XX avaldus Tallinna notar Maarika Pihlaku ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood esindajad
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Helvia Räägel (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Maksim Greinoman (e-post:XXX) Puudutatud isik: Tallinna notar Maarika Pihlak Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus jätta muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14844 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.25.09.2019 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse kohustada Tallinna notarit Maarika Pihlakut (puudutatud isik) vaatama uuesti läbi XX 08.07.2019 taotlus taastada Tallinna Notar Maarika Pihlaku hoiukontol XX kasuks arestitud summa 618 800 eurot ja edastada avaldaja XX-le nõude täitmist kinnitava krediidiasutuse tõend, mis peab olema varustatud digitaalse templi või allkirjaga. Avaldaja palus määrata kohtulahendi täitmise ajaks 10 (kümme) päeva selle jõustumisest ning puudutatud isikult välja mõista avaldaja menetluskulud.
2.Avalduse kohaselt hoiustasid menetlusvälised isikud Tallinna Notar Maarika Pihlaku poolt 06.12.2011 tõestatud lepingu nr 2832 p 2.4 kohaselt puudutatud isiku juures XX ja menetlusvälise isiku AS Swedbank kasuks kokku 1 077 766 eurot. Lepingu nr 2832 muutmise lepingu p 1.4.2.hoiustatud summat ei muudetud.
3.Puudutatud isiku juures hoiustatud summa on arestitud avaldaja kasuks järgmiselt: 59 400 eurot täiteasjas nr 048/2012/1928; 250 000 eurot täiteasjas nr 048/2013/2021; 59 400 eurot täiteasjas nr 048/2014/110; 250 000 eurot täiteasjas nr 022/2015/7470; seega kokku 618 800 eurot.
4.Avaldaja märgib, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus. Arestimisaktides ei ole märgitud, et hilisem akt asendab eelnevat või kordab seda, mis tähendab, et arestimisaktid omavad eraldiseisvat toimet. Kui puudutatud isikul olid selles osas küsimused või vastuväited, oli tal võimalus need arestimisaktid kaebusega vaidlustada, mida ta ei teinud. Samuti ei ole kaebust esitanud puudutatud isiku poolt 06.12.2011 tõestatud lepingu nr 2832 pooled. Sellepärast tuleb neljas eraldi täiteasjas arestitud summad liita.
5.Puudutatud isik peab arestimisaktid täitma. Eelöeldust tulenevalt peab puudutatud isiku hoiukontol olema raha avaldaja kasuks arestitud vähemalt summas 618 800 eurot ehk puudutatud isik ei tohtinud kanda tema juures lepingu nr 2832 alusel hoiustatud rahast välja rohkem kui 458 966 eurot (1 077 766- 618 800= 458 966). Puudutatud isik keeldus avaldajale avaldamast tema juures hoiustatud summa jääki.
6.02.07.2019 toimetati avaldaja esindajale kätte menetlusdokument nr 2-19-9222/1, mille lisade hulgas oli 17.07.2014 kompromissileping, mille p 2.3. kohaselt on puudutatud isikule tehtud avaldus kanda tema hoiukontolt välja 709 400 eurot. Kuivõrd 07.07.2016 leppetrahvi tasumise nõudes on AS Swedbank tuginenud kompromissilepingule ega maini selle olulises ulatuses mittetäitmist, siis on ainuvõimalik järeldus, et kompromissilepingu p 2.3. alusel on puudutatud isik 709 400 eurot ka välja maksnud.
7.TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 110 järgi kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 7. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 65 lg 1, lg 2 sätestavad, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale. Arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas kohtupraktikaga tähendab nõude arestimine mh seda, et kohustatud isikul ei ole õigust arestitud raha välja kanda.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14844
8.Kuivõrd avaldajal on õigus oma nõuete rahuldamisele arestitud raha arvel, siis on avaldajal ka huvi, et vastav summa oleks puudutatud isiku kontol olemas ning seda ei oleks välja kantud kolmandate isikute nõuete rahuldamiseks.
9.Avaldaja esitas 08.07.2019 puudutatud isikule taotluse taastada tema hoiukontol arestitud summa 618 800 eurot hiljemalt 3 tööpäeva jooksul nõude kättesaamisest. 11.07.2019 vastas puudutatud isik, et temal ei ole võimalik esitatud notari hoiukontol arestitud raha taastamise nõuet rahuldada.
10.Kuivõrd hoiustamine toimus ametitoiminguna, siis hoiukontol oleva rahasumma taastamine on samuti ametitoiming. NotS § 41 lg 6 alusel on avaldajal õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus keeldus 03.10.2019 määrusega XX avalduse Tallinna notari Maarika Pihlak ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks menetlusse võtmisest ja jättis XX avalduse Tallinna notari Maarika Pihlak ametitoimingu tegemiseks kohustamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda.
12.Määruse põhjenduste kohaselt võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest üksnes seaduses sätestatud juhul (NotS § 41 lg 1). Kui notar keeldub ametitoimingu tegemistest, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses (NotS § 41 lg 5).
