24. märts 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18805
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus) taotlus täiteasjades nr 022/2019/2143 ja 022/2019/2144 võlgnik T M õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (kohtutäitur)
Elin Vilippus (isikukood xxx, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap (elektronpost [email protected])
Asjast puudutatud isik (võlgnik) T M (isikukood xxx, aadress xxx) Asjast puudutatud isikud (sissenõudjad)
B M M (isikukood xxx, aadress xxx) Seaduslik esindaja vanem K S (elektronpost xxx) K M (isikukood xxx, aadress xxx) Seaduslik esindaja vanem K S (elektronpost xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood xxx) avaldus.
2.Peatada T M (isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr xxx, välja andmise kuupäev 29.07.2010.a).
3.Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine T Mle (M, isikukood xxx) ja T M (isikukood xxx) juhtimisõiguse taastamine.
4.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
1 (4)
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist täitmiseks Maanteeametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
6.Jätta menetluskulud T M (isikukood xxx) kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Elin Vilippus (kohtutäitur) esitas 29.11.2019 Harju Maakohtule avalduse T M (võlgnik) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Harju Maakohtu 02.12.2019 määrusega algatati kohtutäituri avalduse alusel hagita menetlus võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
2.Kohtule esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt on kohtutäituri menetluses täitemenetlused täiteasjades nr 022/2019/2143 ja 022/2019/2144 elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu. Täitemenetluses täidetavateks täitedokumentideks on Tartu Maakohtu 01.02.2019 kohtumäärus tsiviilasjas asjas 2-18-14145, mida võlgnik nõuetekohaselt täitnud ei ole. B M M K M (sissenõudjad) on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Võlgnikule on 29.07.2010 väljastatud juhiluba nr xxx. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.
3.Võlgnik vastas 17.12.2019 avaldusele järgmiselt. Juhtimisõiguse piiramine on minu jaoks ebaõiglane, sest töötukassas koostöös minuga tegeletakse just autojuhi töökoha leidmisega ametliku tööna. Kuna olen seisuga 31.10.2019 ametlikult töötu ja mul puudub praegu võimalus maksta isegi ühe kuu elatisraha. Olles ainuhooldaja oma vanematele G M (xxx.a) N M (xxx.a) eeldab see pidevat liikumist autoga (nende viimine arsti juurde, apteeki, poodi jne).
4.Sissenõudjate esindaja esitas 16.01.2020 seisukoha, milles tõi muuhulgas välja, et 15.01.2020 pidi laekuma T Mlt igakuine elatis B M Mle ja K Mle. Laekumist järjekordselt ei toimunud. Tänase seisuga on elatise võlg kahele lapsele kokku 6944 eurot. T ei ole võtnud juuli kuust saati ühendust ei laste ega minuga. Väldib igasugust suhtlemist nii telefonis kui sotsiaalmeedias. Samuti ei anna Ti asukoha kohta enam teavet Ti vanemad. T ei ole oma vanemate ainuhooldaja, kuna Til on ka õde ja täiskasvanud õelapsed, kes elavad xxx ja xxx lähistel. Ei ole usutav, et T ei ole suutnud leida endale töökohta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (4)
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud.
6.TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest.
7.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
7.1.Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud kummalegi sissenõudjale igakuiselt tasuma 270 eurot. Võlgnik ei ole sissenõudjatele tasunud elatist, millist asjaolu ei ole võlgnik eitanud. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
7.2.Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
7.3.Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Võlgnik on leidnud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldatust nähtuvalt ei tegele võlgnik aktiivselt tööotsimisega. Kohtu hinnangul oleks võlgnik endale sissetuleku tagava töö leidnud, kui ta tegeleks aktiivselt töö otsimisega. Samuti ei ole võlgnik pidanud võimalikuks otsida tööd, mis võimaldaks võlgnikul täita elatise maksmise kohustust vähemalt osaliselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt avaldatust ei nähtu mõjuvat põhjust elatise tasumata jätmiseks. Kohus leiab, et juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamine ei takista võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik ei tööta hetkel 3 (4)
tegevusalal, millel on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et võlgnikul oleks teisi ülalpeetavaid või eestkostetavaid kui võlgniku lapsed, kes on käesolevas menetluses sissenõudjad. Võlgnikul on ülalpidamiskohustus sissenõudjate ees. Võlgnik ei ole sissenõudjatele elatist tasunud ega tõendanud neile elatise maksmist. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik oma laste ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetavad seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kohtu hinnangul annab õiguste piiramata jätmiseks see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Võlgniku avaldatust nähtuvalt ei piisa tema sissetulekutest elatise nõuetekohaseks maksmiseks. Eeltoodut arvestades ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.
8.Võlgnikule on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lg 4).
9.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
10.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Sissenõudjad on osalenud menetluses oma seadusliku esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.