Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Tsiviilasi
LL hagi DD vastu sundosa nõudes LL ja CC hagi DD ja YY vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse DD apellatsioonkaebus liik LL ja OO vastuapellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
ühine
DD apellatsioonkaebuse osas 9337 eurot LL ja CC ühise vastuapellatsioonkaebuse osas 9337 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: LL (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad seaduslik esindaja AA Hageja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Ivo Kaurit Kostja I: DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2019 otsus YY vastu LL ja CC hagi rahuldamata jätmise ja DD vastu hagi osalise rahuldamise ning menetluskulude jaotuse osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Harju Maakohtu 31.01.2019 otsus on jõustunud sundosa nõude ja 9337 eurot ületava kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas.
3.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.06.2017 esitas LL Harju Maakohtule hagi DD vastu sundosa nõudes NN pärandist ning LL ja CC ühise hagi DD ja YY vastu solidaarselt 12 000 euro nõudes.
2.19.11.2016 suri hagejate isa QQ, kelle pärandvara suhtes lõppes pärimismenetlus 15.04.2017. Oma isa surma järel päris kumbki hageja poole QQ pärandist. 11.04.2017 suri hagejate vanaisa NN, kes oli teinud 08.05.2002 testamendi, millega jättis kogu enda vara ühele pojale, kostjale I.
3.Koheselt pärast QQ surma võeti tema viimase elukaaslase (kostja II) poolt nelja päeva jooksul (19.11.2016 kuni 23.11.2016) QQ pangakontolt välja kokku 12 000 eurot. Kostjal II olid olemas pangakontole juurdepääsuks kõik vajalikud paroolid ja koodid. Kostja II andis kogu väljavõetud raha NN kätte. Peale seda andis NN kostjale II osa väljavõetud rahast tagasi selleks, et ta tasuks QQ poolt üüritud korteriga seotud kulud. Osa väljavõetud rahast kulus NN-l oma poja QQ matusteks. Ülejäänud raha pidi jääma kas NN või kostja I kätte. Vastavalt pärimisseadusele ei olnud ühelgi nimetatud isikutest pärandi vastuvõtmise õigust, mistõttu on hagejatel õigus nõuda kostjatelt raha tagastamist solidaarselt.
4.Tegemist ei olnud käsundita asjaajamisega. Isik, kes võinuks kostjate märgitud juhtumil olla käsundiandjaks, oli käsundi täitmise ajaks surnud ja nn käsundisaajad olid sellest teadlikud. Seega lõppes selleks hetkeks igasugune õiguslik suhe surnu ja väidetavate käsundisaajate vahel. Õige ei ole pidada käsundiandjaks surnu pärijaid, kasvõi sellepärast, et nad ei olnud veel pärandit vastugi võtnud, rääkimata selle käsutamise õiguse saamisest. Käsundita asjaajamise korras oleks tulnud tasuda eelkõige pärandaja ülalpidamiskohustus oma lapse ees, mitte üürivõlg või muud võlad kolmandate isikute ees. Käsundita asjaajamine oli lubatud üksnes matusekulude osas.
5.Matusekuludest tunnistavad hagejad 1113 eurot (993 eurot matuste korraldamiseks ja 120 eurot hauaplaadi eest) ning DD kulu 450 euro ulatuses peielaua organiseerimisel. Ülejäänud kostjate nimetatud kulusid hagejad ei tunnista.
6.Hagejad peavad põhjendatud kuluks, mida 12 000 eurost maha võiks arvata, 2663 eurot (matusekulud 1563 eurot + hageja II lennukipilet 1100 eurot). Tõendamata summaks jääb 9337 eurot.
7.QQ-le kuulunud kinnistu liikmemaksude ja maamaksu tasumise osas märgivad hagejad, et NN tasus kulusid, mis tekkisid 7-13 aastat tagasi, mistõttu oli NN nõue QQ vastu tema surma ajaks aegunud.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 Kostjate seisukohad
8.Kostjad paluvad 03.11.2017 vastuses jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hagejate kanda.
