Kähriku Arendus OÜ hagi OÜ Skyyren sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 024/2021/347
Tsiviilasja hind
3500 eurot
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kähriku Arendus OÜ (registrikood 14207845), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: OÜ Skyyren (registrikood 11017570), lepingulised esindajad vandeadvokaat Stig Hendrikson ja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Kohtuistungi toimumise aeg 13. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja menetlus Kähriku Arendus OÜ nõudes täitekulude OÜ Skyyren kanda jätmiseks otsust tegemata.
2.Jätta Kähriku Arendus OÜ sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
4.Jätta menetluskulud Kähriku Arendus OÜ kanda.
5.Määrata OÜ Skyyren menetluskulude rahaliseks suuruseks 7305 eurot ja mõista see Kähriku Arendus OÜ-lt OÜ Skyyren kasuks välja.
6.Maksta käesoleva otsuse resolutsiooni p 5 märgitud summast 2175 eurot OÜle Skyyren välja 24.05.2021 kohtu tagatise kontole Pritcom Invest OÜ poolt kantud tagatisest ja kanda see OÜ Skyyren arvelduskontole nr EE977700771006305164.
7.Mõista Kähriku Arendus OÜ-lt OÜ Skyyren kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kähriku Arendus OÜ esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule hagi OÜ Skyyren vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 024/2021/347. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, samuti palus hageja jätta kostja kanda täitekulud.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Haabneeme alevikus Kähriku tee 1, Kähriku tee 1a ja Kähriku tee 3 kinnistud OÜ-lt Essenta Logistics 13.03.2017 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu alusel. OÜ Essenta Logistics oli enne kinnistute võõrandamist seadnud kostja kasuks kinnistutele ühishüpoteegi summas 1 000 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
3.Kostja esitas 16.02.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notar P. P. 22.12.2016 leping nr 5214, millega OÜ Essenta Logistics seadis kostja kasuks kinnisasjadele hüpoteegid. Lepingu p 2.2 kohaselt tagab hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh omaniku ja hüpoteegipidaja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded. Täitedokumendi kohaselt on kostja nõue 912 144 eurot.
4.Kostjal ei saa olla hüpoteegiga tagatud nõudeid ja/või on need nõuded aegunud. Kinnistu endise omaniku ja kuni 07.01.2021 hageja ettevõtte juhatuse liikmeks olnud J. V.i kinnitusel ei ole tema sõlminud hageja ettevõttes ühtegi laenulepingut, mille täitmine oleks tagatud kinnistu hüpoteekidega ning kinnistu omandiõiguse ümbervormistamisel J. V. kinnitas, et kõik nõuded hüpoteegipidajate ees on täidetud. Viimast kinnitab J. V.i ja kostja juhatuse liikme vahel 21.12.2016 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kõik pooltevahelised arveldused on kõikides plaanides tasaarveldatud.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.OÜ Essenta Logistics (endise ärinimega Aktsiaselts Essenta Logistics) ja kostja sõlmisid 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu, millega kostja võttis kohustuse ehitada kokkulepitud kinnistutel veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja elektrivarustuse.
7.Töövõtulepingu esimeses lisas leppisid pooled kokku tellija poolt leppetrahvi tasumise kohustuses. Teises lisas, kinnitasid pooled, et kostja on teostanud kokkulepitud ehitustööd 18 kinnisasjal, sh Kähriku tee 1. Samuti kinnitasid pooled, et teostatud tööde maksumus on kokku 456 000 eurot ja töövõtjal on tellija vastu leppetrahvinõue 456 000 eurot. Viimaks kinnitavad pooled kokkuvõtvalt, et töövõtjal on tellija vastu tasunõue 456 000 eurot ja leppetrahvinõue 456 000 eurot, s.o kokku 912 000 eurot. Töövõtulepingu kolmandas lisas kinnitasid pooled veelkord, et kostjal on OÜ Essenta Logistics vastu rahaline nõue 912 000 eurot ja leppisid kokku kostja nõude tagamises kinnistutele ühishüpoteegi seadmisega.
8.OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisidki 22.12.2016 notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega järgmistele kinnisasjadele: Kähriku tee 1, 14, 2, 22, 22a, 24, 30, 30a, 32, 8, 6a, 6, 10, 12, 10a, 18, Ilvese tee L1, Nurme põik L1 ja Kähriku tee, kokku 1 000 000 eurot. Seda tagatist asuski kostja realiseerima.
