Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi V I vastu võla nõudes 4491,08 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Aktsiaselts
INGES
KINDLUSTUS
(registrikood 10089395, asukoht Raua tn 35, 10124 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: jurist Maris Kiviloo (e-post: [email protected]); Kostja: V I (isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt V I hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 4158,41 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 12.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 192,14 eurot.
3.Välja mõista kostjalt V I hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks viivis pärast otsuse tegemist, s.o alates 10.03.2020 protsendina põhinõudest (4158,41 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (4158,41 eurot) täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja V I kanda. Mõista kostjalt V I hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 350 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
2-19-121595 sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS 28.10.2019 Harju Maakohtule hagi kostja V I vastu võlgnevuse 4158.41 eurot ja viivise nõudes. Hagi kohaselt toimusid 01.05.2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul järjestikku kaks liiklusõnnetust (edaspidi „liiklusõnnetus(ed)“), mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk xxx, reg. märk xxx (edaspidi „xxx“). Liiklusõnnetuste tagajärjel sai vigastada sõiduk xxx, reg.märk xxx (edaspidi „xxx“) ning tekitati tervisekahjustus J S F A’ile (ik xxx) ja K W Y’ile (ik xxx). XXX-d juhtinud kostja põgenes peale liiklusõnnetuste põhjustamist avariide sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist ning oli vastavalt EKEI poolt peale liiklusõnnetuste põhjustamist talle teostatud joobetestile narkojoobes ja alkoholijoobes. XXX suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-ga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxx. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas kannatanutele tekitatud kahju kokku summas 4158.41 eurot AS Inges Kindlustus. Liiklusõnnetustega põhjustatud kahjujuhtumid on registreeritud AS-s Inges Kindlustus toimikutena nr xxx, nr xxx ja nr xxx.
2.Liiklusõnnetuses kannatanud xxx omanikult laekus AS-le Inges Kindlustus sõidukikahju hüvitise taotlus selle kohta, et 01.05.2019 toimus Tallinnas, Paepargi tn 17 juures liiklusõnnetus, mille käigus sai kannatada sõiduk xxx, reg.märk xxx, ning et liiklusõnnetuse põhjustas mootorsõiduk XXX, reg. märk xxx, mis lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt. Kannatanu teatas liiklusõnnetusest politseile, kes saabus sündmuskohale liiklusõnnetuse asjaolusid uurima. Hageja kontrollis liiklusõnnetuste andmeid LKF’i andmebaasi väljavõttest. Vastavalt politsei poolt LKF’i andmebaasi sisestatud andmetele sõitis joobes juht V I (kostja) 01.05.2019, kell 21:02 Paepargi 17, Tallinn maja ees parklas otsa kahele sõidukile. Üks neist sõidukitest oli xxx. Kannatanu kutsus välja politsei. Kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja politseipatrull asus kostjat tema elukohast xxx otsima. Kostja poolt juhitud XXX põhjustas 01.05.2019 kell 21.39 veel teise liiklusõnnetuse Tallinnas Tehnika tn ja Veerenni tn ringristmikul. Vastavalt politsei poolt LKF’i andmebaasi sisestatud infole kahtlustatakse kostjat V I’i KarS §422 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 423 (2) tunnustel kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 01.05.2019 kella 21.39 paiku Tallinnas, Tehnika ja Veerenni tn ringristmikul, juhtides mootorsõidukit XXX, reg.märk xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 563T kohaselt tuvastati isikul peale liiklusõnnetuse põhjustamist narkojoove ja alkoholijoove), põhjustas Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusavarii, millega tekitati raske tervisekahjustus kahele isikule (J S F A’ile,ik ja K W Y’ile,ik ning põgenes peale avarii põhjustamist sündmuskohalt.
3.Hageja tasus kindlustushüvitisena liiklusõnnetuses kannatanud xxx remondiarve summas 784.49 eurot. Hageja hüvitas kindlustushüvitisena liiklusõnnetuses kannatanud isikute (J S F A’ile,ik xxx ja K W Y’ile,ik xxx) PERH-i raviarved ning kannatanu K W xxx PERH’i omaosalusarve summas 25 eurot. Y’ile. Tuginedes eeltoodud tõenditele on tehtud kindlaks, et
2 (8)
2-19-121595 liiklusõnnetuste põhjustamise ajal oli XXX roolis kostja, ja et kostja põgenes peale liiklusõõnetuste põhjustamist liiklusõnnetuste sündmuskohalt ning oli vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist narkojoobes ning alkoholijoobes.
