Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
SA Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Vangent Assets vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot Hageja: SA Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864, aadress: Laste tn. 1, 11613 Tallinn, Harjumaa) Hageja esindaja: vandeadvokaat Janno Kuusk (menetluspost: [email protected]) Kostja: Osaühing Vangent Assets (registrikood 12374438, aadress: Külluse põik 3, Luige alevik, Kiili vald, 75404, Harjumaa) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (menetluspost: [email protected]) 20.11.2018, 04.02.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata SA Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Vangent Assets vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud
2.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud
1.SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka hageja) esitas hagi Osaühing Vangent Assets (edaspidi ka kostja) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada nõuet OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses summas 84 976 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.18.10.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja vastuväite võlgniku pankrotimenetluses hageja nõudeavaldusele summas 84 976 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 01.11.2012 sõlmitud üürilepingust, mille järgi andis võlgnik võlausaldajale kasutada xxx, Tallinn asuva haiglahoone ning hageja kohustus tasuma selle eest üüri. Pooled leppisid kokku, et igakuine üürisumma on 12 163 eurot ja leping kehtib 20 aastat.
3.Hageja on 11.03.2015, 15.04.2015, 16.04.2015,17.07.2015, 20.05.2015, 22.09.2015, 24.04.2015, 25.06.2015, 25.08.2015, 26.05.2015, 28.10.2015, 28.10.2015 ja 25.06.2015 tasunud üüri ettemaksu kokku summas 394 600 eurot. Hageja ja võlgniku vahel tehtud tasaarvestuste tulemusel oli üüri ettemaksu võlgnevuse jääk seisuga 06.09.2016 summas 113 620,49 eurot, mida võlgnik on saldokinnituses ka kinnitanud.
4.03.03.2017 väljastas võlgnik kinnituskirja, milles märgib, et üüri ettemaksu summa on 113 520,49 eurot ning vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele vähendatakse üüri ettemaksu igakuiselt ning selliselt, et see tasaarvestatakse igakuiselt hageja poolt üürilepingu p 1.5 alusel tasumisele kuuluva üürisummaga, kui pooled ei lepi vastava kuu osas kokku teisiti.
5.12.04.2017 seisuga oli üüri ettemaksu jääk 84 976 eurot. Üüri ettemaksu summa oli võrreldes 06.09.2016 seisuga vähenenud seoses 03.03.2017 kinnituskirjas märgitud tasaarvestusega. Võlgnik on väljastanud saldokinnituse ja konstitutiivse võlatunnistuse.
6.Hageja on võlgnikule teinud ettemaksu, mille tagastamata summa on 84 976 eurot ning milline summa oli võlgnikule üle kantud tulevase kohustuse täitmiseks. Hagejal on alusetust rikastumisest tulenev nõue võlgniku vastu summas 84 976 eurot. Hageja palub tunnustada enda nõuet OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses summas 84 976 eurot, PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiga ei nõustu, ei võta seda õigeks ning leiab, et hagejal ei saa olla üüri ettemaksu nõuet OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu summas 84 976 eurot hagis endas esitatud asjaoludel. Kostja leiab, et hageja nõude aluseks on 01.11.2012 üürileping ning
võlasuhet ei saa käsitleda alates hagis märgitud tähtajast 11.03.2015. Samuti on hageja oma nõuet paisutanud arvestades 25.06.2015 tehtud makset 44 200,00 eurot kahekordses ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid on ebausaldusväärsed, sest hageja ja võlgniku lähikondsus võimaldab neil moonutada ebaehtsate (tagantjärele koostatud) dokumentidega tegelikke asjaolusid. Võlgnik ja hageja on esitanud haldurile ning kohtule (nii võlgniku pankrotiasjas kui ka käesolevas asjas) teadvalt ebaõigeid andmeid oma nõude suuruse ning üürikohustuse täitmise ulatuse kohta. Hageja teguviis on selgitatav asjaoluga, et hageja on võlgniku osanikega vahetult seotud. Võlgniku raamatupidamise seisukord on halb ning haldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente. Kostja toob esile eriteadmistega isiku U. V. arvamuse tõendamaks, et hagejal üüri ettemaksu nõuet ei ole. Hageja on ekslikult käsitlenud 12.04.2017 saldokinnitust ja 16.12.2013 kokkulepet konstitutiivsete võlatunnistustena. Nimetatud dokumentide puhul on tegemist raamatupidamuslike arvestuste saldoga. Saldokinnitus ei saa mitte ühelgi juhul omada konstitutiivse võlatunnistuse omadusi. Kostja hinnangul on hageja esitanud selgelt põhjendamatu tunnustamisnõude ettemaksu tagastamise alusel selleks, et vältida võlgniku pankrotimenetluse jooksul üüri tasumist. Alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest ei ole hageja tasunud üüri xxx Tallinn asuva hoonestusõiguse (hoonete pind 3726 m2 ja maaüksus pindalaga 35 564 m2) kasutamise eest mitte ühtegi senti. Selle tõttu on võlgnikul ning tema tegelikel võlausaldajatel jäänud perioodil 2017. a maikuu kuni 2018. a märtsikuu saamata üürituluna 133 793,00 eurot. Samal ajal jätkab hageja ettevõtlust võlgnikule kuuluvaid hooneid ja maaüksust kasutades. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
10.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
11.PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 50 lg 3 sätestab, et kui võlgnikule on enne pankroti väljakuulutamist kinnisasja või ruumi üür või rent ette makstud, loetakse üürniku või rentniku üüri või rendi maksmise kohustus täidetuks üksnes pankroti väljakuulutamise kuu osas. Kui pankrot kuulutati välja pärast kuu 15. päeva loetakse üürniku või rentniku üüri või rendi maksmise kohustus täidetuks ka järgmise kuu osas. Ülejäänud ettemaksu osas võib üürnik või rentnik esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et: 1) 01.11.2012 sõlmisid hageja ja võlgnik OÜ Sillen Konsultatsioonid äriruumi üürilepingu nr 01112012 (I kd, tlk 8 jj); 2) 13.04.2017 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Sillen Konsultatsioonid pankroti; 3) 18.10.2017 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 84 976 eurot (I kd, tlk 5); 4) hageja nõudele esitas 18.10.2017 vastuväite kostja, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata (I kd, tlk 6 pöördel).