9.Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et nad võtsid peale QQ surma tema pangakontolt välja raha summas 12 000 eurot. Kostjad leiavad, et raha kasutati õiguspäraselt peale pärandaja surma tekkinud kulude tasumiseks. Välja võetud raha arvelt kanti QQ tütre CC lennukipiletite maksumus Austraaliast Tallinnasse ja tagasi 1100 eurot selleks, et tütar saaks tulla isa matustele.
10.1980 eurot kasutati QQ elukohaks olnud korteriga seotud kulude katteks (puhastusteenus, vajalikud remonttööd ning tasumata üüri- ja kommunaalkulud). Kostja II väitel oli tal QQ-ga kokkulepe, et kostja II tasub kulud üüritud korteri eest, seetõttu võttis ta Q-lt raha tagasi.
11.3900 eurot kasutati QQ matusekuludeks ning 756 eurot hauakiviks. Kohtuistungil märkis kostja I, et matuseks kulus 3600 eurot.
12.Ülejäänud summa jäi NN kätte, millest NN tasaarvestas oma nõude QQ vastu. QQ-l oli võlg NN-le QQ-le kuulunud Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas XXX asuva kinnistu maamaksu ja AÜ X liikmemaksude eest alates 1999. aastast. Kokku kulus liikmemaksu ja maamaksu eest tasumiseks 205 eurot ja selle kulu kandis NN.
13.Kostjate hinnangul on nad tegutsenud käsundita asjaajana. Kuna matused tuli korraldada ja pärandaja kohustused vajasid katmist, võeti raha NN korralduste alusel pärandaja kontolt. Maakohtu otsus
14.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2019 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja I nõude, tuvastada temal sundosa saamise õiguse olemasolu 1/8 mõttelise osa suuruses NN pärandvarast. Samuti jättis maakohus hagejate nõude kostja II vastu 12 000 euro nõudes rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi osaliselt kostja I vastu ja mõistis kostjalt I välja solidaarselt hagejate kasuks 9337 eurot. Kostja II menetluskulud jättis maakohus tervikuna solidaarselt hagejate kanda. Hageja II menetluskulud jättis maakohus 77,80% ulatuses kostja I kanda ning kostja I menetluskulud 22,20% ulatuses hageja II kanda. Hageja I menetluskulud jättis maakohus 52,73% ulatuses kostja I kanda ning kostja I menetluskulu 47,27% ulatuses hageja I kanda. Maakohus mõistis kostjalt I riigituludesse välja 52,73% hagi esitamisel hageja I poolt tasumisele kuulunud riigilõivust.
15.Kostja II tegevus elukaaslase pangakontolt raha välja võtmisel võis maakohtu hinnangul olla ebaeetiline, aga puudub õiguslik alus kostjalt II nimetatud raha nõudmiseks. Kostjad on korduvalt kinnitanud ja hagejad ei ole sellele väitele vastu vaielnud, et kostja II poolt QQ pangakontolt välja võetud 12 000 eurot anti QQ isa NN kätte. Seega on raha tagastamiseks kohustatud isikuks NN või tema pärija(d). Hagi võiks kostja II osas teoreetiliselt kuuluda osaliselt rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et vähemalt osa QQ kontolt võetud rahast oleks jäänud kostjale II või, kui kontolt välja võetud raha edasine saatus oleks teadmata.
16.Maakohus leidis, et QQ matusekuludest on tõendatud üksnes 1563 eurot, so Tallinna Matusebüroo, hauaplaadi ja peielaua kulu. Väited hauakaevamise, haua kaunistamise, kirikule tehtud annetuse ja viiulimängija kulu osas on paljasõnalised ja tõendamata. Eluliselt on usutav selliste kulude kandmine aga tavapraktikas on võimalik kõikide selliste teenuste eest saada arve, millega saaks tõendada kulu kandmist. Käesoleval juhul ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad nimetatud kulud oleksid kandnud. Poolte
3(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 vahel puudub vaidlus selles, et QQ pangakontolt võetud 12 000 eurost tasuti muu hulgas ka CC lennukipileti maksumus Austraaliast Tallinnasse ja tagasi 1100 eurot, et ta saaks osaleda isa matustel.