4.LKindlS § 53 lg 1 p 4 on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kuivõrd politsei poolt tuvastati EKEI ekspertiisiga kostjal vahetult peale liiklusõnnetuste põhjustamist narkojoove ja alkoholijoove, siis tulenevalt LKindlS on hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus. LKindlS § 53 lg 1 p 2 on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuivõrd politsei poolt tuvastati, et kostja lahkus mõlema kõnealuse liiklusõnnetuse järgselt õigusvastaselt ja süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist, siis on tulenevalt LKindlS hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus. 01.07.2019, 02.07.2019 ja 03.07.2019 saatis hageja kostjale tagasinõuded kokku summas 4158.41 eurot, milles paluti nõude summa tasuda või võtta hagejaga ühendust maksegraafiku kokku leppimiseks. Kostja nimetatud nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
5.Hageja ei pea asjakohaseks maksekäsumenetluses esitatud kostja vastuväidet hageja nõudele. Kuna olemasolevate tõenditega on tõendatud, et kostja oli vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist narkojoobes ja alkoholijoobes ning kostja põgenes peale mõlemat kõnealust liiklusõnnetuse episoodi avarii sündmuskohalt, rikkudes õigusnorme, siis ei oma hageja tagasinõudeõiguse seisukohalt tähtsust, kas kostja oli alkoholi- ja narkojoobes liiklusõnnetuste põhjustamise ajal või tarvitas alkoholi ning narkoaineid vahetult peale liiklusõnnetuste põhjustamist. Hageja on seisukohal, et kuna politsei tuvastas EKEI ekspertiisiga kostjal vahetult peale liiklusavarii põhjustamist narkojoobe ning alkoholijoobe ja on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja põgenes liiklusõnnetuste järgselt sündmuskohalt, siis on hagejal tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 ning LKindlS § 53 lg1 p 2 õigus esitada kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõue. Hageja palub mõista kostjalt välja AS-i Inges Kindlustus kasuks põhinõue 4158.41 eurot; mõista kostjalt välja viivis kindla summana maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni summalt 4158.41 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras; mõista kostjalt välja jooksev viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 4158.41 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras; mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 eurot; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
6.Kostja poolt hagile tähtaegselt vastamata jätmise tõttu rahuldas kohus hagiavalduse 26.11.2019 tagaseljaotsusega. Kostja poolt esitatud kaja alusel taastas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse oma 13.01.2020 otsusega.
7.Hageja esitas 23.01.2019 seisukoha seoses kostja poolt 23.12.2019 esitatud vastusega hagile. Hageja jääb esitatud haginõude juurde. Hageja poolt esitatud haginõude esimeseks õiguslikuks aluseks on LKindlS § 53 lg 1 p 4, mille kohaselt on kindlustusandjal kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kuivõrd EKEI uuringuakti nr 563T kohaselt tuvastati kostjal vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste, mis toimusid 01.05 2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul, põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist narkojoove ja alkoholijoove, siis tulenevalt
3 (8)
2-19-121595 LKindlS § 53 lg 1 p 4 on hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus. Hageja tagasinõudeõiguse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes ka liiklusõnnetuse põhjustamise ajal või mitte, kuna on tõendatud, et kostja oli narko- ja alkoholijoobes vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist. Liiklusseaduse § 169 lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet , kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
8.Hageja poolt esitatud haginõude teiseks õiguslikuks aluseks on LKindlS § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt on kindlustusandjal kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuivõrd politsei poolt tuvastati, et kostja lahkus mõlema kõnealuse järjestikuse liiklusõnnetuse, mis toimusid 01.05 2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul, põhjustamise järgselt õigusvastaselt ja süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist, siis on tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus. Kostja poolt nimetatud asjaolu, et kostja võis olla peale avarii põhjustamist šokiseisundis, et oma hageja tagasinõudeõiguse seisukohast tähtsust, kuna hageja hinnangul oleks ka sel juhul tegemist süülise ja õigusvastase lahkumisega kostja poolt liiklusõnnetuste sündmuskohalt enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist.
