Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
26.03.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-7650
Tsiviilasi
XXa kaebus Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri otsusele täiteasjas nr 181/2006/904
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.08.2019 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXa määruskaebus
avalduse
Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxx) Puudutatud isik: Rapla kohtutäitur Õnne Pajur Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 01.08.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XXa kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 20.05.2019 Pärnu Maakohtule kaebuse Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri (puudutatud isik) 05.04.2019 koostatud vara enampakkumise akti ja 07.05.2019 täitemenetluse lõpetamise otsusele täiteasjas nr 181/2006/904. Kaebaja palub tühistada enampakkumise, kuna enampakkumiselt saadud summa ja kohtutäiturile laekunud summade erinevus on 11 844 eurot. Kaebaja selgitab, et enampakkumiselt saadud summa on 20 100 eurot, aga 07.05.2019 täitemenetluse lõpetamise otsusel on summa 8256 eurot. Avaldaja palub tühistada enampakkumise tulemuse ja pöörata tehing tagasi ning uurida, kas kohtutäitur on rikkunud seadust seoses enampakkumise läbiviimisega.
2.Pärnu Maakohtu 27.05.2019 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus avaldajal mh nõuet selgitada ja esitada selgitus kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohus selgitas, et kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtutäiturile ja kohtutäitur oleks kaebuse lahendanud oma otsusega, millega mittenõustumisel saaks kaebuse esitaja alles esitada kaebuse maakohtule. Kohus palus avaldajal selgitada nõude asjaolusid, st mille alusel avaldaja leiab, et kinnisasja enampakkumiselt saadud summa ja kohtutäiturile laekunud summad on erinevad.
3.13.06.2019 esitas avaldaja täiendava selgituse, milles palus tühistada enampakkumise tulemuse ja pöörata tehing tagasi, uurida kas kohtutäitur on rikkunud seadust seoses enampakkumise läbiviimisega ja ka muudes tegevustes, keelata kinnistul viibimine ja igasugune tegevus enampakkumise võitnud XXxxxx OÜ poolt kinnistul Xxxxxxxx, Xxxxxx küla, Xxxxxx vald, kuni kohtuprotsessi lõpuni ja asjaolude selgumiseni.
4.Täitemenetluse lõpetamise otsusest selgub, et Maksu- ja Tolliamet loeb RK 10.10.2018 määrus nr x-xx-xxxxx alusel nõude aegunuks summas 32504,66 eurot. Seda infot on kohtutäitur avaldaja eest varjanud. Seega on selgunud asjaolu, et avaldaja võlg MTA ees on kustunud ja avaldaja ole MTA-le enam võlgu. Seega ei saanud kohtutäitur enampakkumist korraldada. Kohtutäitur korraldas enampakkumise juba aegunud ja kustunud võla täitmiseks. Enampakkumine on korraldatud ebaõigesti selleks, et soositud isik XXxxxx OÜ saaks kinnistu omandada praktiliselt tasuta.
5.Täitemenetluse lõpetamise otsusest selgub, et 16.11.2016 on täitemenetluses tasutud 9720,19, kuid ei ole teada, kes selle summa tasunud on. Avaldaja soovib teada, kellelt nimetatud summa laekus. XX on tasunud MTA võlga osade kaupa kohtutäitur Svetlana Põld kaudu. 16.11.2016 on laekunud kohtutäiturile 10 675,13 eurot, avaldaja soovib teada, kelle poolt.
6.Kohtutäitur toob välja 3 enampakkumisel osalemise eest makstud tagatisrahad aastast 2017, mis ei puutu üldse asjasse, kas see on eesmärk tekitada segadust, et oleks veel mingid summad lisaks.
7.Täitemenetluse lõpetamise otsuses on välja toodud tasaarveldus XXxxxx OÜ ja avaldaja vahel, tegemist on aegunud võlaga.
8.Enampakkumisest laekunud summa 5056,10 eurot oleks ka avaldaja suutnud kohtutäiturile tasuda, kuid avaldajale sellist võimalust ei pakutud. Esimese astme kohtu määrus
9.Pärnu Maakohtu 01.08.2019 määrusega keelduti avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud avaldaja kanda.
10.Avaldaja on esitanud kohtule ebaõigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kuivõrd avaldaja soovib vaidlustada toimunud enampakkumist, siis on kohane õiguskaitsevahend enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
11.Samuti ei ole avaldaja kõrvaldanud 27.05.2019 määruses välja toodud puudusi, nõude aluseks olevad asjaolud on jätkuvalt ebaselged. Ka ei ole kinni peetud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus
maakohtule on esitatud kohtute infosüsteemist nähtuvalt 20.05.2019 ning kaebus kohtutäiturile peale 21.05.2019. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja oleks pidanud eelnevalt esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtutäiturile ja kohtutäitur oleks kaebuse lahendanud oma otsusega, millega mittenõustumisel saanuks kaebuse esitaja alles esitada kaebuse maakohtule.
12.Seega on esitatud avaldus puudustega, kuid kohtu hinnangul ei ole otstarbekas anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub menetlusse võtmast XXa kaebust kohtutäitur Õnne Pajuri otsusele täiteasjas nr 181/2006/904.