17.Kostja II poolt tasutud korteriga seotud kulude osas leidis maakohus, et tõendamata on asjaolu, et QQ-l oleks olnud lepingust tulenev kohustus Lootsi tn korteri omaniku (üürileandja) ees. Samuti on tõendamata, et kostja II oleks NN-lt saanud QQ kontolt võetud raha väidetavate üürilepinguga seotud kohustuste katteks. Kostjad ei ole seega tõendanud Lootsi tn korteriga seotud kulude, summas 1980 eurot, kandmist QQ pangakontolt võetud raha arvelt.
18.Maakohus leidis osaliselt tõendavad kohtule esitatud maksekorraldused NN poolt QQ kohustuse täitmist maamaksu ja liikmemaksu eest tasumisel, kuid hagejad on selles osas esitanud aegumise vastuväite. NN-l oleks olnud õigus nõuda QQ-lt tema eest tasutud maamaksu ja aiandusühistu liikmemaksusid tagasi alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel. Kostjate esitatud maksekorraldused pärinevad perioodist 2002-2009, seega aegus võimalik nõue QQ vastu 2012. aastal.
19.Seega on maakohtu hinnangul hagejatel nõudeõigus DD, kui NN pärija vastu, 9337 euro suuruses summas (kontolt võetud 12 000 – matusekulu 1563 – lennukipilet 1100 = 9337). Kostja I apellatsioonkaebus
20.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse kostja I osas hagi osalises rahuldamises ning teha uue otsuse, millega jätta hagejate nõue kostja I vastu 12 000 euro nõudes rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate kanda. Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, tühistada maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning apellatsiooniastme menetluskulud jätta hagejate kanda.
21.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni ning on ebaõigesti kohaldanud või jätnud kohaldamata materiaalõiguse norme (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043). Maakohus ei ole kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega tuvastanud.
22.Kohus on jätnud hindamata asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, sh on kohus jätnud täielikult analüüsimata deliktiõigusliku kahjuhüvitisnõude eeldused ning jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele, et kostja I ainuisikuliselt vastutab hagejatele tekitatud kahju eest. Seejuures ei ole otsuses selgitatud, millist õigusnormi kohaldades on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Sellega on kohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.
23.Kostja I ega tema õiguseellane NN ei ole hagejatele kahju põhjustanud tegu toime pannud. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja II on võtnud QQ arvelduskontolt 12 000 eurot. Hagejatele kahju tekitanud tegevuseks on kostja II poolt pärast pärandi avanemist QQ arveldusarvelt sularaha väljavõtmine. Selle teo tagajärjel on pärandvara suurus 12 000 euro võrra vähenenud ning hagejatel ei ole võimalik neile pärandvarana kuuluvaid rahalisi vahendeid kasutada ega käsutada. Kostja II tegu on põhjuslikus seoses hagejatele tekitatud kahjuga, kuivõrd hagejatele tekkinud kahju on kostja II tegevuse otsene tagajärg.
24.Kahju hüvitamise kontekstis ei puutu asjasse, kas kostja II pööras pärandvara iseenda või kellegi kolmanda kasuks ehk siis tähtsust ei oma see, kas ja kellele andis kostja II arvelduskontolt võetud raha. Kostja II poolt raha kolmandale isikule (antud juhul NN-le) üle andmisel võis tekkida võlaõiguslik suhe kostja II ja NN vahel, kui mitte hagejate ja
4(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 NN vahel. Kuna NN ei ole hagejatele kahju tekitanud tegu (s.o QQ arveldusarvelt sularaha väljavõtmine) toime pannud, ei ole NN-l ega tema õigusjärglaseks oleval kostjal I tekkinud deliktilise kahju hüvitamise kohustust hagejate ees. Seaduses toodud erandeid, mille alusel saaks NN vastutada kolmanda isiku (kostja II) toime pandud delikti eest, ei esine. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hagiavalduse ja otsuse pinnalt jääb kostjale I selgusetuks, millise õigusvastase teo toimepanemist NN-le ette heidetakse. NN ei ole õigusvastast tegu toime pannud. NN poolt talle kostja II antud rahaliste vahendite kasutamine QQ matusekulude katmiseks ja QQ kohustuste täitmiseks, ei vasta ühegi seaduses sätestatud õigusvastase teo tunnustele (ega VÕS § 1045 lg 1 p-des 1- 5 toodud kahjulikele tagajärgedele).
