Valge Karu reklaam OÜ hagi OÜ Yes Sport vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2538 eurot 24 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valge Karu reklaam OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Valge Karu reklaam OÜ (registrikood 11375312), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): OÜ Yes Sport (registrikood 10694624), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. novembri 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Valge Karu reklaam OÜ kanda.
3.Välja mõista Valge Karu reklaam OÜ-lt OÜ Yes Sport kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 554 eurot.
Kohustada Valge Karu reklaam OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt OÜ Yes Sport kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valge Karu reklaam OÜ (hageja) esitas 19. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi OÜ Yes Sport (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2538 eurot 24 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja reklaambüroo. Hageja endine töötaja Mariana Kalk asus tööle kostja juurde (konkureerivasse reklaambüroosse). Hageja juurest töölt lahkudes kopeeris M. Kalk hageja arhiivi ja kliendiandmebaasi. Hageja pikaajaliseks kliendiks, kes on loetletud kliendiandmebaasis, on AS Decora. Hageja on 14 aasta jooksul müünud AS-ile Decora erinevaid enda kujundatud hoiatussilte. Septembris 2018 lõpetas AS Decora hagejalt siltide tellimise põhjendusega, et on leidnud uue pakkuja, kelleks on kostja. Kostja pakutavad sildid on identsed hageja kujundatud siltidega. Tegemist on hageja intellektuaalomandi õigustamatu kasutusega, millega on tekitatud ning tekitatakse jätkuvalt hagejale kahju. Vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg-tele 1 ja 2 ning lg 3 p-le 11 on sildid autoriõigustega kaitstavad teosed. Kuna kostja on hageja intellektuaalomandit vaatamata hageja nõusoleku puudumisele kasutanud võib hageja teose (st reklaamkujunduse) õigusvastase kasutamise tõttu rakendada kostja suhtes AutÕS § 817 lõikes 1 loetletud õiguskaitsevahendeid. Hageja kahjuks on saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks saanud, kui ta oleks ise müünud AS-ile Decora silte (võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4). Hageja oleks teeninud sellest tavapärase tasu 423 eurot 4 senti kuus ning hagejaga lepingu lõpetamisest septembrist 2018 arvates ehk 6 kuu vältel kokku 2538 eurot 24 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. AS Decora on kostja kliendiks olnud juba maist 2015. Selle aja jooksul (sh perioodil, mil M. Kalk oli töösuhtes hagejaga) on AS Decora korduvalt ostnud kostja käest nii spordikaupu kui ka reklaamteenuseid (sh reklaamtahvleid). AS Decora poes seinal rippuv silt erinevate reklaamtahvlite näidistega võibki olla hageja kujundatud. Tegemist ei ole kostjalt ostetud siltidega, kostja on suuremal osal enda siltidest kasutanud teistsugust kujundust.
Eravalduse siltide puhul ongi mõistlik kasutada punase keelumärgi piltkujutist koos sõnakujutisega „eravaldus“. Sellise sildi disaini ei saa pidada originaalteoseks. Kostja on kõik pildid, mida ta on siltide kujundamisel kasutanud, tellinud tasuta pildipankadest. Nende piltide puhul ei ole tegemist hageja kujundatud piltidega ja neile autoriõiguse kaitse ei kohaldu. Kostja siltide mõõdud on hageja omadest oluliselt erinevad. Hageja saamata jäänud tuluna ei saa käsitleda siltide eeldatavast müügist saadavat võimalikku sissetulekut. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb hageja reaalselt võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis ta sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 20. novembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1518 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt peavad sildid selleks, et olla kaitstavad autoriõigusega, vastama AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatud tunnustele. Seega peavad need sildid olema muuhulgas a) originaalsed, peavad olema autori ehk hageja seadusliku esindaja intellektuaalse loomingu tulemus, ehk autori enda individuaalne lähenemine peab olema selgesti tajutav, b) teos on kirjanduse, teaduse või kunsti valdkonnas, c) teos on väljendatud mingis objektiivses vormis ja d) teos on objektiivse vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav. Teos peab üheaegselt vastama neljale tingimusele. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on erinevate siltidega nagu „võõras, ära tule“, „eravaldus“, „kuri koer“ jms. Maakohtu hinnangul on need üldteadaolevad (laialt) levinud sildid, mida võib avalikus ruumis tihti näha. Siltidel kujundatu ei ole iseenesest originaalne ja ei tee neid eristatavaks teistest siltidest määral, mis võimaldaks neid tajuda kui intellektuaalse loomingu erilist tulemust. Praegusel juhul ei ole looja individuaalne lähenemine selgesti tajutav, samuti pole tajutav neis autori (T. Orgi) eripära. Sarnased sildid on kättesaadavad erinevatelt veebiaadressidelt, näiteks http://clipartmag.com/angry-cartoon-dog-clipart#angry-cartoon-dog-clipart-23.jpg ja teistelt veebiaadressidelt. Maakohtule ei ole esitatud selliseid tõendideid, mis võimaldaksid tuvastada hoiatussiltide originaalsuse, mistõttu ei laiene neile autoriõiguse kaitse. Seega puudub vajadus anda hinnang AutÕS § 4 lg-s 2 nimetatud teistele tunnustele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on siltide kujundus originaalne AutÕS § 4 lg 2 teise lause mõttes. AutÕS § 4 lg 2 teine lause sätestab väga selgelt ning üheselt mõistetavalt, et teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Ei ole vaidlus selles, et hageja on vaidlusalused hoiatussildid ise loonud. Seega on tegemist hageja intellektuaalse loomingu tulemusega, see on originaalne ning järelikult laienevad sellele kõik autori kaitse sätted. Ka Euroopa Kohus ei ole enda senises praktikas originaalsuse kriteeriumit niivõrd kõrgelt määratlenud, kui seda on teinud maakohus. Kohtuasjas C-145/10 on Euroopa Kohus leidnud, et isegi portreefotode puhul, millel võib puududa asjatundmatu isiku jaoks uudsus, pole autori loomingulise võimete rakendamine tingimata vähene. Lähtudes Euroopa Kohtu esile toodud kriteeriumitest on hageja hoiatussildid originaalsed, kuna nende autor on rakendanud nende loomise hetkel enda vabu ja loomingulisi valikuid. Seda
rakendades on ta valinud siltidele taustavärvi, teksti, raami, paika pannud siltide suurused, selle, kuidas elemendid sildil paiknevad jms. Asjaolu, et hageja hoiatussiltide üheks elemendiks on pildipangast ostetud pildid, ei muuda teoseid vähem uudseteks. Sisuliselt on maakohus hinnanud mitte teoste originaalsust, vaid nende kunstlist väärtust. Samas sätestab AutÕS § 6, et teose väärtus ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Kostja on õigusvastaselt kopeerinud hageja intellektuaalomandit. Hageja selgitas hagiavalduses, et 2017. aastal lahkus hageja juurest töölt M. Kalk, kes kopeeris lahkudes hageja andmebaasi koos kõigi hageja poolt välja töötatud reklaamkujundustega. M. Kalk asus tööle kostja juures ning kasutas seal hagejalt kopeeritud andmeid kostja tarbeks tulu teenimiseks hageja intellektuaalomandi arvelt. Nendele asjaoludele tugines esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude ka tsiviilasjas nr 2-18-10141. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. See tähendab, et kostja on omaks võtnud ning kohus on tunnustanud seda, et kostja kopeeris hageja intellektuaalomandi andmebaasi. Asjaolu, et M. Kalk on kopeerinud hageja andmebaasi, nähtub ka kostja 7. jaanuari 2019 e-kirjast. Nimelt edastas kostja hagejale e-kirja, millega M. Kalk saatis 8. jaanuaril 2018 hageja kliendiandmebaasi kostjale. Kostja on rikastunud hageja intellektuaalomandi rikkumise arvelt. Kostja, kes sai AS-lt Decora hagejale kuuluva kujunduse eest makstud tasu, peab selle VÕS § 1037 lg 1 alusel hagejale välja andma. Kuna hagejale pole teada, kui palju teenis kostja hagejale kuuluva kujunduse eest AS-ile Decora silte müües, ei ole hagejale teada ka kostja rikkumise ulatus. Hageja on müünud silte hinnaga 423 eurot 4 senti kuus. Samas suuruses on hageja kahju.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.novembri 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Hageja väite kohaselt on vaidlusaluste siltide kujundus originaalne AutÕS § 4 lg 2 teise lause mõttes ning maakohtu vastupidine seisukoht on alusetu. AutÕS § 4 lg 2 kohaselt loetakse teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja poolt esitatud siltide näol on tegemist laialt levinud siltidega, mida võib avalikus ruumis tihti näha ning siltidel kujundatu ei ole iseenesest originaalne, s.o vaidlusalused sildid ei ole eristatavad teistest sarnastest siltidest määral, mis võimaldaks neid tajuda kui intellektuaalse loomingu erilist tulemust (antud juhul ei ole looja individuaalne lähenemine selgesti tajutav, samuti ei ole tajutav autori eripära). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 24-27, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kuna hageja on vaidlusalused hoiatussildid ise loonud, siis on tegemist hageja intellektuaalse loomingu tulemusega, see on originaalne ning järelikult laienevad sellele kõik autori kaitse sätted.