9.Politsei poolt on mõlema järjestikuse liiklusõnnetuse osas, mis toimusid 01.05.2019 Tallinnas kell 21.02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul kindlaks tehtud, et liiklusõnnetuste põhjustaja oli kostja V I ning mõlema liiklusõnnetuse osas on kostja suhtes lõpetatud väärteomenetlus seoses kriminaalmenetluse alustamisega. Hageja ei pea võimalikuks aktsepteerida kostja kompromissettepanekut.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas koos kajaga 23.12.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja teatab, et ta pole põgenenud peale 01.05.2019 Veerenni ja Tehnika tänav ringristmikul toimunud liiklusõnnetust. Käesoleva liiklusõnnetuse tagajärjel sai kostja tugeva löögi turvapatjadega ja olles šokiseisundis lahkus autost välja. Selles seisundis jõudis kostja majja (xxx), kus kolme tunni pärast oli ebaseaduslikult ruumidesse sisenenud politsei poolt kinni peetud ja saadetud EKEI ekspertiisile. Eeltoodust lähtudes on selge, et hageja väide selle kohta, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja hageja järeldus, et kostja oli liiklusõnnetuse momendil alkoholi- ja narkojoobes, on alusetud. Siiski kostja saab aru, et halva ilma (01.05.2019 oli vihmasadu, halb nähtavus) ja ettevaatamatuse pärast juhtunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada kaks inimest. Vastavalt hageja poolt esitatud dokumentidele liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis isikukahju üldsummas 3373,92 eurot. Kostja annab teada, et näeb asja lahendamist kompromissi sõlmimises. Kostja on nõus tasuma 50% isikukahju hüvitamise üldsummast ehk 1686,96 eurot.
11.Samas hageja esitab nõude 01.05.2019 Paepargi 17 tema sõnul juhtunud liiklusõnnetuse kohta. Kostja ei ole antud nõudega nõus, kuna puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et seda tegi just kostja peale isiku sõnade, kes esitas avalduse. Sama isiku poolt oli korduvalt politseisse esitanud erinevatel põhjustel kaebusi, mida hiljem polnud politseis kinnitatud vaidetavate kannatanute ütlusega.
4 (8)
2-19-121595
12.Kostja palub jagada isikukahju nõue pooleks kostja ja hageja vahel; kohustada hagejat esitama kostjale kirjaliku kokkuleppe, et tal ei ole kostja vastu enam mingeid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-19-121595 ning tühistada hageja Paepargi 17 tema sõnul juhtunud liiklusõnnetuse nõue kostja vastu summas 784,49 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt dtl 24, dtl 82). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
14.Hagi kohaselt toimusid 01.05.2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul järjestikku kaks liiklusõnnetust, mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk XXX, reg. märk xxx (XXX). Liiklusõnnetuste tagajärjel sai vigastada sõiduk xxx, reg.märk xxx ning tekitati tervisekahjustus J S F A’ile ja K W Y’ile. Vaidlus puudub selle üle, et XXX suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-ga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxx.
15.Hageja tugineb sellele, et XXX-d juhtinud kostja põgenes peale liiklusõnnetuste põhjustamist avariide sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist ning oli vastavalt EKEI poolt peale liiklusõnnetuste põhjustamist talle teostatud joobetestile narkojoobes ja alkoholijoobes. Kohus märgib, et kostja ei eita 01.05.2019 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetuse toimumist, kuid seab kahtluse alla samal kuupäeval aadressil Paepargi 17 toimunud liiklusõnnetuse. Kostja arvates puuduvad Paepargi tn 17 liiklusõnnetuse toimumise kohta otsesed tõendid peale ühe isiku ütluste. Kohus kostjaga ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud liikluskindlustuse fondi infosüsteemi väljavõtetest liiklusõnnetuste kohta nähtub, et mõlema vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja (dtl 26-28). Kohtul ei ole alust kumbagi liiklusõnnetuse toimumises kostja osalusel kahelda. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid, mis võimaldaks seada kahtluse alla ka aadressil Paepargi 17 kostja osalusel 01.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse. Kahe liiklusõnnetuse ajalist lähedust arvestades ei ole eluliselt usutav, et keegi oleks esitanud kostja peale valekaebuse just samal õhtul enne teise liiklusõnnetuse toimumist, millega seoses tuvastati kostjal alkoholi – ja narkojoove. Arvestades eelnevat loeb kohus tuvastatuks, et mõlemad vaidlusalused liiklusõnnetused toimusid kostja osalusel.