25.Kuna kohus ei ole otsuses selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta hagi rahuldas, siis märgib kostja I selguse huvides, et hagejatel puudub kostja I vastu nõue ka teistel võimalikel alternatiivsetel alustel. Teoreetiliselt võib hagejate nõue olla käsitletav ka alusetu rikastumise nõudena. Kostja II on see, kes on rikkunud hagejate kui QQ pärijate muud õigust – nõudeõigust krediidiasutuse vastu – ning on selle tulemusel hagejate arvelt rikastunud. NN ei ole käsutanud hagejatele kuuluvat nõuet krediidiasutuse vastu, mistõttu ei saa hagejatel olla kostja I vastu ka nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Pangakontol olev raha pole käsitatav asjana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 mõttes, vaid arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses, siis ei saa hagejatel olla kostja I vastu nõuet ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel (vindikatsioonihagi).
26.Isegi kui kohus peaks leidma, et NN poolt QQ kontolt võetud raha kostja II käest vastu võtmine ja selle kasutamine on põhjustanud kogumis kostja II teoga hagejatele kahju (millega kostja I ei nõustu), ei saa kostja I vastutus olla ühelgi juhul ainuisikuline, vaid solidaarne kostjaga II. Solidaarse vastutuse kohaldamine on põhjendatud muuhulgas ka seetõttu, et kostja II on võtnud omaks, et NN andis QQ arvelduskontolt võetud rahast 1980 eurot kostjale II tagasi. Tagasi antud summa eest maksis kostja II enda ja QQ ühiseks elukohaks oleva Lootsi tn korteri üürilepingust tulenevaid kohustusi. Otsuses puuduvad selgitused, miks mõistetakse 1980 eurot välja kostjalt I (kui NN õigusjärglaselt), kuigi raha on välja võtnud kostja II ning kasutanud enda nimel olevast üürilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
27.Maakohus on valesti tuvastanud kulutuste suuruse, mida on kantud QQ arveldusarvelt võetud rahade arvelt. Ekslik on maakohtu seisukoht, et QQ arvelduskontolt võetud 12 000 eurost ei ole alust tagasi nõuda üksnes 2663 eurot (matusekulu 1563 eurot ja lennupiletid 1100 eurot). Kostja I on menetluses selgitanud, et matusekulud olid kokku 3900 eurot. Hagejad võtsid õigeks OÜ Tallinna Matusebüroo arve 993 eurot, OÜ Kiviraiduri arve 120 eurot ning peielaua kulud 450 eurot, s.o kokku 1563 eurot. Kuigi kostja I on selgitanud, et lisaks eeltoodud kuludele kaasnesid QQ matusega muuhulgas ka urni matuse kulud: haua kaevamine 80 eurot; haua kaunistamine 95 eurot, annetus kirikule 300 eurot ja viiulimängija 50 eurot, ei ole kohus neid kulusid arvestanud. Kuna OÜ Tallinna Matusebüroo arve on esitatud üksnes krematooriumis toimunud ärasaatmise eest, siis on ilmne, et sellel arvel kajastatud kuludele lisandusid ka urni matuse (mulda sängitamisega) kaasnenud kulud. Kuna kostjad on esitanud kohtule tõendi hauaplaadi tellimise kohta, siis on ilmne, et urn on ka mulda sängitatud. Hagejad ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Üksnes asjaolu, et kostjal I ei olnud esitada urni matusega kaasnenud kulude kohta tõendeid (kuna arveldati sularahas), ei anna see alust jätta kulud täielikult arvestamata. Tõendite puudumisel oleks kohus pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233
5(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 järgi otsustama põhjendatud kulude suuruse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Seda eriti olukorras, kus kohus möönab, et selliste kulude kandmine on eluliselt usutav. Kostja I arvates ei saa olla vaidlust, et kostja I poolt kalmistule tasutud kulude suurus (80 eurot + 95 eurot) on igati mõistlik, arvestades muuhulga seda, et matus toimus talvisel ajal (kui haua kaevamise ja hauaplatsi hooldamise teenus on maapinna külmumisest tingituna tavapärasest kallim). Samuti on kostja I arvates üldteada, et selleks, et haualt ärasaatmine toimuks kirikuõpetaja osalusel, tuleb kogudusele teha annetus. Kuigi annetuse suurust ei ole kirik ette määranud, siis ei tohiks olla vaidlust selles, et 300 euro suurune annetus on sellisel juhul mõistlik ja põhjendatud. Samuti ei ole võimalik väita, et viiulimängijale makstud 50 eurot oleks ebamõistlikult kallis või põhjendamatult priiskav kulutus lähedase isiku ärasaatmisel. Seega on maakohus jätnud põhjendamatult arvestama QQ urni matuse kulud kokku 525 eurot.
