TTT hagi UUU vastu kahju 2538,24 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
2538,24 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: TTT (registrikood: XXX , asukoht: XXX, seaduslik esindajad esindaja juhatuse liige VVV , isikukood: XXX, e-post: XXX). Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik, Rüütli 23, Tartu linn 51006, e-post: [email protected]). Kostja: UUU (registrikood: XXX, asukoht: XXX, seaduslik esindaja juhatuse liige WWW , isikukood: XXX, e-post: XXX). Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu linn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
28.10.2019. a. kohtuistungi sekretär Katre Varusk
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata TTT hagi UUU vastu kahju 2538,24 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud TTT kanda.
3.Välja mõista TTT -lt menetluskulud summas 1518 eurot UUU kasuks.
4.Menetluskuludelt tuleb TTT -l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-7)
1.TTT (edaspidi hageja) on reklaamibüroo. Ajavahemikul XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a töötas hageja juures töölepingu alusel YYY , kes peale töölepingu lõppemist hageja juures asus tööle konkureerivas reklaamibüroos UUU (edaspidi kostja). Hageja juurest töölt lahkudes kopeeris YYY hageja arhiivi, kliendiandmebaasi.
2.Hageja pikaajaline klient, kes on ka kliendiandmebaasis loetletud, on CCC , kellele hageja on viimase 14 aasta vältel müünud erinevaid enda poolt kujundatud hoiatussilte tekstidega „võõras, ära tule“, „eravaldus“, „kuri koer“ jms.
3.2018. a septembris lõpetas CCC hagejalt siltide tellimise põhjendusega, et ta on leidnud uue pakkuja, kelleks on kostja. Kostja poolt pakutavad sildid on identsed hageja poolt kujundatud siltidega. Kostja pakub CCC hageja poolt välja töötatud teoseid, mida seni on pakkunud CCC hageja ise. Tegemist on hageja intellektuaalomandi õigustamatu kasutusega, millega on tekitatud ning tekitatakse jätkuvalt hagejale kahju. Vastavalt AutÕS § 4 lg 1, lg 2 ja lg 3 p 11 on siltide näol tegemist autoriõigustega kaitstavate teostega.
4.Kostja kasutas ära hageja endist töötajat ja tema valduses olevat infot selleks, et saavutada ebaseaduslikku konkurentsieelist hageja ees ning müüa ise tellijale kujundus, mis kuulus hagejale. Sellega on kostja rikkunud hageja AutÕS § 13 lg 1 p 1 sätestatud õigust teose reprodutseerimisele.
5.Kõnealuse kujunduse autoriks on hageja juhatuse liige VVV ning tulenevalt AutÕS § 32 lg 1 on varalised õigused, sh reprodutseerimise, töötlemise, eksponeerimise jms õigused, seoses teose kasutamisega üle läinud tööandjale, e hagejale.
6.Kuna kostja on hageja intellektuaalomandit vaatamata hageja nõusoleku puudumisele kasutanud võib hageja teose (st reklaamkujunduse) õigusvastase kasutamise tõttu rakendada kostja suhtes AutÕS § 817 lõikes 1 loetletud õiguskaitsevahendeid.
7.Hageja kahju on saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõistes ehk kasu, mille hageja oleks saanud, kui ta oleks ise müünud CCC hoiatussilte. Varasemal perioodil, mil hageja seda tegi, teenis ta kuus keskmiselt 423,04 eurot.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista 2538,24 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 69-72)
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata.
10.CCC on kostja kliendiks olnud juba alates XX.XX.XXXX. a. Selle aja jooksul, sealhulgas perioodil, mil YYY oli töösuhtes hagejaga (st kuni XX.XX.XXXX), on CCC kostja käest korduvalt ostnud nii spordikaupasid kui reklaamiteenuseid, sealhulgas reklaamtahvleid.
11.CCC poes seinal rippuv silt erinevate reklaamtahvlite näidistega võibki olla hageja poolt kujundatud ning soovi korral võib hageja nõuda CCC, et hageja kujundatud reklaamtahvlid poest eemaldatakse. Igal juhul pole tegu kostjalt ostetud siltidega, kostja on suuremal osal enda reklaamtahvlitest kasutanud teistsugust kujundust. Eravalduse siltide puhul ongi mõistlik kasutada punase keelumärgi piltkujutist koos sõnakujutisega „eravaldus“. Sellise sildi disaini ei saa mingil juhul pidada originaalteoseks.
