Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen
Määruse tegemise aeg ja koht
18. märts 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-109438
Tsiviilasi
Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) maksekäsu kiirmenetluse avaldus XX vastu 3121,13 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Renovum OÜ määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindajad
Avaldaja Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 6. augusti 2019. a määrus ja saata asi maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule. Renovum OÜ määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 28. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 3121,13 euro väljamõistmiseks ning menetluskulu hüvitamiseks.
2.Maakohus tegi 16. aprilli 2019. a määrusega võlgnikule makseettepaneku. Nõutav summa on 3274,12 eurot, st põhinõue 2000 eurot, intress 38% aastas alates 6. septembrist 2018 kuni
10.jaanuarini 2019 255,95 eurot, leppetrahv 455,82 eurot, sissenõudekulud lepingu kehtivuse ajal 55 eurot, sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 50 eurot, viivis 0,0657% päevas alates
11.jaanuarist 2019 kuni 28. märtsini 2019 304,36 eurot, menetluskulud 128,02 eurot, viivis alates 29. märtsist 2019 kuni makseettepaneku tegemiseni 24,97 eurot. Nõudele lisandub põhinõudelt viivis 0,0657% päevas alates 17. aprillist 2019.
3.Maakohus jättis 6. augusti 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev avaldust menetlema. Maakohus selgitas, et võlgniku vastu esitatud nõue tuleneb laenulepingust. Laenuleping on kasutusleping, mille täitmise koht on TsMS § 89 lg-st 2 tulenevalt võlgniku elukoht. Seega sai kohus
maksekäsu kiirmenetluse avalduse lahendada nii TsMS § 79 lg-st 1 kui ka TsMS § 89 lg-st 2 tulenevalt üksnes siis, kui võlgniku elukoht on Eestis. Maakohus leidis, et võlgnikul puudub elukoht Eestis ning avaldaja ja võlgniku ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud Venemaa elukoha aadressil. Alates detsembrist 2017. a on rahvastikuregistris Venemaa elukoha aadress märgitud võlgniku muu sideaadressiks. Maakohus selgitas välja, et võlgnik ei ela rahvastikuregistris märgitud Eesti elukoha aadressil XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Seega ei ole võlgnikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses alalist elukohta Eestis.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Avaldaja esitas 8. augustil 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole alust väita, et võlgniku elukoht on Venemaal. Võlgniku põhiline elukoht on Eestis, mistõttu asi allub Eesti kohtule. Avaldaja palus maakohtu 6. augusti 2019. a määruse tühistamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise jätkamist. Kaebuse väidete kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtuga, et võlgniku elukoht on Venemaal. Võlgniku põhiline elukoht on Eestis, mistõttu allub asi Eesti kohtule. Võlgnikule kuulub Eestis korteriomand aadressil XXX, mis on rahvastikuregistrisse kantud võlgniku elukohana. Lisaks on võlgnik 1. augusti 2018 laenutaotluses märkinud oma elukohaks sama Eesti aadressi. Võlgnikul on Eesti kodakondsus. Võlgniku laenutaotluses avaldatud telefoninumber on Eesti number, oma tööandjana on ta märkinud Soome firma R OY, mis seletab ka seda, miks ei ole võlgnik Eestis tulu teeninud. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik sai kohtu saadetud dokumendi kätte Venemaal, ei tee sellest automaatselt tema elukohta. Ei ole teada ja e-toimiku dokumentidest ei nähtu, millisest allikast pärineb võlgniku Venemaa aadress. On tõenäoline, et võlgnik viibis ajutiselt Venemaal. Võimalik, et võlgnik viibis Venemaal välismaise tööandja töölähetuses. Isegi kui võlgnikul on elukoht Venemaal, ei viita miski sellele, et see oleks tema peamine elukoht. Peale selle ei ole väljastusteatel märgitud isiku nime, kes menetlusdokumendi vastu võttis. Mh võib isikul olla mitu elukohta. Lisaks esineb ka muid aluseid asja Eesti kohtule allumiseks. Esmalt tuleb lugeda laenulepingust tuleneva kohustuse kui ka võlgniku vara asukohaks Eesti. Võlgniku