28.Samuti ei nõustu kostja I maakohtu seisukohaga, et NN poolt QQ eest tasutud AÜ X liikmemaksu ja maamaksu ei ole antud juhul võimalik arvestada. Vaidlust ei ole selles, et QQ oli XXX asuva kinnistu omanik. Kostjad on menetluses tõendanud, et NN on tasunud poolte omavahelisel kokkuleppel kinnistuga seotud arveid. Kostja I ei nõustu maakohtuga, et arveid tasudes tekkis NN-l alusetu rikastumise nõue QQ vastu, mis on nüüdseks aegunud. Kohtu sellekohane järeldus on meelevaldne. Hagejatelt nõudele esitatud aegumise vastuväide on alusetu ning kohus oleks pidanud lahendi tegemisel arvestama, et NN-l oli QQ vastu nõudeõigus vähemalt 205 eurot.
29.Eelnevalt esitatule tuginedes on kostja I seisukohal, et lisaks kohtu põhjendatuks peetud 2663 eurole, oli NN-l õigus jätta enda kätte rahalisi vahendeid veel vähemalt 730 eurot. Nimetatud summale lisandub kostjale II antud 1980 eurot, mille arvelt täitis kostja II enda ja QQ ühise eluasemega seotud kohustusi. Seega kostja I suhtes ei oleks ühelgi juhul võimalik rahuldada hagi suuremas summas kui 6627 eurot. 30. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on vastuolus TsMS-s sätestatud põhimõtetega. Hageja I on esitanud kohtusse 2 eraldiseisvat nõuet ning menetluskulude jaotus tuleks kindlaks määrata eraldiseisvalt. Kuna hageja I esitatud sundosa nõue jäi täielikult rahuldamata, peavad selle nõudega kaasnenud kulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja I kanda. Samas, kuna seadusega ei ole kooskõlas otsus osas, millega hagejate nõue kostja I suhtes rahuldati, siis vaidlustab kostja I menetluskulude jaotuse täies ulatuses. Kuna hagi tuleks jätta kahju hüvitamise nõude (12 000 eurot) osas täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb hageja I ja hageja II menetluskulud (sh hageja I riigilõiv) jätta nende enda kanda ning kostja I menetluskulud hagejate kanda. Hagejate vastuapellatsioonkaebus
31.Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse kostja II osas hagi rahuldamata jätmises ja teha uue otsuse esimese astme kohtule uuele arutamisele tagasi saatmata, millega hagi kostja II vastu rahuldada, mõistes solidaarselt hagejate kasuks solidaarselt kostjatelt 9337 eurot. Hagejad vaidlustavad ka menetluskulude jaotus ning paluvad jätta oma menetluskulu 29,43% ulatuses kostja I kanda ja 38,92% ulatuses kostja II kanda, jätta kostjate menetluskulu 20,57% ulatuses hageja I kanda ning 11,08% hageja II kanda ning välja mõista kostjatelt 39,87% hagi esitamisel hageja I tasumisele kuulunud riigilõivust riigituludesse. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei peaks saama ise otsust teha, siis saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule jättes seejuures apellatsiooniastme menetluskulud täies
6(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 ulatuses vastustajate kanda või alternatiivselt vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamise menetluskulud jätta täies ulatuses vastustajate kanda.