9.Seega tunnistas OÜ Essenta Logistics korduvalt oma kohustust kostja ees, st andis võlatunnistuse kohustuse olemasolu kohta. Sellega OÜ Essenta Logistics loobus tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest. Samuti pöördus võlatunnistuse andmisega ümber tõendamiskoormis ja kostja ei pea võlaga seoses esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse.
10.Õige ei ole hagis väidetu, nagu oleks kostja nõue 912 144 eurot. Kostja nõue on 912 000 eurot. 144 eurot on kohtutäituri tasu. Kinnisasjade endise omaniku väide võla puudumise kohta on sisutühi ega muuda kostja ja OÜ Essenta Logistics vahelist õigussuhet. T. I. ja J. V. väidetavast kokkuleppest ei nähtu, kes on selle allkirjastanud. Väide, et dokumendi allkirjastas T. I., on paljasõnaline. Dokumendist ei nähtu, et kostja oleks loobunud või tasaarvestanud enda nõuded kellegagi. Kokkulepe on allkirjastatud 21.12.2016, kuigi hüpoteegi seadmise leping sõlmiti järgmisel päeval. Kui kostja ja OÜ Essenta Logistics oleksid töövõtulepingust tulenevad nõuded tasaarvestanud, ei oleks pooled järgmisel päeval nende nõuete tagamise osas hüpoteegi seadmise lepingut sõlminud.
11.Hüpoteegi seadmise kokkulepe kehtib ka uue omaniku suhtes. Lepingu, millega hageja kinnisasjad omandas, p 3.3. kohaselt leppisid pooled kokku, et asjaõigused jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ja hageja on teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele.
12.Nõude aegumise küsimust ei saa tekkida, kuna pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et menetlus tuleb osaliselt lõpetada otsust tegemata hageja poolt nõudest loobumise tõttu. Muus osas jääb hagi rahuldama. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). I
15.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 024/2021/347 lubamatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
16.Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal ei saa olla hüpoteegiga tagatud nõudeid ja/või on need nõuded aegunud. 13.01.2022 kohtuistungil loobus hageja aegumise vastuväitest ja kinnitas, et kuigi kostjal võib iseenesest olla nõue põhivõlgniku OÜ Essenta Logistics vastu, ei ole see täitemenetluses kostja vara suhtes täidetav.
17.Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Hageja omandas 13.03.2017 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel OÜ-lt Essenta Logistics järgmised kinnisasjad Viimsi vallas Haabneeme alevikus: Nurme põik L1, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 22 ja Kähriku tee 30 (kd I tl 4 – 9); - Hageja suhtes algatati kostja 16.02.2021 avalduse alusel täitemenetlus nr 024/2021/347, milles nõutakse hagejalt 912 144 euro (sh põhivõlg 912 000 ja täitekulud 144 eurot) tasumist. Täitmisteate kohaselt arestib kohtutäitur kohustuse täitmata jätmisel hüpoteegiga koormatud Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad Viimsi vallas, Haabneeme alevikus (kd I tl 10 – 11) - Täitemenetluses realiseeritakse hagejale kuuluvat vara (13.01.2022 kohtuistung); - Täitmisteate kohaselt on täitedokument 22.12.2016 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 5214, millega OÜ Essenta Logistics ja kostja leppisid kokku Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuvatele järgmistele kinnisasjadele ühishüpoteegi
seadmises: Kähriku tee 1, Kähriku tee 3 ja Kähriku tee 1a (lepingu ese 1); Kähriku tee 13, Kähriku tee 16 ja Kähriku tee 14a (lepingu ese 2); Kähriku tee 2 ja Kähriku tee 4 (lepingu
-
-
ese 3); Kähriku tee 22 (lepingu ese 4); Kähriku tee 22a (lepingu ese 5); Kähriku tee 24 (lepingu ese 6); Kähriku tee 30 (lepingu ese 7); Kähriku tee 30a ja Kähriku tee 32 (lepingu ese 8); Kähriku tee 8, Kähriku tee 6a ja Kähriku tee 6 (lepingu ese 9); Kähriku tee 10, Kähriku tee 12 ja Kähriku tee 10a (lepingu ese 10); Kähriku tee 18 (lepingu ese 11); Ilvese tee L1 (lepingu ese 12); Nurme põik L1 (lepingu ese 13); Kähriku tee (lepingu ese 14) (kd I tl 12 – 17); Ühishüpoteek seati lepingu esemetele 1 – 14 summas 1 000 000 eurot kostja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 2.2. kohaselt leppisid OÜ Essenta Logistics ja kostja kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded OÜ Essenta Logistics vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ Essenta Logistics vahel sõlmitud ja tuleviku sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh OÜ Essenta Logistics ja kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded; OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja selle kolm dateerimata lisa (kd I tl 103 – 111). Dokumendid on allkirjastatud. Lepingu lisas 1 sõlmisid lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (kd I tl 109), lisas 2 andis OÜ Essenta Logistics kinnituskirja (novatsiooni) selle kohta, et võlgneb kostjale tehtud töö eest 456 000 eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest (kd I tl 110 – 110 pöördel) ja lisas 3 rahalisele nõudele 912 000 eurot tagatise seadmises (kd I tl 111); - Leping ja selle lisad ei ole allkirjastatud 01.08.2013.
