OÜ Aktiva Finants hagiavaldus J.V. ja M.V. vastu ühisvara jagamise nõudes menetluse lõpetamine hagist loobumisega, menetluskulude kindlaksmääramine, hagi tagamise tühistamine Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post [email protected] ) Kostja 1 : J.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx ), Kostja 2: M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx )
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Osaühing Aktiva Finants 20.02.2020 esitatud loobumine hagiavaldusest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1093, OÜ Aktiva Finants hagiavalduses J.V. ja M.V. vastu ühisvara jagamise nõudes.
3.Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate J.V. ja M.V. kanda (alus TsMS § 165 g 1, § 168 lg 4 ja 5).
4.Määrata hageja OÜ Aktiva Finants poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 655 eurot (so hagilt tasutud riigilõivust pool summas 175 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale 480 eurot).
5.Välja mõista kostja J.V.’lt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 327,50 eurot (kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 50 senti).
6.Välja mõista kostja M.V.’lt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 327,50 eurot (kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 50 senti).
6.Kostjad J.V. ja M.V. on kohustatud tasuma hageja Osaühingule Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises
2-20-1093 lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus: 177 lg 4) .
7.Tagastada hageja poolt 21.01.2020 maksega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole hagiavalduse esitamiselt tasutud 350-eurosest riigilõivust pool summas 175,00 € (ükssada seitsekümmend viis eurot) hageja soovil Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428, viitenumber: 710377861, selgitusega: pool riigilõivu, tsiviilasi nr 2-20-1093, OÜ Aktiva Finants vs V.d.
8.Tühistada Pärnu Maakohtu 22.01.2020 määrusega asjas kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti kinnistusraamatus kostjate J.V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse registreeritud korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxx) ning kanda käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxx kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks.
9.Käesolev määrus toimetada kätte pooltele.
10.Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants sissenõudjana võlgnik J.V. suhtes esitas 22.01.2020 Pärnu Maakohtule ühisvara jagamise hagiavalduse järgmiste nõuetega: 1) Lõpetada J.V. ja M.V. ühisomand kinnisasjale, asukoht Xxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxxxxxx, selle müümisega avalikul enampakkumisel. 2) Kinnistu müügist saadud raha jagada J.V. ja M.V. vahel võrdsetes osades. 3) J.V.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita J.V. kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas 2-18-121267, Osaühingu Aktiva Finants ees (võla jääk hetkel 4725,55 eurot). 4) Mõista J.V.lt ja M.V.lt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohus 22.01.2020 määrustega võttis hagi menetlusse ning hagi tagamise abinõuna arestis vaidlusaluse korteriomandi käsutamise keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse.
2.20.02.2020 saabus kohtule hageja OÜ Aktiva Finants avaldus hagist loobumiseks, kuna menetluse ajal leidsid kostjad korterile ostja, võõrandamise tehing toimus 10.02.2020, korter müüdi hinnaga 1800 eurot, mis jagati kostjate vahel võrdsetes osades ning notari deposiitkontolt laekus hagejale kostja J.V.lt sissenõutava võla vähendamiseks 900 eurot. Eeltoodud asjaoludel hageja loobub hagist, palub tagastada asjas tasutud riigilõivust pool hageja soovil Julianus Inkasso OÜ kontole, tühistada hagi tagamine ning välja mõista kostjalt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1129,04 eurot (sh esindustasu 6 tunni eest summas 720.eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv summas 350.- eurot ja notaritasu 59,04 eurot).
3.27.02.2020 seisukohavõtus kostja M.V. palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna asjaga seotud dokumendid jõudsid tähtkirjaga temani alles 13.02.2020 ning tal ei olnud võimalik vastata Julianus Inkasso 07.01.2020 hoiatusele. 27.02.2020.a seisukohavõtus kostja J.V. jääb kostja vastuses esitatu juurde, sh, et kostja on teadlik oma kohustustest, on tegelenud ostja leidmisega oma teisele kinnistule ning palub menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kostja põhjendas, et jõudsid ühisomaniku M.V.ga 2 (5)
2-20-1093 otsuseni korter müüa detsembris 2019.a. 09. jaanuaril sai kostja kätte hoiatuskirja, helistas hoiatuse koostanud Julianus Inkassole ja teatas, et korter on juba müügis ja potentsiaalne ostja leitud ning nõude saab lahendada kohtutäitur ja ei ole otstarbekas kohtu poole pöörduda. Selle peale sooviti talle head päeva ja pandi toru ära. Lisatud on 27.01.2020 e-kiri notarile müügitehingu asjaolude kohta. 28.02.2020.a kirjalikus arvamuses hageja leiab, et kostjate väited enne hagi esitamist tekkinud asjaolude ning tehtud toimingute kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
4.Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja 20.02.2020 esitatud loobumise taotlusega ning kostjate arvamustega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostjad 27.02.2020 kirjalikes seisukohtades ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
6.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg. 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
