Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. juulil 2025 kell 13.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 205.
6.Kohustada L.L osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 100 2 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule
esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. juulil 2026.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud L.L kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lgtes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.L.L (avaldaja) esitas 09.05.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-7262). Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus. Avaldajal ei ole ülalpeetavaid. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxx-s klienditeenindajana ja tema sissetulekuks on töötasu 886 eurot. Igakuised väljaminekud on 698 eurot: eluasemekulud keskmiselt 400 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, transpordikulud 18 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused tervisehoiule ja hügieenile 30 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 188 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid liiga kergekäeliselt laenude võtmisest. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 18 794 eurot. Ta on ka võtnud eraisikult laenu 4 x 260 eurot ning seda on jäänud maksta veel kahe kuu jagu.
2.Kohus võttis 29.05.2025 määrusega L.L maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks R.R, keda kohustas hiljemalt 30.06.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 30.06.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku 2
suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
5.Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et ta on vabaabielus ning on kinnitanud, et elukaaslane on teda rahaliselt palju aidanud. Võlgniku elukorraldust puudutavatele täpsustavatele küsimustele vastates kinnitas võlgnik, et juba kaheksa aastat on tema elukaaslane olnud T. L. (isikukood xxxxxxxxxx), kuid võlgnik ja tema elukaaslane ei ole kunagi koos elanud ega ela praegugi. T. L. elab üksi temale kuuluvas kahetoalise korteris Tartus XXX x–xx. Võlgnik elab üksi Tartus xxxxxxxxxxx-xxx asuvas ühetoalises korteris, mille eest on 2025. aastal maksnud üüri ja korteri majandamiskulusid keskmiselt umbes 400 eurot kuus. Võlgnikul ei ole temaga koos elavaid pereliikmeid. T. L. on alates 2019. a märtsist kantud kinnistusraamatusse kahe korteriomandi omanikuna ning alates 2020. a oktoobrist kantud liiklusregistrisse ühe sõiduauto omanikuna. Usaldusisiku andmetel ei ole nende asjade soetamiseks, parendamiseks või haldamiseks kasutatud võlgniku võetud laene. Usaldusisikule ei ole seni teada ühtki alust käsitada T. L. vara ja sissetulekut võlgniku võlgade tasumise katteallikana. Kui T. L. võlgnikku maksejõuetusmenetluse kestel rahaliselt toetab, võib see maksejõuetusmenetluse eesmärgi saavutamisele kaasa aidata. Vara
6.Võlgnikule kuulub 122,9651 SEB III samba pensionifond 18+ osakut väärtusega 252,11 eurot. Kohustusliku pensionifondi osakud realiseeris võlgnik 2023. aastal. Muudes kontrollitud registrites ei ole ega ole olnud võlgniku vara. Võlgniku sissetulek on 886 eurot kuus, lisaks lisatöö eest saadav tasu. Võlgnikul on AS-s SEB Pank arvelduskonto ja kogumishoius. Muudes küsitletud krediidiasutustes ei ole ega ole olnud võlgniku kontosid. Pangakontodel aruande koostamise seisuga rahalisi vahendeid ei ole. Võlgnik ei ole ega ole olnud ühegi ühingu osanik või juhtorgani liige. Kohustused
7.Võlgniku jooksvad kulutused kuus on 698 eurot, s.o eluasemekulud 400, toit 100, riided ja jalanõud 50, transport 18, sidekulud 100 ning tervishoid ja hügieenitarbed 30. Praegu ei toimu võlgniku suhtes ühtki täitemenetlust. 2010. aastal on võlgniku suhtes toimunud täitemenetlus ühe väikeses summas väärteootsuse täitmiseks. Võlgnik kasutas krediiti alates 2017. aastast. Kuigi tarbimislaenu andmine ei tundu olemuslikult olevat vastutustundlik tegevus, siis vajab vastutustundliku laenamise põhimõte kontrollimist. Usaldusisik valis analüüsimiseks 2022. aasta andmed ning selgus, et sel aastal olid võlgniku sissetulek ja laenuarveldused kuude lõikes järgmised:
Kuu jaan 2022 veebr 2022
Töötasu, puhkusetasu 637,53 631,20
Erakorraline tulu 112,21
Sissetulek kokku
Uued laenud
637,53 743,41
400,00 500,00
3
Laenude tagasimaksed 583,95 371,83
Laenuarvelduste saldo -183,95 128,17
märts 2022 aprill 2022 mai 2022 juuni 2022 juuli 2022 aug 2022 sept 2022 okt 2022 nov 2022 dets 2022 Kokku: keskmine:
Ilmneb, et laenulepingute täitmiseks kasutatud summa on 77,67% sissetuleku summast. Uusi laene arvestamata jäi võlgniku vältimatute kulude katmiseks keskmiselt 153,86 eurot kuus. Järgnevatel aastatel on sissetuleku ja laenuarvelduste suhe tõenäoliselt veel trööstitum. Aastatel 2017 – 2021 võis olla perioode, mil krediidiandjal võis olla alust arvata, et krediidi tagastamine võlgniku sissetuleku arvel ei ole võimatu. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad andmed selle kohta, kuidas on võlgnik aastate lõikes teadaolevatelt krediidiandjatelt krediiti saanud ja tagasimakseid teinud. Andmete põhjal näib nii, et maksejõuetusmenetluse jätkumise korral ei ole kesksel kohal mitte küsimus kohustuste täitmisest (sõltumata kohustuste suurusest saab võlgniku sissetuleku arvel nende täitmiseks maksta väga vähe), vaid küsimus, kas nõuded üldse mingis ulatuses eksisteerivad. Usaldusisik on võlgniku arvelduskonto väljavõtte põhjal tuvastanud, et võlgnik on saanud nimekirjas nimetatud isikutelt krediiti ning et võlgnik on enamikule teadaolevatele võlausaldajatele juba tagasi maksnud rohkem kui ta on saanud. Omaraha OÜ on ainus teadaolev krediidiandja, kes on saanud tagasi vähem kui ta võlgnikule maksis. Esialgu ei viita miski sellele, et Omaraha OÜ oleks enne võlgnikule raha laenamist ilmutanud mingitki huvi võlgniku krediidivõimelisuse suhtes. Kui Omaraha OÜ oleks tutvunud enne krediidi andmist võlgniku arvelduskonto väljavõttega, pidanuks ta mõistma, et kogu laenuks antavat summat ei pruugi ta kunagi tagasi saada. Mõistagi peab iga krediidisuhte puhul eraldi esmalt tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või järgimata jätmise ning seejärel saab kohus otsustada, kas ja kui suures ulatuses on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult täiendavate maksete tegemist. Võlgniku rahalised kohustused kokku on eelduslikult 18 794,46 eurot. Maksejõuetus
8.Võlgnikul ei ole realiseerimisväärtust omavat vara. Ta teenib töölepingu alusel enam-vähem töötasu alammäära suurust sissetulekut, kuid see ei ole tema varaliste kohustuste täitmise tõsiseltvõetav katteallikas. Võlgniku teenitava sissetuleku arvel ei ole maksejõuetusavalduses loetletud võlgade tasumine võimalik isegi mitte pikas perspektiivis. 2024. ja 2025. aastal on võlgniku väidetav elukaaslane teinud võlgnikule märkimisväärselt suuri makseid selleks, et võlgnik saaks enesele võetud kohustusi täita. Usaldusisik on kogunud esialgsed andmed igalt võlausaldajalt saadud ning tagasi makstud summade kohta. Arvestades nii juba tagasi makstud summasid kui ka konteksti, milles võlausaldajad võlgnikule krediiti võimaldasid, on usaldusisiku hinnangul alust esitada vastuväiteid kõikidele vara- ja võlanimekirjas märgitud nõuetele. Samas on nõuete põhjendatud ulatuse üle vaidlemine aja- ja töömahukas. Sõltumata sellest, kas vaidlus toimub maksejõuetusmenetluses või hagimenetluses, kaasneb sellega paratamatult menetluskulu. Töötasu alammäärale vastava sissetuleku arvel on keeruline katta isegi menetluskulu, rääkimata võlausaldajate nõuete katteks maksete tegemisest. Võlgniku praegust varalist olukorda ei ole alust käsitada ajutise, ettenähtavas tulevikus mööduva makseraskusena. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kinnitusel pooldab tema elukaaslane maksejõuetusmenetluse läbiviimist ning on lubanud selle menetluse ajal võlgnikku materiaalselt mingil määral toetada selleks, et aidata kaasa võlgniku igapäevasele toimetulekule ning 4
maksejõuetusmenetluse kulu (eeskätt võlausaldajate nõuete põhjendatud ulatuse väljaselgitamisega seonduv töö) katmiseks vajaliku summa kogumisele. Usaldusisiku hinnangul oli võlgnik hiljemalt 2022. aasta alguseks minetanud võime täita oma sissetuleku arvel enesele võetud varalisi kohustusi. Varasemate laenude tagasimakseid on tehtud uute laenude arvel, samuti elukaaslaselt saadud raha arvel. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotimenetlus oleks paindlikum, võrreldes võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgade ümberkujundamise menetlust ei pea usaldusisik põhjendatuks ka seetõttu, et võlgnikul puudub vara, mille säilimise nimel peaks pakkuma pikaajalist siduvat maksegraafikut. Usaldusisik kahtleb selles, et võlgniku sissetuleku arvel oleks üldse mõeldav mingi arvestatava summa tasumise lubamine.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu (brutotasu 886 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 18 794,46 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud L.L maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks R.R, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab L.L osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
11.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise 5
menetluse algatamata jätmise alused. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FIMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et R.R on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.07.2026. Usaldusisiku tasu
13.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 720 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot (alates 01.07.2025 käibemaksumäär 24%), kokku 892,80 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul R.R-ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 720 eurot, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot, kokku 892,80 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.