18.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostjaga, et hageja on hagi muutnud. 19.10.2021 kohtuistungil (istungiprotokolli päises ekslikult märgitud kuupäev 26.08.2021) ilmnes, et täitemenetluses on arestitud mitte ainult Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad, vaid ka teised 22.12.2016 hüpoteegi seadmise lepingus nimetatud ühishüpoteegiga koormatud hagejale kuuluvad kinnisasjad. Hageja täpsustas 12.11.2021 menetlusdokumendis sundtäitmise esemeks olevate ja arestitud kinnistute nimekirja. Tegemist on esitatud faktiliste väidete täiendamise ja parandamisega, mis ei muuda hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (TsMS § 376 lg 4 p 1). Samuti ei ole muutunud hageja nõude ese – hagi palub tunnistada sundtäitmise tervikuna lubamatuks. Seega ei ole hageja hagi muutnud.
19.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12 p 16). Hageja leiab, et kostjal ei saa olla nõuet, mida saaks tema vara suhtes sundtäita, kuna 01.08.2013 lepingut ei ole sõlmitud või igal juhul ei ole väidetav kohustus tagatiskokkuleppega seotud.
20.Käesoleval juhul on hageja kinnisasjadele seatud kostja kasuks ühishüpoteek, mis annab pandiõigusena õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasjade arvel,
sõltumata sellest, et hageja ei ole isiklikult võlgnik. Selline õigus tuleneb kostjale põhivõlgniku Essenta Logistics OÜ ja kostja vahel 22.12.2016 notariaalses lepingus sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes.
21.Kostjal on õigus hüpoteeki realiseerida siiski ainult tagatava nõude katteks, s.t täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. 22.12.2016 tagatiskokkuleppe p 2.2. järgi tagab ühishüpoteek kõiki kostja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad kostja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh põhivõlgniku ja kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded. Asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et tagatiskokkulepe ise oleks tühine, ei ole kohtu ette toodud.
22.Kostja tugineb oma nõude alusena esmalt tagatiskokkuleppe punktile 2.2. osas, milles selles on lepitud kokku, et ühishüpoteek tagab põhivõlgniku lepingutest ja nende muudatustest ja lisadest, sh 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevaid nõudeid. Kostja märkis nimelt, et tema nõue tuleneb 01.08.2013 töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmitud võlatunnistusest, täpselt töövõtulepingu lisast 2.
23.Kohus märgib vastuseks hageja väidetele, et ei nõustu käsitlusega, nagu oleks 01.08.2013 leping ja selle lisad võltsitud, mistõttu ei saa neid asjas tõendina arvestada. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse iseenesest vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus leiab aga, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et dokumendid oleksid võltsitud. Hageja tugineb nimelt sellele, et leping ei ole allkirjastatud selles märgitud kuupäeval 01.08.2013 ja selle lisad on üldse dateerimata ning et töövõtulepingus viidatud ehitusluba nr 25936 on väljastatud 15.11.2013, s.o pärast lepingu kuupäeva.