6.1.Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud asjas tuleb jätta kostjate kanda TsMS § 168 lg 4-5 nimetatud alustel – kostjad on 09.02.2020 seisuga, st menetluse kestel vaidlusaluse, ühisvarasse kuuluva Xxxxxxxxxxx asuva korteri müünud (elektroonilisest kinnistusraamatust nähtuvalt kinnistamisavaldus esitati 10.02.2020 ning rahuldati 02.03.2020), korteri müügist saadud raha on kostjad jaganud võrdselt, st samal viisil nagu hageja taotles ning võlgnikust kostjale, J.V.le kuuluv osa vara müügist on hagejale kui sissenõudjale võla katteks üle andnud. Seega on kostjad hageja nõude sisuliselt rahuldanud ligi 3 nädalat pärast 21.01.2020 toimunud hagi esitamist. Kohus leiab, et kostjate esitatud taotlus, viitega TsMS § 168 lg 6 alusel, jätta menetluskulud hageja enda kanda ei ole antud juhul asjakohane, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostjad tegelikult kohtule hagi õigeksvõtu avaldust esitanud, vaid on teatanud hageja nõude täitmisest. Kohus selgitab kostjatele, et kostja õigeksvõtt, mis ei ole esitatud istungil, peab vastama TsMS § 336-338 ja § 440 nõuetele – see peab olema esitatud kohtule kostja enda või tema esindaja poolt (digitaalselt) allkirjastatult selgesõnalise avaldusena hagi õigeks võtmiseks. Tsiviilasja toimikus on küll kostja J. V. 13.02.2020 vastus, mis viitab hageja nõude täitmisele ja millele on lisatud täitmise asumise asjaolu kinnitav tõend (kostja 27.01.2020 e-kiri notarile tehingu ettevalmistamiseks), kuid toimikus puudub kostja avaldus hagi õigeks võtmiseks TsMS § 440 tähenduses. Ka kostja M.V. 27.02.2020 vastus ei sisalda hagi õigeksvõttu. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja J. V. 27.02.2020 seisukohas toodud asjaolusid, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi 3 (5)
2-20-1093 esitamiseks - sh et kostjad tegelesid ühisvara müügiga juba enne hagi esitamist 21.01.2020 ning et kostja oli sellest hagejat teavitanud, lisatud tõend, e-kiri notarile näitab, et kostja J. V. tegeles vara müügiga 27.01.2020, so peale hagi esitamist. Kostja M. V., kelle väitel sai ta teada hagist 13.02.2020, pidi tehinguga seotud asjaoludest, sh hageja nõudest olema teadlik juba enne, kuna M. V. pidi korteri ühisomanikuna osalema 09.02.2020 müügitehingu sõlmimisel, mis toimus hageja nõusolekul.
6.3.TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui kohtuotsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et kostjad J. V. ja M. V. vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Tegemist ei ole solidaarvõlglastega.
7.Menetluskulude kindlaksmääramine. Hageja taotleb 20.02.2020 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1129,04 eurot, sh riigilõiv täies ulatuses - summas 350 eurot, kinnisvara müügil tasutud notaritasu 59,04 eurot ning kulutused lepingulisele esindajale õigusabi osutamisel tasuarvestusega 120 eurot/tund, 6 tunni töömahu eest kokku 720 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid menetluskulude nimekirjas toodud menetluskuludele esitanud.
8.Kohus, tutvunud hageja 20.02.2020 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt kohus märgib, et hagist loobumise korral ei ole õige välja mõista kostjatelt hageja kasuks kogu riigilõiv, vaid pool sellest, kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagist loobunud hagejal õigus kohtult tagasi taotleda menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses. Hageja on seda ka teinud nii 20.02.202 avalduses kui ka korranud 28.02.2020 arvamuses. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 21.01.2020 riigilõivu 350,00 eurot, seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 175 eurot ning ülejäänud 175 eurot saab hageja tagasi taotluse alusel. Hageja poolt taotletud notaritasu 59,04 eurot puhul ei ole tegemist sellise kuluga, mis kuuluks TsMS § 138 - 144 loetletud kohtukulude või kohtuväliste menetluskulude hulka ning neid ei saa menetluskuludena kostjatelt välja mõista.
9.Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt TsMS § 175 lõikes 1 sätestatule. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks advokaadi puhul kuni 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend 02.10.2013 nr 3-2-1-93-13). Kohus on seisukohal, et õigusabi osutanud juristi R. Siil’i (magistrikraadi tõendav diplom lisatud) tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses ja puudub põhjus eristada advokaatide ning juristide tasu, kuna mõlemad peavad lepingulise esindajana vastama TsMS § 218 lg 1 mõttes samadele kvalifikatsiooni nõuetele. Samas aga on nii kõrge tunni hinnaga põhjendatud eeskätt menetlusdokumendi koostamine, mitte kliendile selgituste andmine, analüüsimine. Üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti analüüsimine, kliendiga suhtlemine ja talle
4 (5)
2-20-1093 õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu 6,0 tundi (4 tundi analüüs ja andmete kogumine ning 2 tundi hagi koostamine) küllaldaselt põhjendatud. Tegemist on küll keskmisest keerukama nõudega, kuid tsiviilasi lahenes esimeses kohtuastmes ilma sisulise kohtuvaidluseta, kuna kostjad täitsid hageja nõude eelmenetluse staadiumis, enne kostjate kirjaliku vastuse esitamist. Kohus leiab, et arvesse võttes hageja kirjalike dokumentide mahtu, samuti menetlusele kulunud aega ja sisulise vaidluse puudumist, on hagejale käesolevas asjas õigusabi osutamise maht mõistlik kokku 4 tunni ulatuses ja tunnitasu määraga 120 €/tund (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kokku 480 € (käibemaksu ei lisandu). Väljamõistetav õigusabikulu on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud teenuse mahuga. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata kokku 655,00 eurot (sh riigilõiv summas 175,00 € ja lepingulise esindaja kulud summas 480 €), millest kumbki kostja kannab 327,50 eurot (655 : 2=327,50 eurot).
11.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, tuleb Pärnu Maakohtu 22.01.2020 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine tühistada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotlusel tagastab kohus hagilt tasutud 350 eurosest lõivust pool summas 175 eurot hageja soovitud kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.