Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Daniel Ivanov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
266,57 eurot • Hageja: Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, 10115, Tallinn) • Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12752805, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
• Kostja Daniel Ivanov (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Daniel Ivanov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Daniel Ivanovilt PlusPlus Capital AS-i kasuks AS-ga Elisa Eesti sõlmitud liitumislepingutest kliendinumbriga XXX, alusel arvetest nr XXX ja XXX tulenev põhivõlgnevus summas 107,34 eurot ja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,64 eurot.
Välja mõista Daniel Ivanovilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 107,34 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-19-20038
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja Daniel Ivanov (kostja) sõlminud liitumisleping kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d): 1. jaanuar kuni 31. jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr. XXX summas 72,21 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016; 1. veebruar kuni 28. veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. XXX summas 36,32 €, tasumise tähtaeg 18.03.2016
3.Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi.
4.Elisa Eesti AS on 01.02.2018 loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
5.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Tsiviilasi nr 2-19-20038
6.16.12.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 108,53 eurot põhinõude, 25 eurot võla sissenõudmiskulude ja 105,31 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
7.Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX, kliendinumbriga XXX, lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
8.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
9.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
10.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX tasumata summas 72,21 € ja arve nr XXX tasumata summa 36,32 €. Viimane arve koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust ja viivisest.
11.Hageja on põhivõlgnevusena esitlenud arvel märgitud viivise summas 1,19 eurot. Kuivõrd viiviselt ei tohi viivist arvestada, ei saa ka antud summat põhivõlgnevuse hulka arvestada.
12.Kuna viivisenõuet ei saa põhinõude hulka lugeda, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele eurot 107,34 eurot (72,21+36,32-1,19). Seega kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele eurot 107,34 eurot. Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
13.Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
14.Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 72,21 eurot alates 19.02.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 22,11 eurot. Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr 2014820404, summas 35,13 eurot alates 19.03.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 10,53 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-20038 Seega on kokku, hagiavalduse esitamise ajaks, sissenõutavaks muutunud viivise summaks 32,64 eurot.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.12.2019. Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367.
16.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.
18.Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 107,34 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja nõuab kostjalt võlateatiste eest kokku sissenõudekulu 25 eurot.
20.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 06.08.2019 Tartu Maakohtule hagi Daniel Ivanov (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõue tulenes Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingust nr XXX. Hageja nõue käesolevas menetluses tuleneb samast lepingust.
21.Tartu Maakohtu lihtmenetluse otsusega nr XXX on kostjalt hageja kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja kliendilepingu nr XXX alusel välja mõistetud sissenõudekulu 25 eurot.
22.Lisaks selgitab kohus hagejale järgmist. TsMS § 200 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr XXX on hageja nõudnud kostjalt samast kliendilepingust, kuid 01.04.2016 arvest nr XXX summas 35,13 € tuleneva võlgnevuse väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 25 eurot, mida veelkordselt nõutakse käesolevas tsiviilasjas ja lisaks menetluskulud summas 98,74 eurot.
23.Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise).
24.VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
Tsiviilasi nr 2-19-20038 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
25.Hagejale on tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud sissenõudekulud 25 eurot. Kuivõrd nimetatud piirmäär kehtib lepingu mitte arve kohta, jätab kohus hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks 25 eurot rahuldamata.
26.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 107,34 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 32,64 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 107,34 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
27.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
29.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
31.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks sellele on hagejale juba sama lepingu alusel esitatud hagi lahendamisel õigusabikulud ja riigilõivu summa välja mõistetud.
32.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.