24.Kohus selgitab, et dokumendi võltsitusele tuginemine TsMS § 277 mõttes tähendab, et vaidlustatakse dokumendi ehtsust. Lepingudokumendi hilisem allkirjastamine (s.o intellektuaalne võltsimine) ei tähenda võltsitust viidatud tähenduses ega välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt ka Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-16-3785 p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Võltsitus TsMS § 277 tähenduses tähendab, et sellise sisuga dokumente ei ole nende allkirjastajatena märgitud isikud üldse allkirjastanud või et kohtule esitatud ärakirjad ei vasta dokumendi tegelikule sisule. Dokumendi võltsitust ei põhista etteheited sisule, sh võimalikele ebatäpsustele või ebakõlale võrreldes teiste dokumentidega. Hageja ei vaidlusta seda, et dokumendid on allkirjastatud selle märgitud isikute poolt. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et dokumendid on allkirjastatud millalgi ajavahemikus 02.08.2013 – 21.22.2020 (13.01.2022 kohtuistungi protokoll). Kuna ka kostja ise kinnitab, et töövõtuleping on dateeritud ebaõigesti ja lepingudokumendid on tegelikult allkirjastatud hiljem, kostja väitel 22.12.2020, ei oma tähtsust ka hageja viide sellele, et lepingus viidatud ehitusluba ei olnud 01.08.2013 seisuga veel väljastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja võltsituse vastuväited antud juhul põhjendatud, kuna hageja esile toodud asjaolud ei too kaasa dokumendi võltsitust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 otsus nr 2-17-17299). Kohus võttis seetõttu esitatud tõendid vastu ja hindab neid käesolevas otsuses.
25.Kostja tõendas oma nõude olemasolu ja selle suurust viitega tagatiskokkuleppes märgitud 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingule ja selle lisadele ning käsitleb nõude alusena töövõtulepingu lisa 2 (kd I tl 110 – 110 pöördel). Kostja selgitas, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
26.Kohus arutas pooltega võlatunnistust puudutavat kohtupraktikat ja sellest tulenevat tõendamiskoormist 19.10.2021 kohtuistungil ja selgitas, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal siiski õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Millistest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, selgitab kohus välja, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (Riigikohtu 03.06.2021 otsus nr 2-19-5601).
27.Kohtu hinnangul on töövõtulepingu lisa 2 käsitletav võlatunnistusena. Selle üle pooled iseenesest ka ei vaidle. Tegemist on kahepoolselt allkirjastatud dokumendiga, milles lepingupooled on kinnitanud tehnovõrkude ehitustööde lepingu osalist täitmist, sellest tulenevat põhivõlgniku kohustuse suurust, samuti leppetrahvi suurust ja leppisid kokku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajas. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on deklaratiivse, mitte konstitutiivse võlatunnistusega. Sellega nõustub ka kohus. Lepingupooled viitavad võlatunnistuses nendevahelise töövõtulepingust tulenevatele kohustustele ja fikseerivad nende suuruse. Võlatunnistuse punktis 8 on viidatud ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 578, s.o kompromissilepingu mõistele, ja märgitud on, et kokkuleppe sõlmimisega muutuvad kokkuleppes sätestatud tingimused vaieldamatuks. Seega on kinnituskiri antud eesmärgil, mis vastab ka kompromissilepingu tunnustele ja on seega deklaratiivse iseloomuga. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte tahe oli suunatud senisest võlasuhtest sõltumatu kohustuse loomisele, ei ole kohtu ette toodud. Kohus selgitas 19.10.2021 kohtuistungil ka seda, et eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja kui kumbki pooltest leiab, et võlatunnistus on konstitutiivne, tuleb see esile tuua ja tõendada tõendada. Pooled ei ole soovinud tugineda konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele.
28.Eeltoodust tulenevalt pöördub tõendamiskoormis ümber ja hageja pidi tõendama, et võlatunnistuses tunnistatud võlga ei ole. 13.01.2021 kohtuistungil kinnitas hageja, et iseenesest võib põhivõlgnikul kostja ees kohustus olla. Hageja väide on aga see, et kohustus ei ole hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, kuna töövõtulepingul märgitud kuupäev on vaidlustamata asjaoludel vale, ja seega ei ole sundtäitmine hageja vara suhtes lubatav.
29.Kohus märgib esmalt, et kinnistu omanik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid nii võlatunnistusest tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta (Riigikohtu 07.11.2018 määrus nr 2-182982). Nii sätestab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7, et pantija, kes ei ole võlgnik (s.o antud juhul hageja), võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Hageja tagatisvara omanikuna saab seega tugineda kõikidele vastuväidetele, millele saab tugineda põhivõlgnik.