32.Hagejad leiavad, et 9337 eurot tulnuks kohtuotsusega välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohtulahendis leiti ekslikult, et hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis ekslikult tähelepanuta asjaolu, et peale raha kostja I õiguseellasele NN-le üleandmist andis viimane kostjale II 1980 eurot QQ elukohaks olnud korteri üürilepingu lõpetamiseks ja sellest tulenevate kulude kandmiseks. Vähemalt nimetatud summa (1980 eurot) ulatuses vastutab ka kostja II hagejate ees. Ilma kostja II õigusvastase teota ei oleks saanud hagejatele kahju tekkida, seega oli tegemist kogu väljamõistetud 9337 euro ulatuses solidaarvastutusega hagejate suhtes.
33.Deliktivastutusest tulenevale alusele alternatiivselt saab hagi rahuldada nii asjaõiguslikul kui ka alusetu rikastumise sätetest tulenevatel alustel kostjate suhtes solidaarselt, kuna asja saab välja nõuda või selle tagastamist nõuda üksnes isikult, kelle valdusesse asi läks või kes selle ära tarvitas või sellest otseselt kasu sai. Seisukohad apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
34.Hagejad leiavad, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vastuses käsitletud apellatsioonkaebuse seisukohad ja väited ei anna alust vaidlustatud osas esimese kohtuastme kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks.
35.Kostja I leiab vastuses vastuapellatsioonkaebusele, et juhul kui ringkonnakohus ei rahulda kostja I 04.03.2019 apellatsioonkaebust ning ei jäta hagi kostja I suhtes täies ulatuses rahuldamata, siis rahuldada osaliselt hagejate vastuapellatsioonkaebus ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega välja mõista kostjatelt solidaarselt mitte rohkem kui 6627 euro hagejate kasuks solidaarselt. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Kostja I vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes ning mõistis kostjalt I hagejate kasuks välja 9337 eurot (otsuse resolutsiooni p 4) ning menetluskulude jaotuse osas, millega maakohus jättis kulud osaliselt kostja I kanda (otsuse resolutsiooni p 6-8). Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise (otsuse resolutsiooni p 3) ja menetluskulude jaotuse osas. Pooled ei vaidlusta otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja I nõude kostja I vastu sundosa saamiseks (resolutsiooni p 2) ning hagejate nõude kostjate vastu 9337 eurot ületava kahjuhüvitise nõude osas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning saata tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele.
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, millisel õiguslikul alusel on maakohus hagejate rahalist nõuet kostjate vastu lahendanud. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, mille alusel on kohus hagi rahuldanud üksnes kostja I vastu ja on jätnud kostja II osas rahuldamata. Selliselt on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Samuti on maakohus jätnud õigussuhte kvalifitseerimata ning ei ole menetluses pooltele selgitanud, millisel õiguslikul alusel üldse asja lahendada saab. Maakohus pole sellest tulenevalt selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega selgitanud pooltele nende tõendamiskoormust. Kvalifitseerimiskohustuse ja
7(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 selgitamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse olulised rikkumised TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes. Asjaolude välja selgitamata jätmise ja õigussuhte kvalifitseerimata jätmise tõttu on asi algusest peale valesti lahendatud ja sisuliselt on vaja korraldada uus eelmenetlus, mille tõttu on tuleb asi maakohtule tagasi saata uueks arutamiseks.
39.Maakohus leidis, et kostja II ei saa vastutada, kuna ta andis QQ pangakontolt välja võetud raha edasi NN-le, mistõttu saavad vastutada NN pärijad. Maakohus tegi sellekohase järelduse ringkonnakohtu hinnangul ennatlikult, jättes kontrollimata võimalikud kostjate vastutuse alused.