13.Vaidlus puudub, et hageja ja võlgniku vahel on 01.11.2012 sõlmitud üürileping, mille järgi andis võlgnik hagejale kasutada xxx asuva haiglahoone ning hageja kohustus tasuma selle eest üüri (I kd, tlk 8 jj üürileping). Pooled leppisid lepingu p-s 1.5 kokku, et igakuine üürisumma on 12 163 eurot ja leping kehtib 20 aastat (lepingu p 1.8). Vaidlust ei ole pooltel ka selle üle, et hageja ja võlgniku vahelised võlasuhted sisaldasid vastastikuste nõuete tasaarvestamise praktikat.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgnikul on hageja ees üüri ettemaksust tulenev kohustus 84 976 eurot tasumiseks.
15.Hageja väidab, et ta on võlgnikule teinud üüri ettemaksu 394 000 eurot, mille tagastamata summa on 12.04.2017 seisuga 84 976 eurot. Hageja põhjenduste kohaselt oli ettemaks võlgnikule üle kantud hageja tulevaste kohustuste täitmiseks. Tulenevalt pooltevahelisest tasaarvestusest võlgniku üürinõude ning hageja üüri ettemaksu nõudega, oli hageja nõue vähenenud summani 84 976 eurot. 12.04.2017 seisuga kuulub võlgniku poolt hagejale tagastamisele üüri ettemaks summas 84 976 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja oma nõude tunnustamist summas 84 976,00 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2).
16.Kostja hagiga ei nõustu, ei võta seda õigeks ning leiab, et hagejal ei saa olla võlgniku vastu üüri ettemaksu nõuet. Riigikohus on asunud 23. oktoobri 2007 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-07 p-s 21 seisukohale, et nõude tunnustamise vaidluses võtab võlausaldaja üle võlgniku positsiooni. See lükkab ümber hageja väite, et võlausaldajal puudub õigus pankrotimenetluses teise võlausaldaja nõude vaidlustamisel sekkuda võlgniku ja võlausaldaja suhetesse. Kostjal on õigus esitada vastuväiteid üürilepingust tulenevale suhtele täpselt selliselt nagu seda võiks teha võlgnik.
17.Vaidlusaluse ettemaksu tagastamise nõude tõendamine on hageja tõendamiskoormis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1. Kohus leiab, et hageja pole seda tõendanud alljärgnevate põhjendustega:
18.04.02.2020 toimunud ärakuulamisel jäi hageja oma väite juurde, et võlasuhet tuleb käsitleda alates 11.03.2015, mil hageja tasus võlgnikule ettemaksu 342 900 eurot (vt 04.02.2020 istungiprotokoll). Kostja hageja väitega ei nõustu. Hageja ja võlgniku võlasuhteid seoses Tallinnas xxxasuva hoonestusõiguse maaüksuse ja selle oluliseks osaks olevate hoonete (edaspidi „Kinnistu“) kasutamisega reguleerib 01.11.2012 sõlmitud üürileping (I kd, tlk 8 jj). Seega peavad kinnistu üürisuhtega seotud kokkulepped tulenema 01.11.2012 üürilepingust ning eelduslikult tuleb vaadelda võlasuhteid ja lõppsaldot üüriperioodil 01.11.2012 kuni 13.04.2017 võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Tulenevalt sellest, et hageja on oma nõude rajanud 01.11.2012 üürilepingule nii haldurile esitatud nõudeavalduses kui ka hagis, siis ei saa hageja esitada PankrS § 107 tulenevalt nõuet hagimenetluses muul alusel ning hagi aluse muutmiseks kostja ei ole oma nõusolekut andnud (TsMS § 376 lg 1 kohaselt eeldab hagi muutmine kostja nõusolekut). Kohus asub seisukohale, et hageja nõue tuleneb üüri ettemaksu suhtest ja üüri ettemaksu suhte aluseks on 01.11.2012 sõlmitud üürileping. Üürisuhte alusel ettemaksu olemasolu tuleb kontrollida üüriperioodil üürilepingu sõlmimisest 01.11.2012 kuni 13.04.2017 võlgniku pankroti väljakuulutamiseni.
