Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr XXX, nr XXX ja nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 134 euro 31 sendi väljamõistmiseks kostjalt.

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et arvetest tulenevat viivist nõuab hageja kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates 17. detsembrist 2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 1. novembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. november 2016 ning 1. detsembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. detsember 2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi lg 9 järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 1. novembri 2016 arve nr XXX tasumisega alates 19. novembrist 2016 ja 1. detsembri 2016 arve nr XXX alates 19. detsembrist 2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 67 euro 31 sendi puhul 16 eurot 56 senti ning 67 euro puhul 16 eurot 5 senti. Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 32 eurot 61 senti. Seda ületavas osas sissenõutavaks muutunud viivise nõude jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise arvetest nr XXX ja nr XXX tulenevalt alates 17. detsembrist 2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o otsuse tegemise ajal 8% aastas.

45 euro ulatuses. Seega jätab kohus ülejäänud riigilõivu summas 30 eurot hageja enda kanda. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.