14.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
15.Avaldaja palub 09.09.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palub tühistada enampakkumise tulemus ja pöörata tehing tagasi, uurida kas kohtutäitur on rikkunud seadust seoses enampakkumise läbiviimisega ja ka muudes tegevustes, keelata kinnistul viibimine ja igasugune tegevus enampakkumise võitnud XXxxxx OÜ poolt kinnistul Xxxxxxxx, Xxxxxx küla, Xxxxxx vald, kuni kohtuprotsessi lõpuni ja asjaolude selgumiseni.
16.Avaldaja kordas kaebuses juba maakohtus esitatud põhjendusi. Enampakkumine ei ole toimunud seaduspäraselt. Maksu- ja Tolliameti võlg on kustutatud juba 10.10.2018.
17.Avaldaja selgitas, et ta saatis 12.05.2019 kohtutäiturile e-kirja, kus tahtis teada, millise summa on täitur tasunud sissenõudjale. Kuivõrd kohtutäitur oleks pidanud sellele e-kirjale vastama 10 päeva jooksul (kohtutäituri vastus tuli alles 30.05.2019), siis esitas avaldaja kohtusse kaebuse 20.05.2019. Avaldaja selgitas, et ta pidi esitama kohtusse kaebuse, kuna ta kinnitas kohtutäiturile dokumentide kätte saamist 07.05.2019, kohtutäitur ei reageerinud tema kirjale 14 päeva jooksul ja avaldajal oli tähtaeg vaidlustamiseks 15 päeva s.o 21.05.2019.
18.25.02.2020 määruskaebuse täienduses palub avaldaja lisaks seada keelumärke kinnistutele, registriosa nr xxxxxx edasise tegevuse takistamiseks XXxxxx OÜ – l ja YYil. Vastus määruskaebusele
19.Vastuses määruskaebusele selgitab kohtutäitur, et võlgniku kinnistu müüdi kordusenampakkumisel 05.04.2019, mille akt on edastatud võlgnikule e-maili teel 08.04.2019. Enampakkumise aktis on selgitatud, et TMS § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigus seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 217 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast , mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemises.
20.Täitemenetluse lõpetamise otsus on edastatud võlgniku e-mailile 07.05.2019. Kaebust ei ole esitatud kohtutäiturile, küll aga kohtule ning Justiitsministeeriumile. 30.05.2019 on edastatud võlgnikule täpsustavate selgitustega lõpetamise otsus ning ka e-kiri selgitustega. Ka uuesti edastatud otsuse osas kohtutäiturile kaebust ei edastatud ega esitatud ka täiendavaid küsimusi. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt põhjendatult keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest.
23.20.05.2019 maakohtule esitatud kaebuses ja 12.06.2019 täiendatud kaebuses palub kaebaja tühistada enampakkumise tulemus ja pöörata tehing tagasi; uurida kas kohtutäitur on rikkunud seadust seoses enampakkumise läbiviimisega ja ka muudes tegevustes ning keelata enampakkumise võitnud isikul kinnistul viibimine ja igasugune tegevus kinnistul.
24.Seega vaidlustab kaebaja üksnes enampakkumise läbiviimist ning soovib läbiviidud enampakkumise tagasi pöörata, mitte ei vaidlusta iseenesest täitemenetluse lõpetamist. Maakohus on õigesti leidnud, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole sellisel juhul kohaseks õiguskaitsevahendiks. TMS § 223 lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Maakohus on seda oma 27.05.2019 määruses ka kaebajale selgitanud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ei ole kaebaja esitanud.
25.Ka on maakohus õigesti leidnud, et kaebuses kohtutäituri tegevuse peale ei ole kaebaja järginud kohustuslikku kohtueelset korda.
26.TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
27.Asja materjalist ei nähtu, et enne kohtusse pöördumist oleks kaebaja esitanud kaebuse kohtutäiturile. Kaebaja viitab 12.05.2019 kohtutäiturile saadetud e-kirjale, kuid sellist kirja ei ole kaebaja kohtule esitanud. Esimene kiri kohtutäiturile, mille kaebaja on maakohtule esitanud, kannab kuupäeva 21.05.2019, see on peale kaebuse kohtule esitamist. Ka selles kirjas ei esita kaebaja kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale, vaid küsib selgust enampakkumise tulemusena saadud summa ja kohtutäiturile laekunud summade erinevuse kohta. Kaebaja väidetel vastas kohtutäitur sellele kirjale 30.05.2019. Kaebaja ei ole täituri 30.05.2019 vastuse peale kaebust esitanud, ei ole seda vastust kohtule esitanud ega ka välja toonud, millega ta täituri vastuses ei nõustu.
28.TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks
lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mis kohaldub läbi TsMS § 659 ka kaebusele kohtutäituri tegevuse peale.
29.Kuna kaebus jääb menetlusse võtmata, jääb läbi vaatamata ka kaebaja poolt 25.02.2020 esitatud taotlus seada keelumärke kinnistule, registriosa nr xxxxxx, edasise tegevuse takistamiseks XXxxxx OÜ – l ja YYl. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kaebaja kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta.
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kaebaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. . /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.