19.Hageja on kas teadlikult või ekslikult oma nõuet paisutanud arvestades 25.06.2015 tehtud makset summas 44 200,00 eurot kahekordses ulatuses. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduse p-s 1.2. on hageja välja toonud loetelu tasutud üürimaksetest, kusjuures hageja on arvestanud 2 sarnast makset kuupäevaga 25.06.2015. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest ( I kd, tlk 17 pöördel, tlk 20) nähtub ettemaksu ülekandmise summa, kuupäev ja selgitus, et tegemist on üüri ettemaksuga. Hagi lisaks olevad maksekorraldused on dubleeritud, kuivõrd mõlemad maksed kannavad sama panga kinnituse numbrit RO1657830191. Samuti kattub maksete aeg: 25.06.2015 20:12:06. Eeltoodust järeldab kohus, et hageja on nii kostjat kui ka kohut eksitanud tasutud üüri ettemaksu suuruses, sest hageja on 25.06.2015 üürimakset summas 44 200,00 eurot paisutanud kahekordses ulatuses. Loogiliselt järeldub sellest, et hageja matemaatilised arvutused üüri ettemaksetest tuginevad ebaõigetele lähteandmetele (dubleeritud arved), mistõttu ei saa ka üüri ettemaksu summa olla 394 600 eurot nagu hageja hagis ekslikult väidab.
20.Õige on kostja väide, et hageja 06.09.2016 esitatud üürivõlgnevuse jäägis ei saanud olla toimunud tasaarvestust 2016. a septembrikuu üüriga, sest vastav nõue tekkis võlgnikul alles 20.09.2016. Kostja väidet tõendab 01.11.2012 üürilepingu punkt 1.5, milles hageja ja võlgnik leppisid kokku, et üüri tasumine toimub iga jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks (I kd, tlk 8). Seega 06.09.2016 saldokinnitus üüri ettemaksu suuruse kohta on ebaõige, kuivõrd selle aluseks on ebaõige üüri ettemaksu arvestus. 06.09.2016 üürivõlgnevuse jäägis ei saanud olla toimunud tasaarvestust 2016. a septembrikuu üüriga.
21.Hageja ei ole tõendanud, millisest allikast on pärit võlgniku allkirjastamata pearaamatu väljavõte (I kd, lk 108, pearaamatu väljatrükk). Asja materjalidest nähtub läbivalt, et võlgniku raamatupidamise seisukord on mitterahuldav ja pankrotihaldurile võlgnik enda raamatupidamisdokumente esitanud ei ole. Seda väidet tõendab pankrotihalduri Veli Kraavi 09.10.2018 saadetud e-kiri T. F. (I kd, tlk 115 e-kiri), milles pankrotihaldur
kinnitab, et „Elektroonset raamatupidamisprogrammi või selle väljatrükke pole mulle üle antud.“ Tuginedes dokumentaalsele tõendile (09.10.2018 e-kirjale), loeb kohus usaldusväärseks kostja väite, et OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduril puudus võlgniku raamatupidamine.
22.Riigikohus on 30.09.2015 kohtuotsuses nr 3-2-1-82-15 (punktis 12) asunud seisukohale, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. RPS § 4 p 1- p 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama oma raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (p 1); dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (p 2); kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites (p 3); koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras (p 4); säilitama raamatupidamise dokumente (p 5). ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka RPS, mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Hagile lisatud pearaamatu väljatrükk (I kd, lk 108) ei tõenda nõude olemasolu, sest sellel ei ole juhatuse liikmete ja raamatupidaja allkirju ning raamatupidamisprogrammi andmeid saab vajadusel igal ajal muuta.
23.Tunnistaja V. T.`i, kes on võlgniku OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) juhatuse liige ütlused kinnitavad, et võlgniku raamatupidamise eest vastutas K.V. (vt 04.02.2020 istungiprotokoll). Tunnistaja väidet kinnitavad võlgniku esitatud arved, milledest nähtub, et arvete koostajaks oli K. V. (I kd, tlk 135-137). Tunnistaja ütlus ja dokumentaalsed tõendid lükkavad ümber hageja väite, et pearaamatu väljavõte pärineb võlgniku raamatupidamist korraldanud V. T. (I kd, tlk 130 pöördel). Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks võlgnik ei ole raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile üle andnud. Selline kohustus tekkis võlgnikule pankroti väljakuulutamisega. Kostja kahtlusi, et võlgnik ja hageja on esitanud moonutatud andmeid nõude suuruse kohta saanuks kõrvaldada kui haldurile oleks üle antud raamatupidamisdokumendid. Hageja väitel oli võlgnik auditeeritud äriühing ning võlgnik läbis finantsauditi, sh üürimaksete tasaarvestusi tehti audiitori kontrolli all. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et ettevõtet auditeeritakse algdokumentide alusel ning parimal juhul võlgniku raamatupidamisdokumendid oleks pidanud jõudma pankrotihaldurini. Audiitorile edastatud nõudekirju üürilepingust tuleneva väidetava kahju hüvitamiseks ei saa seostada raamatupidamisega. Käesoleval juhul võlgnik raamatupidamist haldurile üle andnud ei ole ning hageja ei ole kohtule tõendanud TsMS § 230 lg 1 alusel pearaamatu väljatrüki seost OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) raamatupidamisega.
