Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Mõisa tee 7 korteriühistu esitas 31.12.2019 Viru Maakohtule avalduse I. K., E. K. ja A.-M. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on KohtlaJärve linn Mõisa tee 7 korteriomanikud asutanud korteriühistu ning alates 2002 aastat teostab elumaja haldamist ja majandamist korteriühistu. Kinnistusraamatu andmetel on I. K., E. K. ja A.-M. K. korteriomandi xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, suurus 47,3 m2) ühisomanikud. Korteriühistu põhikirja p. 3.2.7- 3.2.10 kohaselt ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Korteriühistu MTKS 19.11.200 asutamiskoosoleku otsusega kehtestati, et arvestuskuu arvel märgitud summad tuleb tasuda arvestuskuule järgneva kuu 25-ks kuupäevaks. 09.02.2010 üldkoosoleku otsusega kehtestati maja haldamise tasu (hooldustasu) suuruseks 10,00 krooni ja 30.06.2014 otsusega tasu trepikodade koristamise eest 1,00 euro korteri ruutmeetrilt. Arvestades puudutatud isikute korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja esitanud igakuiselt perioodil aprill 2017-oktoober 2019 puudutatud isikutele arveid, mis on jäetud tasumata. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt avaldaja kasuks põhivõla 2606,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 313,10 eurot ning lisanduvad viivised alates 01.01.2020 kuni põhinõude (s.o 2606,44 eurot) täitmiseni 0,022% päevas. Kohus võttis avalduse 02.01.20209 menetlusse ja kohustas puudutatud isikuid esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isikud soovivad olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isik I. K. sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 10.01.2020, vastuse esitamise tähtaeg oli 24.01.2020. Kuna A.-M. K. on alaealine (17 a) loetakse dokumendid kätte saaduks alates emale kätteandmisest. E. K. sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte TsMS § 314’ kohaselt 18.02.2020, vastuse esitamise tähtaeg oli 02.03.2020. Puudutatud isikud ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli I. ja A.-M. K.el 21.01.2020 ja E. K.el 02.03.2020. Puudutatud isikud ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr xxx). Puudutatud isikud on jätnud perioodil aprill 2017 kuni oktoober 2019 tasumata majanduskulude arved kokku 2919,54 eurot sh põhiosa 2606,44 eurot ja viivised 313,10 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest

eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtla-Järve linn Mõisa tee 7 korteriühistu 09.02.2010 üldkoosoleku otsusega kehtestati maja haldamise tasu (hooldustasu) suuruseks 10,00 krooni korteri ruutmeetrilt ja 30.06.2014 üldkoosoleku otsusega tasu trepikodade koristamise eest 1,00 euro. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg 1, 4). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 2606,44 eurot perioodil aprill 2017- oktoober 2019. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 2606,44 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 313,10 eurot. Puudutatud isikud ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 313,10 eurot ning viivised alates 01.01.2020 kuni põhinõude (s.o 2606,44 eurot) täitmiseni 0,022% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt menetluskulud 290 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot (2*120). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab solidaarselt puudutatud isikute kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud avalduse koostamise eest 240 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 240 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus solidaarselt puudutatud isikutelt välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 290 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.