Harju Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RAHVA RAAMAT Aktsiaseltsi määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja RAHVA RAAMAT Aktsiaselts (registrikood 10421903), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Maria Teder Kostja ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS (registrikood 10285191), lepingulised esindajad vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2019 määrus muutmata.
2.Jätta RAHVA RAAMAT Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta RAHVA RAAMAT Aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.22.03.2019 esitas RAHVA RAAMAT Aktsiaselts (hageja) maakohtule hagi ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTSI (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada poolte vahel 11.04.2008 sõlmitud üürilepingu nr RAH-G215/G216 (edaspidi leping) pikenemine alates 01.10.2018 uueks 5-aastaseks üüriperioodiks ning tuvastada, et lepingu uus kokkulepitud üürihinna määr oli 01.10.2018 seisuga 18,36 EUR/m2. Juhul, kui kohus leiab, et pooltel ei olnud kokkulepet kõigis üürilepingu tingimustes 01.10.2018 seisuga, siis määrata need tingimused kindlaks, milles kokkulepe puudus.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11.04.2008 leping 10-aastase tähtajaga alates 01.10.2008. Lepingu p 10.3 kohaselt oli üürnikul õigus lepingu tähtaja pikendamisele uueks 5-aastaseks perioodiks, kui ta on informeerinud üürileandjat oma soovist kirjalikult vähemalt 6 kuud enne lepingu lõppemist, on täitnud korrektselt kõiki lepingu tingimusi ning kui pooled jõuavad kokkuleppele uutes üüritingimustes. 20.04.2016 e-kirjas avaldas hageja kostjale esimest korda soovi lepingut pikendada. 06.01.2017 e-kirjas on hageja kinnitanud soovi lepingut pikendada. Kostja vastas 13.01.2017 e-kirjas, et nõustub pikendama lepingut 10 aastaks üürihinna määraga 18,36 EUR/m2. 04.04.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teavitas, et leping lõpeb 30.09.2018 ega kuulu pikendamisele. Hageja kinnitas 24.04.2018 e-kirjas, et aktsepteerib kostja poolt 13.01.2017 esitatud üürihinna määra 18,36 EUR/m2. Seega pikenes leping eeltoodud tingimustel alates 01.10.2018 uueks 5-aastaseks perioodiks.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja 19.11.2018 algatatud tsiviilasjas nr 2-18-17058 vaidlustanud lepingus sisalduva vahekohtu kokkuleppe kehtivuse. Lepingu lisa 1 üldtingimuste p 24 kohaselt lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. Samas punktis on pooled nõustunud, et kumbki pool võib valida vaidluse lahendamiseks ka Eesti Kaubandusja Tööstuskoja (EKTK) Arbitraažikohtu Tallinnas. Hageja leiab, et vaidlused tuleb lahendada kohtus ning Harju Maakohtu kohtualluvus antud asjas on erandlik. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 7 alusel. Kostja on esitanud hageja vastu 22.09.2018 arbitraažikohtule nõude ruumide valduse üleandmiseks. Arbitraažikohtu nõukogu tegi 10.10.2018 otsuse vaidluse arbitraažikohtule allumise kohta. Arbitraažikohtule esitatud hagi hõlmab käesolevas asjas maakohtule esitatud hagi. Arbitraažikohtule esitatud hagi aluseks on see, et pooled pole üürilepingut pikendanud ja leping on lõppenud. Kuna hageja esitas hagi maakohtusse üürilepingu pikenemise tuvastamiseks, siis on hagi alus ja ese kattuvad. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 30.04.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2 (5)
6.Maakohtu hinnangul kattuvad käesoleva hagi ja vahekohtu menetluse ese, s.o sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas ja millal üürileping lõppes. Kuivõrd arbitraažikohus on 10.10.2018 võtnud menetlusse kostja hagiavalduse hageja vastu kohustamaks hagejat andma kostjale üle ruumide valdus, tuleb käesolevas menetluses hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd samade poolte vahel ja sama eseme kohta toimub vahekohtumenetlus (TsMS § 371 lg 1 p 7). Määruskaebus
7.Hageja esitas 15.05.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse.
8.Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus kontrollinud kõikide hagis esitatud nõuete lubatavust. Hageja esitas hagis kolm eraldiseisvat nõuet, maakohus võttis seisukoha ainult ühe osas (tuvastada üürilepingu pikenemine viieks aastaks). Ühegi hageja esitatud kolme nõude ese ei kattu kostja esitatud valduse üleandmise nõudega. Erinevad on nii taotletavad õiguslikud tagajärjed kui ka õiguskaitsevorm. Nõuetel on ka erinev alus. Veel vähem saab valduse üleandmise nõude põhjendamiseks esitatavatel faktilistel asjaoludel olla aga seost üürihinna suurusega või lahtiste lepingutingimuste kindlaksmääramisega.
