intress ja ülejäänud muud kulud) 7219,68 eurot; 3) Bondora AS (aluseks 21.05.2015-13.11.2019 sõlmitud 13 laenulepingut) 11 081,07 eurot; 4) Credit.ee OÜ (aluseks 22.06.2018 tarbijakrediidileping nr 20180621/14) 395,65 eurot; 5) OK Incure OÜ (nõue tuleneb järgmisest: - Ferratum Bank p.l.c. loovutatud nõue 2261,15 eurot, aluseks leping nr CL9873 ja - IPF Digital Estonia OÜ loovutatud nõue 2955,30 eurot, aluseks leping nr 2805617) 5216,45 eurot;
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-4058 6) Omaraha OÜ (aluseks 15.02.2017-16.11.2017 sõlmitud 5 laenulepingut) 938,23 eurot; 7) Aktiva Finants OÜ (nõue tuleneb järgmisest: - BB Finance OÜ (varasemalt Raha24 OÜ) loovutatud nõue 6096,72 eurot, aluseks 30.08.2019 leping, - Placet Group OÜ loovutatud nõue 568,18 eurot, aluseks 17.03.2017 leping. Aktiva Finants OÜ on mõlema nõude osas esitanud Maksekäsu kiirmenetluse avaldused ning 11.03.2020 on Maksekäsuosakond teinud võlgnikule makseettepanekud) 6664,90 eurot; 8) Inbank AS (võlgniku andmetel) 544,00 eurot; 9) xxxxx xxx xx, xxxxx xxxx xx (võlgniku andmetel) 400,00 eurot. Nõuetele võivad lisanduda juurde arvestatavad viivised. Viimased kaks nõuet on võlgniku andmetel, kuna nimetatud võlausaldajad ei ole ajutise halduri päringule vastanud. Osad pankrotiavalduses märgitud võlausaldajad on oma nõuded käesolevaks ajaks loovutanud inkassofirmadele. Mitmed pankrotiavalduses näidatud võlasummad erinevad võlausaldajate poolt ajutisele haldurile teatatud summadest ja kokkuvõttes on ajutisele haldurile teatatud nõuete kogusumma ~3500 eurot suurem, kui avalduses märgitud. Sissenõutavaks on käesolevaks ajaks muutunud ~50% nõuetest ja ülejäänu tähtajad ei ole veel saabunud. Samas puuduvad võlgnikul vahendid ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste igakuiste maksete tasumiseks. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on viimasel aastal olnud töötasu ~1000 eurot/kuus. Võlgniku sissetulekust kinnipidamiste teostamisel tuleb arvestada sellega, et ta kasvatab ühte alaealist last ja seega saab kinnipidamisi teostada vaid vähesel määral. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on J. L.’i maksejõuetuse põhjuseks ebamõistlik kiirlaenude ja järelmaksude võtmine, sh ühtede kohustuste teistega kustutamine olukorras, kus tal puudusid endal vahendid varasemate kohustuste tasumiseks. Kuigi võlgnevused tekkisid alles 2019. aastal, oli maksejõuetus tekkinud varem, sest ühtede laenude teistega kustutamisel jättis ta näiliku mulje, nagu suudaks kohustusi täita. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2017.aasta, kui kohustuste hulk ületas oluliselt tema maksevõimet. J. L.’i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Võlgnik on 25.02.2020 sõlminud tema omandis olnud 1⁄2 kaasomandiosa xxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxx asuva korteriomandi osas avalduse kinkelepingust taganemiseks. Seega on võlgnik tagastanud kinkelepinguga saadud korteriomandi kaasomandiosa 20 päeva enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. Eeltoodust lähtuvalt on kinkelepingust taganemise puhul täidetud PankrS sätestatud tehingu tagasivõitmise alused. Pankrotimenetluse käigus selgub, kas menetluses on vahendeid tagasivõitmise hagi esitamisega seotud menetluskuludeks. Samuti tuleb selgitada, kas tagasivõitmine on üldse otstarbekohane, st kas võimalikult tagasivõidetava hüpoteegiga koormatud korteriomandi 1⁄2 suuruse kaasomandiosa suhtes võiks reaalselt olla ostuhuvilisi. Tagasivõidetava kinnisasja kaasomandiosa müügiperspektiivi puudumisel ei ole selle tagasivõitmise protsessi läbimine otstarbekas. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (ehk PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 33 403,04 eurot. Võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur palub kuulutada välja J. L.’i pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-4058 kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
KOHTUISTUNG
Pankrotiavalduse läbivaatamiseks korraldas kohus 26.03.2020 kohtuistungi, kuhu ajutine haldur ja võlgnik ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas kohtule 25.03.2020 taotluse arutada asja ilma halduri osavõtuta. Võlgnik J. L. esitas kohtule 25.03.2020 taotluse arutada asja ilma võlgniku osavõtuta seoses riigis väljakujunenud epideemilise olukorraga. Võlgnik on tutvunud ajutise halduri aruandega ning on ajutise halduri seisukohtadega nõus. Võlgnikul puuduvad vastuväited ajutise halduri töötasu osas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 33 403,04 eurot. Kohustuste maht on isegi suurem, kui võlgnik pankrotiavalduses näitas. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1000 eurot/kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps. Sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlik kiirlaenude võtmine olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust. jätta J. L.’i kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-4058
3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab J. L.’it vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetL. lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Seejuures on ajutine haldur välja selgitanud kohustusi pankrotiavalduses nimetatust suuremas ulatuses. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel aL.atud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-4058 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.