13.Seetõttu tuleb avalduse perspektiivikuse hindamiseks tuvastada, kas avaldaja nõudis notarilt ametitoimingu tegemist. Notari ametitoimingud on ammendavalt loetletud notariaadiseaduses (NotS). Tehingu tõestamise raames raha hoiustamisel on tegemist notari ametitoiminguga (NotS § 35 lg 2). Hoiustatu käsutamine on lubatud hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale (NotS § 35 lg 5).
14.Avalduse kohaselt pole notar keeldunud hoiustatu vastuvõtmisest ega väljaandmisest. Seetõttu puudub ametitoiming, millest notar oleks keeldunud ja mille tegemist saaks hageja nõuda notarilt.
15.Avaldaja heidab notarile ette hoiustatu lubamatut käsutamist ja soovib väidetava lubamatu käsutamisega tehtud väljaandmise tagasi pöörata nõudes hoiuse taastamist. Selline nõue ei ole notari ametitoimingu tegemise nõue, selle esitamine pole õiguslikult võimalik ega sobiv õiguskaitsevahend avaldaja õiguste kaitseks.
16.Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (TMS § 111 ls 1). Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu (TMS § 118 lg 1 ls 1).
17.Seega, kui avaldaja soovib oma raha kätte saada, tuleb tal esitada notari vastu nõue raha kandmiseks kohtutäiturile. Kui notar raha väljaandmisest keeldub, saab avaldaja esitada kohtule avalduse notari kohustamiseks anda välja raha. Kui selgub, et raha välja andmine ei ole võimalik, kuna notar on käsutanud raha ja teinud sellest väljamakse õigustamata isikule, saab avaldaja esitada kahjunõude notari vastu.
18.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kohus leidis, et eeltoodud põhjendustele tuginedes ei võimalda õigusnormid nõuda notarilt deposiiti tasutud raha taastamist notari poolt ehk sisuliselt notari deposiitkontolt välja makstud raha tagasi saamiseks toimingute tegemist notari ametitoiminguks kohustamise kaudu, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14844
19.Kohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse
20.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mille tulemusena jõudis ebaõige lahendini.
22.NotS § 35 lg 2 sätestab, et hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Avaldaja on seisukohal, et ametitoiming hõlmab ka selle ettevalmistamiseks ja täitmiseks nõutavad teod, nagu näiteks hoiustamiseks aluseks oleva õigusdokumendi koostamine, osalejatele selgituste andmine, hoiustamise registreerimine, hoiustamiskviitungi väljaandmine jne.
23.Kuivõrd hoiustatu väljamaksmine on ametitoiming (Notariaadimäärustiku § 31), siis on ametitoiminguks ka õigustamatu väljamaksmise heastamine ehk hoiustatud summa taastamine. Avaldajal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda notarikontol arestitud summa taastamist.
24.NotS § 35 reguleerimata küsimustes juhindutakse VÕSist (Riigikohtu kohtuotsus nr 215-3965/103, p 28). TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. NotS § 35 lg 5 sätestab, et hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.
25.Seega notariaalne hoiustamine sarnaneb lao-, mitte hoiulepinguga, kuivõrd VÕS § 896 lg 1 võimaldab hoidjal eraõigusliku hoiulepingu alusel hoiustatu käsutada.
26.VÕS § 902 lg 1 sätestab, et hoidja peab võimaldama hoiuleandjal asja üle vaadata, võtta proove ja teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Hoidjal on õigus teha asja säilitamiseks vajalikud toimingud ise. Kui ladustatud asjad on segatud, on hoidjal kohustus teha säilitamiseks vajalikud toimingud. Praeguses asjas on puudutatud isik seganud notarikontol avaldaja ja ASi Swedbank raha. Seetõttu on puudutatud isikul kohustus teha avaldaja kasuks hoiustatu säilitamiseks vajalikud toimingud. Säilitamiseks vajalik toiming on ka hoiustatu taastamine (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 107).
28.VÕS § 709 lg 1 sätestab, et makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Avaldaja arvates on notariaalne hoiustamine oma olemuselt sihtotstarbeline makseteenus. Sellepärast tuleb ka notari vastutusele hoiustatu alusetu käsutamise eest juhinduda makseteenuse pakkuja vastutuse reeglitest.
29.VÕS § 7332 lg 2 sätestab, et maksja makseteenuse pakkuja on autoriseerimata makse puhul kohustatud tagastama maksesumma maksjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui järgmisel arvelduspäeval autoriseerimata maksest teadasaamisest arvates. Makseteenuse pakkujal tuleb maksja kontol taastada olukord, mis oleks olnud, kui autoriseerimata makset ei oleks toimunud. Maksekonto vastavaks krediteerimise väärtuspäevaks loetakse maksesumma debiteerimise kuupäev. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult olukorra taastamist, mis oleks olnud, kui lubamatu notarikontolt väljamakset ei oleks toimunud.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14844
30.Õiguskaitsevahendi valik kuulub võlausaldajale (VÕS § 101 lg 2). Avaldaja selgitab, et praegu käib vaidlus hoiustajatega (kohtuasi nr 2-19-7790) ning notari vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele peab üldjuhul eelnema kahju hüvitamise nõude esitamine tehinguosaliste vastu, kelle avalduse alusel toimus hoiustatu käsutamine (NotS § 14 lg 2). Seetõttu avaldaja poolt valitud õiguskaitsevahend – hoiustatu taastamise nõue – on kohane ja sobilik. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Avaldaja on kohtusse pöördunud NotS § 41 lg 5 ja TsMS § 475 lg 1 p 152 tuginedes. NotS § 41 lg 5 kohaselt võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 152 tulenevalt on hagita asjaks notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine.