9.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lisaks väidetavale vahekohtu kokkuleppele sisaldub vaidluste lahendamise kokkuleppes ka Harju Maakohtu kohtualluvuse kokkulepe. Seetõttu puudub kohtul vaatamata võimalikule vahekohtu kokkuleppele alus hagi menetlemisest keelduda. Vaidluste lahendamise kokkuleppest ei tulene, et ühe poole valik pöörduda arbitraažikohtu poole piiraks või välistaks kuidagi teise poole õigust esitada oma nõuded Harju Maakohtule. Juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-18-17058 leidma, et üldtingimuste punkt 24 on tervikuna tühine, allub asi Harju Maakohtule üldise kohtualluvuse sätete lausel. Teises kohtuasjas on vaidlustatud vahekohtu kokkulepe kehtivus (tsiviilasi nr 2-18-17058). Kohus ei saa käesolevas asjas keelduda hagi menetlemisest viitega vahekohtumenetlusele, mille aluseks oleva vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimust kohus alles lahendab. Isegi kui kohus peaks leidma, et käesolevas asjas esitatud hagi menetlusse võtmine sõltub vahekohtumenetlusest ja seega ka vahekohtu kokkuleppe kehtivusest, tuleks hagiavaldus menetlusse võtta ja ära oodata lahend tsiviilasjas nr 2-18-17058. Vastus määruskaebusele
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 30.04.2019 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.TsMS § 9 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel anda tsiviilasja lahendamiseks vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel 11.04.2008 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr RAH-G215/G216 üldtingimuste p 24 sätestab, et juhul, kui pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, siis lahendatakse küsimus Harju Maakohtus. Pooled nõustuvad sellega, et kumbki 3 (5)
pool võib valida vaidluse lahendamiseks ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu.
14.Kostja on esitanud 29.09.2018 arbitraažikohtule hageja vastu menetluse alustamise taotluse, milles palub hagejat anda kostjale üle Rocca al Mare Kaubanduskeskuses asuvate ruumide valdus (I kd tl 36-37). Arbitraažikohus on 10.10.2018 teatanud, et hagiavaldus on otsustatud võtta menetlusse (I kd tl 54). TsMS § 730 lg 1 alusel on vahekohtul õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. 23.07.2019 on arbitraažikohus teinud vaheotsuse, mille kohaselt on ta pädev lahendama kostja hagi ruumide üleandmiseks (I kd tl 91). Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus jätnud tsiviilasjas nr 2-19-12502 hageja taotluse vaheotsuse muutmiseks rahuldamata. Mis puudutab hageja viidet tsiviilasjale nr 2-1817058, siis ringkonnakohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi andmetel on selles asjas jõustunud lõpplahend, millega keelduti hageja avaldust vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamiseks menetlusse võtmast. Vaidlust ei saa enam olla selles, et arbitraažikohus on pädev kostja hagi menetlema.
15.TsMS § 371 lg 1 p 7 järgi ei võta kohus hagi menetlusse, kui samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas.
16.Kostja on pöördunud arbitraažikohtusse nõudega kohustada hagejat andma kostjale üle Rocca al Mare Kaubanduskeskuses asuvate ruumide valdus. Kostja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Hageja on palunud käesolevas hagis tuvastada üürilepingu pikenemine 5-aastaseks perioodiks alates 01.10.2018 ning uus üürihinna määr 18,36 EUR/m2. Lisaks on hageja palunud määrata vajadusel kindlaks üürilepingu lahtised tingimused seisuga 01.10.2018. Kostja tugineb arbitraažikohtule esitatud hagiavalduses sellele, et üürileping on alates 01.10.2018 lõppenud. Hageja tugineb maakohtule esitatud hagiavalduses asjaolule, et üürileping pikenes alates 01.10.2018. Seega on mõlema hagi puhul vaja lahendada küsimus, kas üürileping lõppes 01.10.2018 või hoopis pikenes.
17.Hageja tugineb maakohtule esitatud hagiavalduses üürilepingu punktile 10.3, mis sätestab, et üürnikul on õigus üürilepingu pikendamisele uueks 5 aastaseks üüriperioodiks, kui ta on informeerinud üürileandjat oma soovist kirjalikult vähemalt 6 kuud enne üürilepingu lõppemist, on täitnud korrektselt kõiki üürilepingu tingimusi ning pooled jõuavad kokkuleppele uutes üüritingimustes. Hageja märkis, et üürilepingu pikenemise eeldused on täidetud. Ainsana oli vajalik saavutada kokkulepe üüri uue määra osas, kuna muude tingimuste muutmist ei tõstatatud. Hageja on kostja pakutud uut üürimäära aktsepteerinud.
18.Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt arbitraažikohtusse esitatud hagi hõlmab endas hageja hagiavalduses esitatud nõuete tuvastamist. Selleks, et hinnata hageja väidet üürilepingu pikenemise kohta, tuleb kindlaks teha, kas üürilepingu punkti 10.3 tingimused on täidetud. Sealhulgas tuleb kindlaks teha, kas on saavutatud kokkulepe üürilepingu uutes olulistes tingimustes (hageja hagiavaldusest järelduvalt oli oluliseks tingimuseks ka üüri uus suurus). Seega on hageja esitanud hagi, mille alus ja ese on oma olemuselt samasugune (olgugi vastassuunaline) sellele, mida lahendatakse pooltevahelises vaidluses arbitraažikohtus. Hageja on esitanud maakohtule nõuded, mis saavad olla hageja vastuväideteks arbitraažiasjas. Seega on maakohus põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 7 alusel. 4 (5)
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.