16.Kohus märgib, et haginõude esimeseks õiguslikuks aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4, mille kohaselt on kindlustusandjal kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel (dtl 26-28) tuvastatuks, et kostjal mõõdeti vahetult pärast liiklusõnnetuste toimumist joobeseisund, sh nii alkoholi kui ka narkojoobe seisund. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd EKEI uuringuakti nr 563T kohaselt tuvastati kostjal vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste, mis toimusid 01.05 2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul, põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist narkojoove ja alkoholijoove, siis tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 on hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus.
5 (8)
2-19-121595
17.Kostja on seadnud kahtluse alla, kas ta oli alkoholi- ja narkojoobes liiklusõnnetuse momendil. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tagasinõudeõiguse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes tingimata just liiklusõnnetuste põhjustamise ajal. LKindlS § 53 lg 1 p 4 ei tee kindlustusandja tagasinõude tekkimise osas vahet sellel, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes liiklusõnnetuste toimumise ajal või vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist. Liiklusseaduse § 169 lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
18.Kuigi hageja tagasinõudeõiguse tekkimiseks piisab ka ainuüksi LKindlS § 53 lg 1 p 4 sätestatud eelduste täidetusest, nõustub kohus hagejaga, et hagejal on kostja vastu tagasinõudeõigus ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seda, kas esitatud tõendite alusel on tuvastatav kostja süüline sündmuskohalt lahkumine, saab kohus hinnata oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest karistatud. Kohus leiab, et esitatud tõendid kinnitavad kostja süülist sündmuskohalt lahkumist. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel (dtl 26-28) tuvastatuks, et kostja lahkus mõlema liiklusõnnetuse puhul pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
19.Kostja vastuväide, mille kohaselt olevat ta pärast Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetuse põhjustamist lahkunud sündmuskohalt šokiseisundi tõttu, on täielikult paljasõnalised. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidetava šokiseisundi või muude asjaolude kohta, mis võimaldaks hinnata kostja süü puudumist liiklusõnnetuste sündmuskohalt lahkumisel. Iseenesest ei ole välistatud olukord, kus sõidukijuht lahkub kindlustusjuhtumi kohalt mittesüüliselt ning see võib juhtuda nt siis, kui sõidukijuht ei saanud aru, et tema juhitud sõiduk oleks põhjustanud liikluskahju, st et toimunud oleks liiklusõnnetus. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta poleks aru saanud liiklusõnnetuste toimumisest.
20.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja kahjunõude suuruse ja kahjunõude tekkimist kinnitavate tõendite osas. Kostja soov tühistada Paepargi 17 liiklusõnnetuse nõue kostja vastu summas 784,49 eurot on seotud asjaoluga, et kostja seadis kahtluse alla antud liiklusõnnetuse toimumise. Kohus tuvastas eelnevalt, et mõlemad 01.05.2019 vaidlusalused liiklusõnnetused toimusid kostja osalusel. Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja hüvitas seoses vaidlusaluste liiklusõnnetustega kahjud summas 4158,41 eurot (dtl 29-35). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab
6 (8)
2-19-121595 hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kostja ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kostjalt tagasinõutavat summat vähendada.
21.Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 ja § 53 lg 1 p 4 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitseeesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus 4158,41 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 4158,41 eurot. Rahuldamata jäävad kostja taotlused jagada isikukahju nõue pooleks kostja ja hageja vahel, kohustada hagejat esitama kostjale kirjaliku kokkuleppe, et tal ei ole kostja vastu enam mingeid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-19-121595 ning taotlus tühistada hageja Paepargi 17 tema sõnul juhtunud liiklusõnnetuse nõue kostja vastu summas 784,49 eurot.
22.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale põhinõude summalt 4158,41 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kindlas summas kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest 4158,41 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis alates 12.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2020 on 192,14 eurot (viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4158,41 eurot).
23.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot.
24.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 7 (8)
2-19-121595
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.