24.01. novembri 2012. a äriruumide üürileping nr 01112012 on sõlmitud lähikondsete vahel. Kostja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaoludel saab tuvastada üürileandja (võlgnik) ja üürniku (SA Hiiu Ravikeskus, hageja) lähikondsuse PankrS § 117 mõttes. Sihtasutus on tulenevalt TsÜS § 25 lõikele 1 eraõiguslik juriidiline isik. PankrS § 117
lõige 2 ei sätesta lähikondsuse tuvastamise erisusi tulenevalt juriidilise isiku liigist. Kostja tõi esile, et üürilepingu sõlmimise ajal 01. novembril 2012.a oli võlgniku tegelikeks kasusaajateks S. S., S. S. ja A. S. ning A. V., kes on hageja juhatuse liikme K. V. (endise nimega K. A.) abikaasa. Kostja väidet tõendab OÜ Sillen Konsultatsioonid faktiraport (I kd, tlk 73 jj). Hageja juhatuse liige on K. V. ning hageja kui sihtasutuse asutaja on X OÜ. Kostja on väite tõendamiseks esitanud SA Hiiu Ravikeskus faktiraporti ja SA X asutamisotsuse (I kd, tlk 79-83). X OÜ juhatuse liikmed on taas S. S. ja K. V., kes on samas ka X OÜ tegelikeks kasusaajateks, mida tõendab X OÜ faktiraport (I kd, tlk 84 jj). Kuivõrd seisuga 01. november 2012. a olid ühelt poolt üürileandja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) juhatuse liikmeteks K. V. ja S. S. ning ainuosanikuks X OÜ (tegelikud kasusaajad S. S., S. S., A. S. ja K. V.) ning teiselt poolt üürniku SA Hiiu Ravikeskus juhatuse liikmeks K. V. ning SA Hiiu Ravikeskuse asutajaks X OÜ (tegelikud kasusaajad S. S., S. S., A. S. ja K. V.), siis on ilmne, et tegemist on lähikondsete vahel sõlmitud tehinguga pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 5 ja PankrS § 117 lg 3 tähenduses. Asutamisotsuse kohaselt andis asutaja sihtasutusele üle vara. Sihtasutuse seadus (SAS) ei keela sihtasutusel tulu teenida. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 232 lõike 1 kohase veenvusega leidnud tuvastamist, et üürnik on pankrotivõlgniku lähikondseks PankrS § 117 lõike 2 punkti 5 ja PankrS § 117 lg 3 mõttes. Kuivõrd üürniku (hagejat) tuleb lugeda pankrotivõlgniku lähikondseks, siis on põhjendatud kostja tõsine kahtlus, et hageja on loonud käesolevas menetluses tõendeid jooksvalt vastavalt hageja tõendamisvajadusele.
25.Hageja väidab, et 12.04.2017 saldokinnitus (I kd, tlk 21 pöördel) ja 16.12.2013 kokkulepe (I kd, tlk 198) on konstitutiivsed võlatunnistused (edaspidi ka võlatunnistused). Hageja põhjendab selleks, et üürimaksetes leida lahendus, sõlmisid hageja ja võlgnik 16.12.2013 kokkuleppe nõuete tasaarvestamiseks. Kokkuleppega tunnistas võlgnik üürilepingu rikkumisest tulenevat võlgnevust summas 130 662,96 eurot ning hageja tunnistas üüritasu võlgnevust summas 141 328,2 eurot. Poolte tahteks oli käsitleda viidatud kinnitusi konstitutiivse võlatunnistusena ning nõuded omavahel tasaarvestada, pärast mida jäi hageja võlgnevuseks OÜ Sillen Konsultatsiooonid ees 10 665,24 eurot. Tegemist on tegeliku ja täidetud kokkuleppega. Pärast 16.12.2013 ei ole võlgnik enam hagejalt nõudnud üüritasu tasumist ning hageja ei ole võlgnikult nõudnud vastava kahju hüvitamist. 12.04.2017 seisuga oli üüri ettemaksu jääk 84 976 eurot.
26.Kostja on seisukohal, et võlatunnistuste puhul on tegemist raamatupidamuslike õienditega, milles hageja ja võlgnik on võrrelnud omavaheliste arvelduste saldot. Kostja palub tunnistajana üle kuulata OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) juhatuse liikme V. T.`i, kes saab anda ütlusi võlatunnistuse koostamise asjaolude ja sisu kohta.
27.Riigikohus on selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (24.04.2006 lahendi nr 3-2-121-06 punktis 17). Kuid mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine.../. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RK: 10.12.2014 kohtuotsus 3-2-1-124-14 p 24). Analüüsida tuleb
võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada (RK: kohtuotsus 17. märts 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09 p 12).
28.12.04.2017 võlatunnistusest nähtub, et dokumendi on allkirjastanud võlgniku juhatuse liikmed V. T. ja I. R. (I kd, tlk 21 pöördel). 16.12.2013 kokkuleppest nähtub, et dokumendi on allkirjastanud võlgniku esindajana V. T. ja hageja esindajana K. A. (I kd, tlk 198). Kohus on eespool tuvastanud, et võlgniku tegelikeks kasusaajateks on S. S., S. S. ja A. S. ning A. V., kes on hageja juhatuse liikme K. V. (endise nimega K. A.) abikaasa. Seega võlgniku ja hageja tegevusest tegelike kasusaajate ring kattub, mistõttu on põhjendatud kostja tõsine kahtlus, et pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on hageja tegevus olnud suunatud võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisele. Mõlemas võlatunnistuses on viide varasemale võlasuhtele, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kuigi võlatunnistustes viidatakse sõnale konstitutiivne võlatunnistus, leiab kohus, et võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks (Riigikohtu kohtuotsus 10.12.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1124-14 p 28). Poolte tegeliku tahte väljaselgitamiseks VÕS § 30 ja § 29 mõistes kuulas kohus ära OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) juhatuse liikme V. T.i.