34.Avaldusest nähtuvalt nõuab avaldaja puudutatud isiku kohustamist vaadata uuesti läbi avaldaja taotlus notari deposiitkontole deponeeritud rahasumma taastamiseks. Avaldaja on seisukohal, et kuna puudutatud isik on talle vastanud, et tal ei ole võimalik hoiukontol arestitud raha taastamise nõuet rahuldada, on notar alusetult keeldunud ametitoimingu tegemisest. Avaldaja hinnangul on notari ametitoiminguks ka notarikontol hoiustatud summa taastamine ning maakohus on vaidlustatud määruses vääralt kohaldanud materiaalõigust.
35.Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule eelnev ette heidetav ei ole. Arvestades, et avaldaja on kohtusse pöördunud NotS § 41 lg 5 ja TsMS § 475 lg 1 p 152 alusel, on maakohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et avalduse perspektiivikuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja poolt nõutud toiming kujutab endast notari ametitoimingut.
36.NotS § 2 lg 2 kohaselt jaguneb notari ametitegevus ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. Notari ametitoimingute loetelu on sätestatud NotS § 29 lgs 3. NotS § 29 lg 3 p 9 kohaselt on notari ametitoiminguks raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine. NotS § 35 lg 1 ja lg 4 tulenevalt võtab notar raha (va sularaha) hoiule ning hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. NotS § 35 lg 5 kohaselt on hoiustatu käsutamine lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatud tagastamiseks hoiustajale.
37.Notariaadimäärustiku § 28 lg 1 kohaselt avab notar rahasummade hoiustamise jaoks krediidiasutuses eraldi notarikonto. Notariaadimäärustiku § 31 lg 1 kohaselt antakse hoiustatud rahasumma kontolt välja notari poolt krediidiasutusele esitatud maksekorralduse alusel.
38.Eeltoodust on ringkonnakohtu hinnangul üheselt järeldatav see, et notari ametitoiminguks on raha hoiustamine notarikontol selle välja andmiseks õigustatud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14844 isikule. Õigusaktidest ei tulene, et notari ametitoiminguks on notari poolt hoiustatud rahasumma taastamine nagu määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et puudub ametitoiming, mille tegemist avaldaja notarilt NotS § 41 lg 5 alusel nõuda saaks. Toodust johtuvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
39.Määruskaebuse esitaja on ka eksimuses, leides, et praegusel juhul kohalduvad võlaõigusseaduse sätted.
40.NotS § 2 lg 1 tulenevalt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notari ametipidamist reguleerivad notariaadiseadus ja notariaadimäärustik. Kuivõrd notari ametitoimingute loetelu on ammendavalt sätestatud notariaadiseaduses, ei saa neid TsÜS § 4 alusel tuletada muudest seadustest, sh võlaõigusseadusest. Eelnevast tulenevalt on ainetud määruskaebuse esitaja arutluskäigud selle kohta, et notaril tuleks notari hoiukontole kantud rahasumma ametitoiminguna taastada VÕS § 101 lg 1 p 1, § 107 alusel.
41.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-3965 ei olnud tegemist õigusvaidlusega notari kohustamiseks ametitoimingu tegemise taotluse lahendamiseks. Ka ei asutud selles seisukohale, et notariaalse hoiustamise kui ametitoimingute mõiste ja ulatuse sisustamisel tuleks (võlaõigus)seadust tõlgendada selliselt, et notari ametitoiminguks tuleb lugeda ka notari hoiukontole deponeeritud rahasumma käsutamise järgselt selle taastamise kohustus notari poolt. Vaidlusaluseks küsimuseks oli hoopiski see, kas ühel lepingupoolel on kohustus esitada notarile tahteavaldus notarikontol hoiustatud ostuhinna osa tasumiseks teisele lepingupoolele ning otsuse ps 28 sedastati, et VÕS §-de 122 ja 123 kohaldamine võiks analoogia korras kõne alla tulla siis, kui hoiustamine toimub ametikohustusega kaasneva tõestamistoiminguna NotS § 35 lg 2 alusel.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik avaldajale vastanud, et ei saa raha taastamise nõuet rahuldada. Avaldaja on seisukohal, et notar on hoiukontole deponeeritud summat käsutanud õigustamatult. Eeldades avaldaja väidete õigsust, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti märkinud, et avaldajal on võimalik esitada puudutatud isikule nõue raha kandmiseks kohtutäiturile ning selle välja andmise võimatuse korral esitada kahjunõue puudutatud isiku vastu. NotS § 14 lg 1 tulenevalt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
43.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 esimesel lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isik ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
44.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.