lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19774/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-19774/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Satelles Saturni OÜ12074357(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-19774

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasi

Satelles Sturni OÜ hagi XX vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Satelles Sturni OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Satelles Sturni OÜ (registrikood 12074357), seaduslik esindaja YY Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2020 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Satelles Sturni OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud määrab kindlaks ja jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5).

ASJAOLUD

1.Satelles Sturni OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 10 330,65 eurot. Hagi asjaolude kohaselt pidi hageja töövaidluskomisjoni määruse kohaselt töövaidlusasjas esitama töötabelid 2018. aasta novembri ja detsembri kohta ning 2019. aasta märtsi kuni juuli kohta. Kostja taotlusele vastaspoolelt tõendite väljanõudmiseks olid lisatud tabelid, mille alusel kostjale maksti tema sõnul palka. Hageja hinnangul ei saa neid tabeleid kasutada tõendina palga väljamaksmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas hageja töötajana kolmandatele isikutele hageja kui tööandja äri- ja tootmissaladust. Sellega rikkus kostja pooltevahelist lepingut. Kostja tegi avalikuks teiste

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

töötajate võimalikud palgadokumendid. Vastavalt töölepingu p 11.5 on lepptrahvi suuruseks 5 kuu keskmine töötasu. Hageja märgib, et kostja kahjustas hageja mainet klientide ees. 16.01.2020 vastuses selgitas hageja, et nõue on seotud sellega, et kostja rikkus töölepingu p 11.1 - 11.4 ning töökorralduslepingu p 8. Kostja tegi kolmandatele isikutele avalikuks teiste töötajate võimalikud palga ja boonuse andmed ning klientide andmebaasi ja nende mahud. Kostja esitas töövaidluskomisjonile hageja sisedokumendid, mis on töökorralduslepingu punktide 8.1.1 – 8.1.3 rikkumine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 12.12.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus märkis, et hageja seisukohast lähtudes võib eeldada, et rikkumiseks on lepingu edastamine töövaidluskomisjonile. Maakohus viitas, et töövaidluste lahendamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt on töövaidluskomisjon Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Hageja on välja toonud, et töölepingu kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal. Töötaja rikkus hageja hinnangul isikuandmete kaitse seadust, tehes kolmandatele isikutele teatavaks teiste töötajate võimalike palga ja boonuse suuruse, mis oli ettevõttesisene konfidentsiaalne teave. Maakohus leidis, et arvestades hagiavalduses esile toodud väiteid, ei ole kostja lepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust rikkunud. Kostja ei ole konfidentsiaalseid andmeid avaldanud, st ei ole esitanud tutvumiseks avalikkusele. Kostja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega kostjal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Esindaja on edastanud dokumendid töövaidluskomisjonile asja lahendamise hõlbustamiseks ning oma kliendi nõude tõendamiseks. Seega töövaidlusasja raames esitatud palgaarvestuse tabelid ei ole teatavaks tehtud õigustamata kolmandatele, st kõrvalistele isikule, vaid need on tehtud teatavaks töövaidlust lahendavale organile ja teistele menetlusosalistele. Maakohus selgitas, et konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumine on konfidentsiaalsete andmete avaldamine kolmandatele kõrvalistele isikutele, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Kolmandate isikutena ei saa käsitada teisi menetlusosalisi ja kohut või töövaidlusi lahendavat kohtuvälist organit. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või siis kohustusega vaidlus lahendada. Maakohus märkis, et andmete esitamist kohtuvälisele töövaidlusi lahendavale organile oma nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja konfidentsiaalsete andmete avaldamiseks olukorras, kus oma nõude tõendamiseks on poolel õigus esitada tõendeid, mis on kaetud pooltevahelise saladuse hoidmise kohustusega. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühestki konfidentsiaalsest lepingust tulenevaid tõendeid kohtule esitada ja pool kaotaks võimaluse oma nõudeid tõendada ja oma õigusi kaitsta. Kostja õigustatud huvi oma nõude tõendamiseks kaalub igal juhul üles hageja hüpoteetilise õiguste rikkumise saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral. Maakohtu hinnangul ei ole hagil hageja poolt väljatoodud asjaoludel hagil edulootust.

HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja märkis määruskaebuses, et nõude põhjenduseks on see, et kostja võttis hageja sisedokumendid ilma hageja loata, mis on kaasa toonud hageja äri- ja tootmissaladuse avaldamise. Asi, mis oli töövaidluskomisjonis, ei ole seotud praeguse asjaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole lepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust rikkunud, mistõttu ei ole hagil edulootust. Maakohus märkis, et kostja ei ole konfidentsiaalseid andmeid avaldanud, st ei ole esitanud andmeid tutvumiseks avalikkusele. Kostja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega kostjal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Esindaja on edastanud dokumendid töövaidluskomisjonile asja lahendamise hõlbustamiseks ning oma kliendi nõude tõendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud maakohtu viidatud asjaolusid hagist ei nähtu. Määruskeabuses on hageja tuginenud asjaolule, et ta ei tugine töövaidluskomisjonis toimunule. Maakohtu poolt märgitud asjaolud võivad nähtuda hageja esitatud tõenditest, kuid ei tulene hagist. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (RKTKm nr 2-178939, p 9, RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12, RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 12 ja 13, RKTKm nr 32-1-95-13, p 12). Hagiavaldust täpsustamata ei saa praegusel juhul otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte. Hageja on hagis tuginenud sellele, et kostja avaldas hageja töötajana kolmandatele isikutele hageja kui tööandja äri- ja tootmissaladust. Kostja tegi avalikuks teiste töötajate võimalikud palgadokumendid. Kostja kahjustas hageja mainet klientide ees. Hageja ei ole hagis välja toonud, kes on need kolmandad isikud, kellele kostja andmeid avaldas või kuidas tegi kostja andmed avalikuks. Samuti ei nähtu hagist, kas ja millistele hageja klientidele on andmed avalikuks saanud. Samuti ei nähtu konfidentsiaalsete andmete sisu, mida kostja väidetavalt avaldas. Kui nende küsimuste lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS §-d 3401 ja 392). Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.
7.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult hagiavalduse TsMS §-i 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja