2-19-6918/23 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja AM3 Baltic OÜ (kostja) sõlmisid 21.01.2016 liisingulepingu nr. xxx (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse „profiilplekk pingi Trapetsprofiil 20“, 2016 aasta mudeli (vara). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja valdusesse ning kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Kuivõrd kostja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 02.02.2018 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 4248,96 EUR: arve nr 14133310 osaliselt tasumata summas 400,98 EUR; arve nr 14177622 summas 434,31 EUR; arve nr 14219564 summas 432,98 EUR; arve nr 14260757 summas 437,64 EUR; arve nr 14305663 summas 430,93 EUR; arve nr 14347692 summas 434,17 EUR; arve nr 14388366 summas 464,91 EUR; arve nr 14432841 summas 485,35 EUR; arve nr 14473472 summas 516,14 EUR; arve nr 14486468 summas 211,55 EUR. 02.02.2018 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kostja ei ole hagejale liisingueset tagastanud ning hagejal puudub info liisingueseme asukoha kohta. Liisinguvara jääkmaksumus oli liisingulepingu üles ütlemisel 11268,14 EUR ning hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS 367 lg 1-ga jääkmaksumuse hüvitamist summas 11268,14 EUR. Hageja palub: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 4248,96 EUR; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev

5.välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudekulu 40 EUR; 5) jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 750 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 EUR) kostja kanda; 6) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kohtutäituri poolt kätte toimetatud 03.02.2020.a. postkasti panekuga (aadressil xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 930 eurot (750+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (930 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/