40.Hagejad on menetluses tuginenud sellele, et neil on kostjate vastu nõue tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest. Seejuures ei ole hagejad täpsustanud, mida nad silmas peavad ja maakohus ei ole hagejatelt selgitust küsinud, millisele konkreetsele VÕS § 1045 lg 1 sätestatud õigusvastasuse alusele hagejad tuginevad. Ringkonnakohus selgitab võimalikku vastutuse alust järgnevalt. Pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. Vaidlust ei ole selles, et QQ pärand avanes 19.11.2016. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärand läks seega 19.11.2016 üle hagejatele kui esimese ringi pärijatele. Pärand on PärS § 2 järgi pärandaja vara. Pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08, p 16). Hagejatele on seega pärandaja (QQ) vara omandiõigus pärandi avanemisel üle läinud, sealhulgas nõudeõigus krediidiasutuse vastu pangakontol asuva summa ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul võis esile toodud asjaoludel kostja II raha QQ pangakontolt väljavõtmisega rikkuda hagejate omandiõigust ja hagejatel võib olla kostja II vastu nõue VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
41.Maakohus leidis ühe põhjusena, miks kostja II ei saa hagejate ees vastutada, seda, et kostja II kätte ei jäänud pangakontolt välja võetud raha. Seejuures ei ole maakohus arvestanud poolte vahel vaidluse all mitteoleva asjaoluga, et QQ pangakontolt välja võetud rahast 1980 eurot andis NN tagasi kostja II kätte. Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud, vaid on 1980 eurot muuhulgas mõistnud välja kostjalt I. 42. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja I väide selle kohta, et kuna kostja II ainuisikuliselt võttis raha pangakontolt välja, saaks hagejate ees vastutada üksnes kostja II. Vaidluse all ei ole, et kostja II võttis QQ pangakontolt raha summas 12 000 eurot välja NN soovil. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Teole kihutaja teoks on teo täideviija psüühiline mõjutamine, et ta paneks toime õigusvastase teo. Teole kaasaaitamine võib seisneda nt teo toimepanemise vahendi andmises või nõu andmises, kuidas tegu teha või varjata (vt Riigikohtu 01.02.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 19). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata ka seda, kas NN vastutanuks hagejate ees nimetatud sätte alusel. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega olukorras, kus NN on surnud, saavad NN kohustuste eest vastutada tema pärijad, sealhulgas kostja I.
43.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hagejad on tõendanud, et kostjad põhjustasid kahju õigusvastaselt, vabanevad kostjad vastutusest juhul, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava
8(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-21127-08, p 15; 20.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12).
44.Juhul kui kostjad ei vastuta hagejate ees solidaarselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kostja I vastutus ka eraldi. Hagejad on tuginenud sellele, et tegemist on pärandvaraga ja kostjatel ei olnud seaduslikku alust selle valdamiseks ja käsutamiseks. Hagejate poolt esile toodud asjaoludel võiks kohaldamisele kuuluda PärS § 146 lg 1, mille kohaselt on isik, kes valdab pärijana pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, kohustatud pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale pärandvara välja andma. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest (vt Riigikohtu 06.06.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 14.1). Vaidlust ei ole selles, et pärandavara hulka kuulus QQ pangakontol oleva rahasumma ulatuses nõudeõigus krediidiasutuse vastu. Raha väljavõtmisega pangakontolt pärimiseks õigustamatu isiku poolt on see isik kohustatud raha pärijatele PärS § 146 lg 1 alusel välja andma, välja arvatud PärS § 146 lg 3 sätestatud erandite ulatuses. Olukorras, kus 1980 euro suurusest summast ülejäänud rahasumma jäi NN kätte, tulnuks maakohtul hinnata, kas hagejatel tekkis nõudeõigus PärS § 146 lg 1, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel NN vastu ja pärimise järgselt seega ka kostja I vastu.
45.Kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peavad hagejad juhul, kui nad tahavad tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu 17.12.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 11).
46.Hagejate poolt esile toodud asjaoludel tuleb ringkonnakohtu arvates hinnata ka seda, kas kostjate vastu esitatud hagi on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu (vt Riigikohtu 16.05.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4607, p 11). Alusetu rikastumise nõude puhul VÕS § 1037 lg 1 alusel tuleb hagejatel tõendada, et kostjad on nende õigusi rikkunud.