12.Kostja on kõik fotod/pildid, mida ta on siltide kujundamisel kasutanud, tellinud tasuta pildipankadest. Näiteks sildi „purõja peni“ illustratsioon pärineb veebiaadressilt: http://clipartmag.com/angry-cartoon-dog-clipart#angry-cartoon-dog-clipart-23.jpg. Nende fotode/piltide näol ei ole mitte mingil moel tegemist hageja poolt kujundatud piltidega, ja neile autoriõiguse kaitse ei kohaldu. Kostja siltide mõõdud on hageja omadest oluliselt erinevad. CCC esitatud arvetelt nähtub, et kostja on müünud reklaamtahvleid mõõtudes 600x2230, 1000x280, 750x130, 800x280, 1100x300 jmt, selliste mõõtudega silte pole hageja kunagi CCC müünud.
13.Kostja ei ole enda siltidel kasutanud hageja kujundust ja sellest tulenevalt ei ole kostja toime pannud ka rikkumist, mis on deliktiõiguse normide kohaldamise eelduseks. Õige ei ole hageja saamata jäänud tuluna vaadelda siltide eeldatavast müügist saadavat võimalikku sissetulekut. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb hageja reaalselt võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis ta sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema, mistõttu on hageja nõue tõendamata. Et kostja ei ole kasutanud hagejale kuuluvat autoriõigust, ei saa ta kanda ka pahauskse rikkuja vastutust vastavalt VÕS §-le 1039. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 82-83)
14.Kostja sõnul on CCC tema käest korduvalt ostnud reklaamtahvleid. CCC poolt kostjalt reklaamtahvlite tellimine ei oma mitte mingit puutumust käesoleva vaidlusega, milles on keskseks vaidlusküsimuseks hoiatussiltide autoriõigused. Kostja poolt viidatud reklaamtahvlid (mis on eelduslikult CCC enda reklaamimiseks) ei ole mitte kuidagi samastatavad hoiatussiltidega, mille kujunduse üle käib vaidlus ning mis on hageja poolt loodud. Asjaolu, et CCC on kostjalt neid silte tellinud, ei lükka mitte kuidagi ümber hageja väidet, et need sildid on hageja poolt kujundatud ja hageja ei ole andnud AutÕS § 12 lg 1 p 3 kohast nõusolekut enda teose muutmiseks.
15.Tähendust ei oma asjaolu, et hageja on siltide kujundamisel kasutanud pildipankadest ostetud kujutisi. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja on seda õiguspäraselt teinud ning asjaolu, et osa teosest on loodud kellelgi kolmanda isiku teose (st pildipanga pildi) pinnalt, ei välista kuidagi hageja autoriõigusi sildikujundusele kui tema poolt loodud teosele. Kostja käsitlus justkui ei oleks pildipangast ostetud kujutise alusel loodud kujundus teos, ei vasta AutÕS käsitlusele teose mõistest. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA VASTUSELE (tl 89-92)
16.Kostja peab oluliseks asjaolu, et kostja ja hageja olid juba varasemalt (st enne 01. augustit 2017. a) mõlemad CCC lepingupartnerid ning CCCl on õigus vabalt valida, kellega ta koostööd teeb ning milliseid teenuseid oma koostööpartnerilt tellib. Hageja kahjunõude aluseks ei saa olla asjaolu, et CCC otsustas tellida reklaamtahvlid seoses hoiatussiltidega edaspidi kostjalt.
17.Vaidlusaluste siltide puhul ei ole tegemist AutÕS § 4 lg 1 mõistes autoriõigustega kaitstava kirjandus-, kunsti- või teadusteosega. Üldkasutatavate siltide kokku panemist, üldkasutataval viisil kujutamisel ei saa pidada originaalseks tulemuseks AutÕS § 4 lg 2 kohaselt. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
18.Kui hageja, kostja või keegi kolmas isik paneb kokku keelumärgi, mis tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele“ lisast 3 ning sõna „eravaldus“, mis on üldlevinud sõna eravalduse kohta ning mille vajadus tuleneb eelkõige keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 32 lg-st 2, mille kohaselt omanik peab oma maad tähistama viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, siis ei saa olla tegemist autoriõiguse seaduse kohaselt vastavate õigustega kaitstud teosega.