29.Tunnistaja V. T. selgitas ärakuulamisel (vt 04.02.2020 protokoll), et sattus võlgniku juhatusse tollase advokaadi Janno Kuuse kaudu. Avalikku konkurssi nimetatud ametikohale ei korraldatud. Arvestades, et võlgnikust äriühingule oli iseloomulik juhtimisstiil, kus juhatuse liige võetakse tööle ilma avaliku konkursita, see tekitab küsitavust, kas äriühing tegutseb ausatel ja läbipaistvatel põhimõtetel. Praeguses situatsioonis ei näi see nii olevat. Seda kinnitab mh 10.07.2013 üürilepingu nr 01112012 muutmise kokkulepe (I kd, tlk 128), milles K. V. (endine A.) esindab üheaegselt mõlemat lepingupoolt, nii nõude loovutajat (võlgnikku) kui ka loovutuse saajat (hagejat). Võlgniku ja hageja lähedane seotus füüsilise isiku K. V. tasandil tekitab põhjendatud kahtlust äriühingute ausas ja läbipaistvas tegutsemiskultuuris ning välistatud pole juhatuse liikme K. V. poolt huvide konfliktis tehtud tehing, mis võis olla suunatud võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisele.
30.Tunnistaja V. T.i ühtluste kohaselt oli tema ametiülesandeks ehituslike probleemide lahendamine. Tunnistaja väitel: „K. V. vastutas raamatupidamise eest...tema koostas arveid“. Raamatupidamise teenust võlgnik sisse ei ostnud. Tunnistaja väidet kinnitavad tõendid - võlgniku Sillen Konsultatsioonid OÜ poolt väljastatud arved, milledest nähtub, et arvete koostajaks oli K. V. (I kd, tlk 135-137). Tunnistaja V. T.i ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et võlgniku arveid koostas ja raamatupidamise eest vastutas K. V..
31.Tunnistaja V. T. selgitab, et 12.04.2017 saldokinnituse ja 16.12.2013 kokkuleppe koostas tõenäoliselt advokaat Janno Kuusk. Edasi selgitab tunnistaja, et advokaadi poolt koostatud andmete õigsust kontrollis tunnistaja: „oma teadmiste“ alusel, samas möönab tunnistaja, et: „juriidilises keeles ma väga tugev ei ole“. Tunnistaja kinnitab, et: kontrollisin saldode õigsust“. Peale andmete kontrollimist tunnistaja allkirjastas saldokinnitused, kuna K. V.l esindusõigus puudus, sest ta ei olnud sel ajal võlgniku
juhatuse liige. Allkirjastatud dokumendid läksid K. V. kätte raamatupidamisse. Tunnistaja väitel: „tema käsitles dokumente saldokinnitusena“ (04.02.2020 istungiprotokoll 55:28). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused lükkavad ümber hageja väite, et dokumente tuleb käsitleda konstitutiivsete võlatunnistustena. Tunnistaja andis selge ütluse, et ta kontrollis saldode õigsust ja andis saldokinnituse võlasuhete osas, mis käsitles 12.04.2017 ja 16.12.2013 dokumente. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ei olnud kursis sellega, milline tähendus võis olla konstitutiivsel võlatunnistusel. Tunnistaja arusaam konstitutiivsest võlatunnistusest: „Et see on lõplik, et hiljem midagi enam ümber lükata ega muuta ei saa.“, ei veena kohut, et tunnistaja sai aru konstitutiivse võlatunnistuse tähendusest. Tunnistaja arusaam seisnes selles, et talle tutvustati võlgnevusi ja tema kinnitas neid, mis vastab selgelt deklaratiivse võlatunnistuse iseloomule.
32.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et tunnistaja V. T.`i ütluste alusel on võimalik teha usaldusväärselt kindlaks, et vaidlusaluste võlatunnistuste sisu vastab deklaratiivse võlatunnistuse iseloomule. Tunnistaja V. T.`i ütlused toetavad kostja väidet, et 12.04.2017 ja 16.12.2013 võlatunnistused olid raamatupidamuslikud saldokinnitused. Hageja ei ole tõendanud poole tahet luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Kuna tõendamiskoormist vaidlusaluste võlatunnistuste sisu osas kannab hageja, tuleb kahtlused tõlgendada hageja kahjuks. Kohus leiab, et pole tõendatud, et 12.04.2017 ja 16.12.2013 saldokinnitused on konstitutiivsed võlatunnistused.
33.Väite kohta, et ekspert A. V. arvamus põhineb ebaõigetel eeldustel: käesolevas tsiviilasjas on mõlemad pooled oma väidete tõendamiseks esitanud ekspertarvamuse. Kostja väidab, et hagejal ei ole üüri ettemaksu nõuet. Kostja on tõendina esitanud eksperdi U. V. 31.10.2018 arvamuse, milles ekspert kinnitab, et hagejal ei ole üüri ettemaksu nõuet (I kd, tlk 123). Hageja on vastutõendina esitanud eksperdi A. V. 11.02.2019 arvamuse, milles ekspert on leidnud, et hagejal on üüri ettemaksu jääk seisuga 13.04.2017 summas 84 975, 80 eurot (I kd, tlk 171). Kuna nõude on esitanud hageja, siis lasub hagejal ka kohustus kahtluseta tõendada, et hagejal on üüri ettemaksu nõue. Kohus on seisukohal, et kostja tõend (U. V. arvamus) lükkab ümber hageja vastutõendi (A. V. arvamuse) alljärgnevatel põhjendustel.