Ringkonnakohtu arvates ei saa tuletada siltide originaalsust ainuüksi asjaolust, et hageja on vaidlusalused hoiatussildid ise loonud. Autoriõigus kaitseb autori isiksuse väljendust, s.o autoriõiguse kaitse all on teos, mis sisaldab autori loomingulist panust ja annab edasi tema selgelt väljenduvat isikupära. Vaidlusaluste siltide loomisel on hageja kasutanud kõigile vabalt kättesaadavast pildipangast kellegi teise loodud kujutist, kopeerinud selle samal kujul valgele taustale ning lisanud pildi alla sõna või sõnapaari, kusjuures lisatud sõnad või sõnapaarid (väljendid) on üldkasutatavad. Seega ei väljendu hoiatussiltidel hageja (tema töötaja) isikupära ja loominguline panus ning tegemist ei ole originaalse tulemusega.
9.Hageja väite kohaselt on hoiatussildid originaalsed, kuna nende autor on valinud siltidele taustavärvi, teksti, raami, paika pannud siltide suurused, selle, kuidas elemendid sildil paiknevad jms. Ringkonnakohtu arvates hageja loetud asjaolud ei anna alust väita, et tegemist on autoriõiguse kaitse all oleva teosega. Iseenesest on hageja panustanud vaidlusalustesse siltidesse mingil määral loomingulisust, kuid ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole see piisav selleks, et sildid oleksid autoriõiguse kaitse all.
10.Hageja seisukoha kohaselt lahkus 2017. aastal hageja juurest töölt M. Kalk, kes kopeeris lahkudes hageja andmebaasi koos kõigi hageja poolt välja töötatud reklaamkujundustega ning kasutas kostja juurde tööle asumisel hagejalt kopeeritud andmeid kostja tarbeks tulu teenimiseks hageja intellektuaalomandi arvelt. Ringkonnakohus leiab, et antud vaidluse lahendamisel on tõendamist vajavaks asjaoluks see, kas vaidlusalused hoiatussildid on autoriõiguse kaitse all või mitte ning see, kas M. Kalk kopeeris hageja andmebaasi koos kõigi hageja poolt välja töötatud reklaamkujundustega ning kasutas kopeeritud andmeid, ei puutu antud vaidluse lahendamisel asjasse. Samuti ei ole asjakohane hageja viide Tartu Maakohtu 27. augusti 2018 tagaseljaotsusele. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et asjaolu, kas M. Kalk kopeeris hageja andmebaasi koos kõigi hageja poolt välja töötatud reklaamkujundustega ning kasutas kopeeritud andmeid, ei puutu antud vaidluse lahendamisel asjasse.
11.Hageja väitel on kostja rikastunud hageja intellektuaalomandi rikkumise arvelt, sest vaidlusalused hoiatussildid vastavad AutÕS § 4 lg-s 2 nimetatud tunnustele ning on seetõttu autoriõigusega kaitstavad teosed. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu seisukohaga, et hoiatussiltidel ei väljendu hageja (tema töötaja) isikupära ja loominguline panus ning tegemist ei ole AutÕS § 4 lg-s 2 nimetatud teosega, siis ei ole kostja rikastunud hageja intellektuaalomandi rikkumise arvelt ja hagi on õigesti jäetud rahuldamata.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse mõista välja hagejalt menetluskulud ringkonnakohtus 554 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud summas 554 eurot (tunnihind 120 eurot, ajakulu 4 h 37 min) on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb välja mõista hagejalt kostja kasuks. Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.