47.Kostjad on esitanud hagejate nõudele vastuväite, et nad tegutsesid käsundita asjaajajatena. Maakohus pole sellele vastuväitele tähelepanu pööranud. Maakohus ei ole kostjate vastuväidet pooltega arutanud, asjaolusid välja selgitanud ega tõendamiskoormust pooltele selgitanud. PärS § 146 lg 3 kohaselt on pärandvara välja andnud isikul õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja matuse kulud, mis on tema kantud, samuti seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu. Seega ülejäänud vara väljaandmisest ei saaks pärandvara valdaja PärS § 146 lg 3 alusel keelduda. Samas võib sellekohane õigustus tuleneda teistest alustest, näiteks käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt võib olla tegemist käsundita asjaajamisega juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Ringkonnakohtu hinnangul saab VÕS § 1018 tingimuste esinemisel kostjaid
9(10)
Tsiviilasi nr 2-17-9402 käsitleda käsundita asjaajajatena. Maakohus ei ole VÕS § 1018 sätestatud tingimuste esinemist kontrollinud ega pooltele selgitanud vajadust oma vastuväidet täpsustada ja konkreetselt esile tuua, kas ja kuidas vastas hagejate eeldatavale tahtele 1980 euro ulatuses korteriga seotud kulude tasumine, NN nõude tasaarvestamine 205 euro suuruses summas ja raha kasutamine ülejäänud ulatuses. Kui kostjad on käsundita asjaajamise eelduseid täpsustanud, tuleb neil seda ka tõendada.
48.Samuti ei ole kostjad esile toonud, mida kogu väljavõetud rahasummaga tehti. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate poolt esile toodud vaidluse all oleva rahasumma (9337 eurot) osas selgus üksnes üüritud korteri kulude (1980 eurot) ja NN QQ vastu olnud nõude (205 eurot) ulatuses. Matusekulude osas on kostjad menetluses esitanud erinevaid seisukohti. Kostjate vastuse kohaselt oli neil täiendav matusekulu 3093 eurot (=3900+756-1563) ning kostja I poolt maakohtu istungil avaldatu kohaselt 2037 eurot (=3600-1563). Eelpoolnimetatud kuludest üle jäävas osas ei ole kostjad mingeid põhjendusi esitanud. Seega on kostjate poolt maakohtus esitatud vastuväidetest jäänud ebaselgeks, mida kostjad tegid 3252 kuni 5115 euroga. Olukorras, kus kostjad väidavad, et nad on kogu välja võetud summa ulatuses ajanud pärijate asja, tulnuks neil ka nimetatud summade osas selgitada, kuidas nad seda tegid. Maakohus ei pööranud kostjate ebaselgetele vastuväidetele tähelepanu ega palunud kostjatel asjaolusid selgemalt ja täpsemalt esile tuua.
49.Maakohus rahuldas hagejate nõude 205 euro osas põhjusel, et NN nõudeõigus DD vastu on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et NN-l oli nõudeõigus DD vastu alusetu rikastumise alusel. Maakohus ei ole oma järeldust, miks maakohus leidis, et tegemist on alusetu rikastumisega, põhjendanud. Selliselt on maakohus samuti rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Lisaks ei ole maakohus pooltega nõude võimalikku osalist aegumist arutanud. Hagejad tuginesid nõude osalisele aegumisele oma 05.02.2018 menetlusdokumendis, seejärel pidas maakohus istungi ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, pööramata seejuures tähelepanu sellele, et hagejad ei ole 05.02.2018 ega hiljem selgitanud, mille alusel nad peavad NN nõudeid DD vastu aegunuks.
50.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodud puudused kõrvaldada, sealhulgas selgitada välja asjaolud, kvalifitseerida sellest tulenevalt õigussuhted ja selgitada pooltele nende tõendamiskoormust. Uuel läbivaatamisel tuleb käsitleda ka matusekulude põhjendatust ja tõendatust uuesti. Maakohus on otsuses märkinud, et hauakaevamise, haua kaunistamise, kirikule tehtud annetuse ja viiulimängija kulu on tõendamata, kuna ei ole esitatud ühtegi arvet. Samas on maakohus oma otsuses eelnevale vastuoluliselt märkinud, et selliste kulude kandmine on eluliselt usutav.
51.Menetluskulud määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel kindlaks maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.