34.Käesolevas asjas toimub vaidlus 01.11.2012 üürilepingust tulenevate võlasuhete üle, mitte selle üle, milline on hageja ja võlgniku vastastikuste arvelduste saldo alates 01.05.2012 nagu lähtub oma arvamuses ekslikult A. V..
35.Iseenesest on õige A. V. märkus, et hageja poolt tehtud pangaülekannete selgitused on ebamäärased, kuid ebaõige on A. V. arvamuse koostamisel püstitatud eeldus, et pangaülekannete selgituste ebamäärasus õigustab metoodikat, mille kohaselt loeb A. V. kõik pooltevahelised arveldused seotuks pooltevahelise üürisuhtega. Nt laen, voodite rent, kindlustusemaksed jne puhul on tegemist arvetega, mis ei seostu vahetult üürisuhtega. A. V. on esitanud võlgniku ja hageja vahel vastastikuste arvelduste saldo, kuid käesoleva asja lahendamisel ei saa huvitada arvelduste saldo, vaid huvitada saab 01.11.2012 üürilepingust tulenevate vastastikuste arvelduste saldo.
36.Asjakohane on U. V. arvamus, sest ekspert kajastab neid suhteid, mis tulenevad poolte vahel 01.11.2012 sõlmitud üürilepingust, eristades nendest suhetest sellised arveldused, mis ei seostu poolte vahelise 01.11.2012 üürilepinguga.
37.U. V. on oma arvamuses esile toonud, et võlgniku poolt haldurile esitatud arvetel on võlgniku arvelduskonto number, mis avati AS-is SEB Pank alles 13.06.2016. Seda väidet tõendab AS SEB Pank 24.08.2016 vastus pankrotihaldurile (I kd, tlk 124). Arvelduskonto nr EExxx on märgitud nii hageja poolt kohtule esitatud võlgniku arvel nr 3006 (I kd, tlk 135), mille väljastamise aeg on väidetavalt 01.01.2013 kui ka 16.04.2013 kreeditarvel 3020 (I kd, tlk 136) ning 30.11.2012 arvel 2148 (I kd, tlk 139) ja 31.12.2012 arvel 2155 (I kd, tlk 140). Nimetatud arvete väljastamise ajal ei saanud võlgnik viidata arvelduskontole, mis avati alles 13.06.2016. Seda enam, et IBAN arvelduskonto numbrid võeti siseriiklikult praktikas kasutusele alles 2014. a. alguses. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad kostja kahtlusi, et ülalviidatud arved on koostatud pärast 13.06.2016 s.t. taandkuupäevaga. Hageja selgitus, et raamatupidamisprogramm trükkis automaatselt vanad arved tänaste kontodega ei ole eluliselt usutav. Kostja kahtlusi saanuks välistada asjaolu kui arve esitaja oleks 2012.a, 2013.a arvete väljastamisel ka endale arved välja printinud, sest siis saanuks arveid võrrelda ja selgus olemas. Arve esitaja varasemaid arveid endale säilitanud ei ole. Praegusel juhul on alus eeldada, et hagile lisatud arved: arve nr 3006, kreeditarve nr 3020, arve nr 2148 ja arve nr 2155 on ebausaldusväärsed ja suure tõenäosusega koostatud alles siis, kui hagejal tekkis vajadus oma üüri ettemaksu nõuet täiendavalt põhjendada.
38.A. V. ekspertarvamuses on märgitud, et U. V.l puudusid teatud perioodide kohta raamatupidamisdokumendid. Kohus leiab, et järelikult on A. V.l võimaldatud ekspertarvamuse koostamisel kasutada raamatupidamisdokumente, nt arveid, kokkulepped üüritasu vähendamiseks, mida OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrotihaldurile (ja seeläbi ka U. V.le) esitanud ei ole, kuigi pankrotihaldur on nõudnud kõikide dokumentide üleandmist juba pankrotimenetluse alguses (I kd, tlk 214 pöördel, U. V. täiendav arvamus).
39.Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua tähelepanekud hageja esitatud vastuolulistele tõenditele. Kohus nõustub hageja märgituga, et kostjal ei ole õigust hakata nõude tunnustamise raames ümber hindama poolte kokkulepitud võlasuhete sisu, kuid kohus peab analüüsima tõendite usaldusväärsust, sest esitatud tõendite alusel kogumis saab kohtul kujuneda veendumus hagi põhjendatuses. -
Teatav vastuolu eksisteerib 01.11.2012 üürilepingu (I kd, tlk 8) ning 05.11.2012. a. koostatud kokkuleppe vahel (I kd, tlk 138). Nimelt on 01.11.2012 üürilepingu allkirjastanud K. V. (endise perenimega A.) OÜ Sillen Konsultatsioonid s.t. võlgniku nimel ja S. S. SA Hiiu Ravikeskus s.t. hageja nimel. Viis päeva hiljem peale üürilepingu sõlmimist on S. S. tegutsenud hoopis võlgniku ja K. V. hageja esindajana. Selline rollide vahetumine võib viidata sellele, et 05.11.2012 kokkulepe ei ole koostatud vahetult üürilepingu sõlmimise järgselt, vaid hiljem.