nimele on kinnistusregistris registreeritud korteriomand. Seega allub avaldaja nõue võlgniku vastu ka TsMS § 86 lg 1 ja 2 alusel Eesti kohtule. Lisaks korteriomandile on võlgniku vara hulgas kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise asukoht on võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 kohaselt Eesti, sest laenuleping sõlmiti Eestis, mõlema poole elu- või tegevuskoht lepingu sõlmimise ajal oli Eestis, laenusumma maksti välja võlgniku laenutaotluses märgitud Eestis asuva panga kontole, laenulepingus sätestatud kohustuse täitmise kohaks on avaldaja Eestis asuvate pankade kontod. Kuivõrd TsMS § 86 sätestab valikulise kohtualluvuse võimaluse, et takista TsMS § 86 lg 3 hagi esitamist lg 1 alusel. Maakohus jättis tähelepanuta TsMS § 89 lg 3. Pooled leppisid laenulepingus kokku kohustuse täitmise kohaks Eesti – Eestis asuvad pangakontod. Seega on poolte vahel olemas TsMS § 89 lg-s 2 sätestatud normi muutev kokkulepe ja hagi allub Eesti kohtule ka TsMS § 89 lg-test 1 ja 3 tulenevalt.
5.Maakohus küsis võlgnikult seisukohta avaldaja määruskaebusele. Maakohus edastas võlgnikule kirja postiga Venemaa elukoha aadressile, mis tagastati kohtule seoses hoiutähtaja 2 (4)
möödumisega. Võlgnikul puuduvad teised kontaktandmed, millede kaudu on võimalik temaga ühendust saada ja dokumente saata.
6.Kohtunikuabi andis 11. oktoobri 2019. a määrusega TsMS § 663 lg 6 alusel määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.
7.Maakohus jättis 6. novembri 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus nõustus kohtunikuabiga selles, et võlgnik ei ela Eestis, mistõttu puudub Eesti kohtul pädevus asja arutada. Maakohus selgitas täiendavalt, et TsMS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaldamine on vastuolus Brüssel I bis määruse põhimõtetega kaitsta tarbijat kui nõrgemat poolt. Praeguses menetluses on võlgniku tarbija ning Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 alusel tuleb avaldajal pöörduda hagiga võlgniku alalise elukoha riigi ehk Vene Föderatsiooni kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tuvastanud, et võlgniku elukoht on Venemaal. Maakohus on selle asjaolu tuvastamisel lähtunud sellest, et võlgnik on nii praeguses asjas kui ka tsiviilasjas nr 2-19-8104 saanud menetlusdokumendid kätte Venemaal (aadressil, mis on kantud rahavastikuregistrisse võlgniku muu sideaadressina) ning Politsei- ja Piirivalveamet on 01.08.2019 vastuses kohtunõudele tsiviilasjas nr 2-19-8104 kinnitanud, et Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud XX viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist 10.08.2018 kell 14:21 Luhamaa piiripunkti kaudu. Iseenesest võiksid nimetatud asjaolud anda kogumis aluse tuvastada, et võlgniku elukoht on Venemaal, kuid ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et võlgnikule on makseettepanek ja tsiviilasjas nr 2-19-8104 menetlusdokumendid Venemaa aadressil kätte toimetatud.
10.TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab menetlusdokumendi tähitud kirjaga saatmise korral selle kättetoimetamist väljastusteade. TsMS § 313 lg 3 sätestab nõuded, millele väljastusteade peab vastama. Praegusel juhul ei vasta ei käesolevas asjas ega tsiviilasjas nr 2-19-8104 kohtule tagastatud väljastusteade neile nõuetele. Olulise puudusena ei ole väljastusteadetel kirjas dokumendi vastu võtnud isiku nime ega andmeid tema isikusamasuse tuvastamise kohta. TsMS § 316 lg 3 kohaselt ei pea küll välisriigis kättetoimetamisel väljastusteade vastama TsMS-i vorminõuetele, kuid ringkonnakohtu hinnangul peab analoogselt TsMS § 313 lg-s 5 sätestatuga ka välismaal kättetoimetamise puhul olema kättetoimetamine väljastusteatel usaldusväärselt dokumenteeritud. See eeldab minimaalselt seda, et väljastusteatelt nähtuks isiku nimi, kes dokumendi vastu võttis. Kuna praegusel juhul seda väljastusteatelt ei nähtu, ei saa makseettepanekut lugeda ka võlgnikule kättetoimetatuks. Kuna ei ole teada, kas dokumendi võttis vastu võlgnik või mõni muu isik, ei saa dokumendi üleandmine kinnitada ka seda, et võlgnik sellel aadressil elas.