19.Kuivõrd hagejal puuduvad autoriõigused ning kostja ei ole müünud CCC identseid märke/silte, siis puudub hagejal ka õigus nõuda kahju hüvitamist.
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel on vaidlus selle üle - kas vaidlusaluste hoiatussiltide puhul on tegemist autoriõiguse seaduse § 4 lg 1 ja 2 mõistes autoriõigustega kaitstava kirjandus-, kunsti- või teadusteosega.
22.Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § § 4 lg 1 ja 2 kohaselt autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
23.Hageja seisukoha kohaselt on vaidlusaluste hoiatussiltide autoriks hageja juhatuse liige VVV . Kuna vaidlusalused hoiatussildid on VVV kujundanud tööülesannete täitmise käigus, siis on varalised õigused seoses teose kasutamisega üle läinud hagejale. Selles osas, et hagejale kuuluvad autoriõigused (AutÕS § 31 lg 2) ja et hageja on õigustatud hagi esitama, poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti leiab hageja, et hoiatussiltide näol on tegemist autoriõigustega kaitstavate teostega tulenevalt AutÕS § 4 lg 3 p-st 11, mille kohaselt teosed, millele tekib autoriõigus on maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid.
24.Selleks, et hinnata kas vaidlusaluste siltide näol on tegemist teostega, mis on kaitstavad autoriõigusega, peavad nimetatud sildid vastama AutÕS § 4 lg 2 esitatud tunnustele. Seega peavad need sildid olema muuhulgas a) originaalsed, peavad olema autori e siis hageja seadusliku esindaja intellektuaalse loomingu tulemus, e siis autori enda individuaalne lähenemine peab olema selgesti tajutav, b) teos on kirjanduse, teaduse või kunsti valdkonnas, c) teos on väljendatud mingis objektiivses vormis ja d) teos on objektiivse vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav. Tulenevalt seaduse mõttele peab teos üheaegselt vastama neile neljale tingimustele.
25.AutÕS § 5 p 1 järgi ei kohaldata käesolevat seadust ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses.
26.Euroopa Kohtu praktika kohaselt loetakse originaalseks autori enese intellektuaalse loomingu tulemust ehk kaitstav objekt peab olema algupärane. Teos on originaalne, kui see peegeldab autori isikupära ja selles ilmnevad tema vabad ja loomingulised valikud teose loomisel (vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. a otsus kohtuasjas nr C-5/08, Infopaq International, p 37;
1.detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr C-145/10, Painer, p 94). Autoriõigusega kaitstuse saamiseks on seega otsustava tähendusega, kas teos kujutab endast isiklikku vaimset loomingut.
27.Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on erinevate siltidega nagu „võõras, ära tule“, „eravaldus“, „kuri koer“ jms. Kohtu arvates on hageja poolt esitatud siltidega tegemist üldteadaolevate (laialt) levinud siltidega, mida võib avalikus ruumis tihti näha ning siltidel kujundatu ei ole iseenesest originaalne ja ei tee neid eristatavaks teistest siltidest määral, mis võimaldaks neid tajuda kui intellektuaalse loomingu erilist tulemust e. antud juhul ei ole looja individuaalne lähenemine selgesti tajutav, samuti neis väljenduv autori, VVV, eripära. Sarnased sildid on kättesaadavad erinevatelt veebiaadressidelt, näiteks http://clipartmag.com/angry-cartoon-dog-clipart#angry-cartoon-dog-clipart-23.jpg ja teistelt veebiaadressidelt. Nimetatud veebiaadressil on olemas silt sama kujundusega nagu kohtule esitatud fotoga sildist „purõja pini“ (tl 62).
28.Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada eelpoolnimetatud hoiatussiltide originaalsuse, mistõttu ei laiene neile autoriõiguse kaitse ning puudub vajadus anda hinnang AutÕS § 4 lg 2 nimetatud teistele tunnustele. Kuivõrd kohus on leidnud, et vaidlusalustele hoiatussiltidele autoriõiguse kaitse ei laiene, siis ei ole hagejal ka kahju nõuet. Menetluskulud
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
31.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 1518 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Kostja esindaja vandeadvokaat Piret Pallo on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 12 tundi ja 39 minutit.
34.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, keerukust, nõude olemust, asjas toimunud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 1518 eurot on vajalikud ja põhjendatud.
35.Kuivõrd kostja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud lepingulise esindaja kulu summas 1518 eurot ilma käibemaksuta.
36.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.