-
Vastuolu tõendite vahel eksisteerib ka 01.11.2012 üürilepingu ja 02.11.2012 koostatud üüri alandamise kokkuleppe vahel (I kd, tlk 234 pöördel). 02.11.2012 üüri alandamise kokkuleppes märgitakse, et Tallinnas xxx asuv Hiiu ravikeskuse hoone on suuremas osas kasutuskõlbmatu hoones leviva hallituse tõttu ja samas päev varem 01.11.2012 sõlmitud üürilepingu punktis 2.2.3. „Üürnik kinnitab „et on põhjalikult tutvunud Hoonega, Hoone ehitusprojektiga, selle ehitusliku, ja õigusliku olukorraga ning ka Üüripinnaga, selle tehnilise, ehitusliku, õigusliku ja muu olukorraga ning ei oma selles suhtes Üürileandja suhtes mitte mingisuguseid pretensioone.“ Ehk siis hageja üritab väita, et 01.11.2012 kirjutasid võlgnik ja
hageja alla üürilepingule, milles hageja kinnitas, et kinnistul pole mitte mingisuguseid puudusi, kuid päev pärast seda sõlmisid hageja ja võlgnik juba kokkuleppe üüri alandamiseks põhjusel, et alates 01.05.2012 oli olnud kinnistul olev „väike maja“ kasutuskõlbmatu. See ei kõla kuidagi usutavalt, sest juhul kui kinnistul olevate hoonete puudused oleksid eksisteerinud, siis pidanuks 01.11.2012 üürilepingus kajastuma ka viide puudustele. Fotodelt nähtuvad ehituslikud puudused, kaasa arvatud niiskuskahjustuse tagajärjel levinud hallitus ei saanud tekkida üleöö ega jääda üürnikule tähelepanuta (II kd, tlk 13 pöördel – tlk 17 fotod). Siinkohal tuleb rõhutada, et 02.11.2012 kokkuleppe sõlmisid võlgniku poolt S. S. ja SA Hiiu Ravikeskus poolt K. A.. Päev varem 01.11.2012 üürilepingu sõlmimisel esindas võlgnikku hageja juhatuse liige K. A.. Arvestades, et 02.11.2012 üüri alandamise kokkulepe on sõlmitud lähikondsete vahel ning hinnates üürilepingu sisu, siis 02.11.2012 üüri alandamise kokkuleppe näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. -
U. V. viitab oma täiendavas arvamuses (I kd, tlk 217), et ekspert A. V. on arvamuse koostamisel kasutanud 17.01.2013 nõudekirja kahju hüvitamiseks (I kd, tlk 172). Nimelt SA Hiiu Ravikeskus esitas 17.01.2013 nõudekirja üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 97 152 eurot. Kahju tuleneb asjaolust, et SA-l Hiiu Ravikeskus puudus võimalus 2012.a maist kuni 2012.a lõpuni kasutada üürilepingu esemeks olevat xxx väikest maja. Kahju on arvutatud 8 kuu keskmiselt 80% täituvuse põhjal, lähtudes minimaalsest kohatasust ühe patsiendi kohta päevas. U. V. juhib tähelepanu, et üürnik vabastati üüri tasumisest perioodil september 2012 - detsember 2012 tervikuna. Selliselt on SA Hiiu Ravikeskus esitanud saamata jäänud tulu nõude 8 kuu eest, kuid samal ajal SA Hiiu Ravikeskus vabastatud üüri tasumisest 4 kalendrikuu eest tervikuna, mida kinnitab 02.11.2012 üüri alandamise kokkulepe punkt 1 (I kd, tlk 234 pöördel). Tekkinud on olukord, kus SA Hiiu Ravikeskus on paremuses võrreldes olukorraga, kus väidetavaid puuduseid ei oleks esinenud. Täpsemalt öeldes oleks tavapärase majandustegevuse korral isik teeninud tulu ning pidanud kandma tulu teenimiseks vajalikud kulud (üüritasu). Seevastu praegusel juhul on isik esitanud saamata jäänud tulu nõude ning samal ajal on isik vabastatud üüri tasumise kohustusest. Teisisõnu, SA Hiiu Ravikeskus teenib käesoleval juhul suurema tulu (saamata jäänud tulu, olles samal ajal vabastatud üüri tasumise kohustusest), kui SA Hiiu Ravikeskus oleks teeninud tavapärase majandustegevuse raames (patsientide majutamise tulud miinus üürilepingu kohased üürimaksed).
-
Ekspert A. V. on arvamuse koostamisel kasutanud 09.09.2013 nõudekirja kahju hüvitamiseks (I kd, tlk 172). SA Hiiu Ravikeskus esitas 09.09.2013 nõudekirja üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 33 510,96 eurot. Kahju tuleneb asjaolust, et SA-l Hiiu Ravikeskus puudus võimalus perioodil juuni-juuli 2013 kasutada xxx suva peahoone II korruse ühte tiiba. Kahju on arvutatud 2 kuu keskmiselt 80% täituvuse põhjal, lähtudes minimaalsest kohatasust ühe patsiendi kohta päevas. Erinevalt arvamuse punktis 29 toodust, ei ole SA-d Hiiu Ravikeskus üüri tasumise kohustusest nimetatud perioodil vabastatud. Selliselt eksisteerib vastuolu varasema praktikaga samade osapoolte vahel.