11.Kuna võlgnikule ei ole menetlusdokumente Venemaal kätte toimetatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülejäänud asjaolud (rahvastikuregistris muu sideaadress ning piirikontrolli andmekogus fikseeritud Eestist väljumine) piisavad selleks, et tuvastada võlgniku elukoht Venemaal. Nimelt oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal rahvastikuregistrisse võlgniku muu aadressina kantud ka aadress Soomes, mis oli registrisse kantud hiljem kui Venemaa aadress. Ei ole välistatud, et võlgnik võis liikuda Venemaalt edasi Soome. Kuna Eesti ja Soome vahel piirikontroll puudub, ei ole välistatud ka see, et võlgnik võis omakorda liikuda Soome kaudu tagasi Eestisse.
12.Kuna praeguste andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, et võlgniku elukoht on Venemaal, siis on maakohus ennatlikult leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule. Seetõttu tuleb maakohtu 3 (4)
määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetlust jätkates koguda kohtualluvuse kindlaksmääramiseks täiendavaid andmeid. Samuti peab kohtualluvust täiendavalt kontrollima hagi menetlev maakohus juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 15).
13.Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et hageja on esitanud kohtule nõude, mis tuleneb laenulepingust, mille nõude avaldajale loovutanud isik sõlmis oma majandustegevuses tarbijast võlgnikuga (tarbijakrediidileping). Kuna praeguses vaidluses võib esineda rahvusvaheline element, st kostja elukoht võib olla teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis, tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel esmalt lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). Kuna tegemist on tarbijalepinguga, saab Brüssel I määruse art 18 lg 2 järgi hagi esitada üksnes võlgniku alalise elukoha liikmesriigi kohtusse. Kui võlgniku elukoht on väljaspool Euroopa Liitu, tuleb kohtualluvuse määramisel Brüssel I määruse art 6 lg 1 järgi lähtuda Eesti õigusest, st TsMS-i kohtualluvuse sätetest.
14.Seega tuleb maakohtul asja läbi vaadates kohtualluvuse väljaselgitamiseks tuvastada esmalt võlgniku elukoht. Sellest sõltub, millise õigusakti alusel saab kohtualluvuse kindlaks määrata. Kui võlgniku elukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei allu asi Eesti kohtule. Kui võlgniku elukohta ei õnnestu tuvastada, saab kohtualluvuse määrata lähtudes võlgniku viimasest teadaolevast elukohast (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1179-14, EKo C-327/10, Hypoteční a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39-45).
15.Nagu eespool märgitud, siis on võimalik rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks TsMSi kohtualluvuse sätteid kohaldada üksnes juhul, kui maakohus tuvastab võlgniku elukoha väljaspool Euroopa Liitu, nt Venemaal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega TsMS § 89 kohaldamise kohta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 89 lg 3 kohaldamine eeldab poolte sõnaselget kokkulepet, mida praeguses asjas esitatud ei ole. Ainuüksi pangakontode märkimine, kuhu võlgnik saab oma võlga tasuda, selleks piisav ei ole. TsMS § 86 kohaldamise osas märgib ringkonnakohus, et juhul, kui võlgniku elukoht on kolmandas riigis nt Venemaal, ei kohaldu praeguses asjas kohtualluvuse määramisele Brüssel I määrus, sh selle tarbijaid kaitsvad sätted, mistõttu ei ole välistatud kohtualluvuse määramisel lähtuda TsMS § 86 lg-st 1.
16.Kuna ringkonnakohus saadab asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks, ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.
17.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.