Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

muutumist, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud enam kui 10 päeva jooksul. Võlgnikule oli saadetud 05.09.2019. a ja 10.09.2019. a nõudekiri ning pankrotihoiatus, mille kättesaamist võlgnik ka kinnitas, kuid seniajani võlgnevust tasunud ega sisulist vastust andnud ei ole. Võlausaldaja on veendunud, et võlgniku suutmatus oma kohustust täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnik on võlausaldaja hinnangul püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamise päevaks on võlgniku põhivõlgnevus võlausaldaja ees 43 265,68 eurot, millele lisanduvad viivised 0,15% päevas tasumata summadelt, milleks on hetke seisuga 24 153,09 eurot. Võlausaldaja palub kohtul nimetada E4Steel OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja E4Steel OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik kirjalikke vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Võlgnik on eelistungil teatanud, et ei ole pankrotiavaldusega nõus, samas aga kinnitanud võlausaldajal nõude olemasolu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada E4Steel OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel 19.06.2019. a sõlmitud võlatunnistus ja võlgnevuse tasumise kokkulepe. Maksegraafiku alusel pidi võlgnik võlausaldajale tasuma kokku 43 265,68 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 05.09.2019. a ja 10.09.2019. a nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 223 306,61 euro väärtuses, s.h debitoorsed nõuded summas 199 795,79 eurot. Võlgnikul on likviidset vara 23 416,78 euro väärtuses. Võlgnikul on täitmata kohustusi 173 174,17 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on olnud raskustes kohustuste täitmisega 2019. aasta keskpaigast, sealjuures pankrotiavalduse esitanud endise üürileandja ees, kui ka Maksu- ja Tolliameti ees. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks

juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgnik, et maksuvõlad on tekkinud alates 2019 aasta juulikuust, kuna võlausaldaja E4CONSTRUCTION OÜ ei ole maksnud arveid tehtud tööde eest. Vaadeldes võlgniku poolt esitatud andmeid ja võlgniku debitoorsete nõuete suurust, võib ajutine haldur eeldada, et makseraskused üürimaksete tasumisel võisid olla vähemalt osaliselt sellest asjaolust tingitud. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on täitnud perioodil 01.02.2020. a kuni 06.02.2020. a kohustusi summas 85 000 eurot, mida tuleb täiendavalt hinnata. Seejuures tuleb hinnata, kas kohustuste täitmisel on võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud. Nimetatust tulenevalt ei saa välistada, et võib esineda võimalusi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 113 toodud alustel. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 alusel kohustatud juhatuse liikmed Ilja Kangas ja Erko Eessaar. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 16,5 töötunni eest kokku summas 1 485 eurot (lisandub käibemaks 297 eurot). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 485 eurot ja tehtud kulutuste eest 45 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 843 eurot (sh avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja poolt avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaga 90 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa see kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud lepingulise esindaja tasu summas 543 eurot.

Kohus määrab kindlaks võlausaldaja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 843 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi tagastab kohus võlausaldajale. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.