40.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et A. V. arvamus põhineb ebaõigetel eeldustel. A. V. on arvestanud ekslikult hageja ja võlgniku vastastikuste arvelduste saldot alates 01.05.2012, õige on alates üürilepingu sõlmimisest 01.11.2012, samuti on A. V.
hinnangu andmisel arvestanud arveid, mis ei seostu vahetult üürisuhtega (nt laen, voodite rent, kindlustusemaksed). A.V.le on eelduslikult esitatud dokumente, mida Sillen Konsultatsioonid OÜ pankrotihaldurile varasemalt esitatud ei ole. A.V.le esitatud dokumendid on vastuolulised, kuivõrd dokumentidest nähtuva informatsiooni kohaselt: a) SA Hiiu Ravikeskus vabastati nelja kuu üüri tasumise kohustusest tervikuna, kuigi üüri alandamise kokkuleppe kohaselt esinesid probleemid üksnes üürilepingu esemeks olevas väikeses majas ja köögis. Üüri alandamise kokkuleppe tulemusel sai SA Hiiu Ravikeskus tasuta kasutada ka teisi üürilepingu esemeks olevaid ruume. b) SA Hiiu Ravikeskus on esitanud kahju hüvitamise nõude saamata jäänud tulu osas, olles ise samal ajal vabastatud üüri tasumise kohustusest. c) SA Hiiu Ravikeskus 09.09.2013 nõudekirja aluseks oleva perioodi eest üüri alandamises kokku ei lepitud – selliselt on poolte vaheline praktika erinevatel on ajahetkedel olnud erinev. Hageja ei ole tõendanud, et ta on võlgnikule teinud ettemaksu, mille tagastamata summa on 84 976 eurot.
41.Eksperdi U. V. arvamus tõendab, et arvestades võlgniku ja hageja vahelisi arveldusi, ei saanud hagejal OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga olla üüri ettemaksu nõuet võlgniku vastu (I kd, tlk 123 ekspertarvamus). Üksnes juhul, kui arvestada kõik hageja poolt OÜ-le Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) tehtud maksed seotuks üürisuhtega, saaks olla maksimaalne hageja üüri ettemaksu nõue 6365,29 eurot. Samas on U. V. märkinud, et puuduvad andmed sidumaks tabeli 3 ridadel 14-17 toodud maksed üürilepinguga, mistõttu ei saa nendega ettemaksu kalkulatsioonis arvestada. Sellega on U. V. arvamusega tõendatud, et hagejal ei ole üüri ettemaksu nõuet.
42.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid toetavad kostja väidet ettemaksu puudumise kohta. Kostja väidet tõendab ekspert U. V. 31.10.2018 arvamus, milles ekspert kinnitab, et hagejal ei ole üüri ettemaksu nõuet (I kd, tlk 123, ekspertarvamus). Tulenevalt asjaolust, et hageja ja võlgnik on lähikondsed, võimaldab hagejal dokumente esitada menetluse jooksul vastavalt sellele, millised on olnud kostja positsioonid ja tõendid vastusena hageja omadele. Seda väidet kinnitab U. V. poolt esile toodud juhtum, kus võlgniku arvetel, mille väljastamise aeg oli 2013.a ei saanud faktiliselt olla arvelduskonto numbriks EExxx, mida panga vastuse kohaselt ei olnud arvete väljastamise hetkeks veel avatud (I kd, tlk 124, AS SEB Pank 24.08.2016 vastus). Arvestades ka seda, et IBAN arvelduskonto number võeti siseriiklikult kasutusele 2014.a alguses (I kd, tlk 135-136, 139-140 arved), siis kohtul on alust kahelda arvete usaldusväärsuses. Kui võlgniku arved on ebausaldusväärsed, siis kohus ei saa enam kindel olla, et hageja esitatud muud tõendid oleksid usaldusväärsed. Hageja on kas teadlikult või ekslikult oma nõuet paisutanud arvestades 25.06.2015 tehtud makset summas 44 200,00 eurot kahekordses ulatuses. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks võlgnik ei ole raamatupidamist haldurile üle andnud. Selle kahtluse, et hageja tõendid tekivad vastavalt tõendamisvajadusele, oleks kõrvaldanud, kui võlgnik oleks pidanud nõuetekohast, so läbipaistvat, arusaadavat ja kontrollitavat raamatupidamist ja pankroti väljakuulutamisel 13.04.2017 andnud raamatupidamisdokumendid üle pankrotihaldurile. Kohus on eelpool tuvastanud, et pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamist üle ei antud, lisaks ei ole hageja kohtule tõendanud pearaamatu väljatrüki seost võlgniku raamatupidamisega. Tunnistaja V. T.i ütlused lükkavad ümber hageja väite, et 12.04.2017 ja 16.12.2013 saldokinnitused on konstitutiivsed võlatunnistused. Tuvastatud asjaoludel omavad saldokinnitused deklaratiivset tähendust. Praegusel juhul hageja ei ole tõendanud nõude esinemist ning
seega puudub alus järeldada, et hagejal on võlgniku vastu üürilepingust tulenev nõue summas 84 976 eurot.
43.Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
44.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.