30.Hageja leiab, et põhikohustust, mida tunnustati, ei eksisteeri, kuna töövõtulepingut ei eksisteeri. Kostja esitas kohustuse olemasolu tõendamiseks töövõtulepingu ja selle kolm lisa, mille allkirjastamise üle pooled ei vaidle. Samuti ei vaielda selle üle, et dokumendid ei ole
allkirjastatud selle märgitud kuupäeval. Kohus ei nõustu hageja väitega, et asjaolust, et dokumendid ei ole õigesti dateeritud, tuleneb, et töövõtulepingut ja sellest tulenevat kohustust ei eksisteeri. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Praegusel juhul on selge, et lepingupooled on selle sisuga nõustumist oma allkirjadega kinnitanud ja saavutanud kokkuleppe. Seadusest ei tulene kokkuleppe kehtivuse eeldusena sellele õige allkirjastamise kuupäeva märkimist. Allkirjastamise aeg, kui see on oluline, on võimalik tuvastada ka muude tõendite alusel. Samuti ei ole töövõtulepingul kirjaliku vormi nõuet. Kohus on juba ülal selgitanud, et ebaõige kuupäev lepingul ei välista sellest tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimist. Kostja ei ole väitnud, et võlatunnistuses märgitud tööd tehti mingi muu lepingu alusel. Kuigi töövõtulepingu lisa 2, s.o võlatunnistus on ise üldse dateerimata, viitab see selgelt 01.08.2013 kuupäeva kandvale tehnovõrkude ehitustööde lepingule ja töövõtuleping ning selle lisad, sh lisa 2, on omavahel selgelt seotud. Hageja väide, et nõude aluseks olevat töövõtulepingut ei eksisteerinud, ei ole seega esitatud asjaoludel õige.
31.Hageja väide, selle kohta, et tulenevalt kostja väitest, et lepingud vormistati alles 22.12.2016 ei ole loogiline, et lepingu alusel üldse mingeid töid teostati, jääb arusaamatuks. Lepingu vormistamise ajast ei saa antud juhul järeldada kokkulepete saavutamise ega ka tööde teostamise aega, kuna pooled ei vaidle, et dokumendid on vormistatud, kuid hiljem. Hageja ega kostja ei ole käesolevas asjas toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et lepingute tegeliku allkirjastamise aeg omaks sundtäitmise seisukohast tähtsust.
32.Hageja väide, et põhivõlgnik ei ole võlatunnistuse allkirjastamisega tegelikult vastuväidetest loobunud, on sisustamata. Võlatunnistuse kohaselt kinnitasid lepingupooled, et kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja Essenta Logistics OÜ ei oma ühtegi pretensiooni kostja vastu. Pooled fikseerisid, et kokkuleppe sõlmimise hetkega on kostja välja ehitanud veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ning elektrivarustus 18 kinnistul, sh 12 neist on välja ehitatud nii vesi kui elekter ja 6 ainult vesi. Pooled leppisid kokku, et tasunõude arvutamise aluseks on liitumistööde maksumus ühe kinnistu kohta, kusjuures ühe kinnistu liitumistööde tasu on 28 500 eurot, millest 9500 eurot on elektrivarustuse ja 19 000 eurot veevarustuse tööde maksumus. Pooled kinnitasid, et nende vahel on toimunud kolm vaheakteerimist ja kostjal on Essenta Logistics OÜ vastu tasunõue kokku 456 000 eurot. Pooled kinnitasid ühtlasi, et kostjal on põhivõlgniku vastu leppetrahvi nõue 456 000 eurot. Pooled kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles lepiti kokku, et kohustuse täitmiseks seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka tehti.
33.Seega on põhivõlgnik selgelt kinnitanud, et tööd on tehtud, et tal on kostja ees kohustus ja kui suur see on. Lähtudes ka võlatunnistuse põhjalikkusest, sh selles kirjeldatud võla kujunemist töövõtulepingu alusel konkreetsetel objektidel tehtud tööde eest, leiab kohus, et võlatunnistusele ei saa esitada võla tekkimist ja võla suurust puudutavaid vastuväiteid. Selliste vastuväidete esitamisest on põhivõlgnik võlatunnistuses antud kinnitustega loobunud ja nende esitamine on vastuolus võlatunnistuse eesmärgiga, s.o lihtsustada võla sissenõudmist. Vastuväidete esitamisest loobumisest pidi põhivõlgnik ka aru saama, kuna ta on lubanud anda kostjale kohustuse täitmise tagamiseks tagatise ning on seda 22.12.2020 notariaalse lepinguga ka teinud. Tulenevalt sellest ei saa hageja tugineda ka väitele, nagu oleksid võlatunnistuses kinnitatud tööd tegelikult tegemata ja nagu ei oleks võlatunnistuses kinnitatud võlga. Seetõttu ei oma tähtsust väited ja tõendid selle kohta, et kostja on töövõtulepingu alusel ja võlatunnistusega kinnitatud tööd tegelikult ära teinud ning kohus neile hinnangut ei anna (kd I tl 141 – 150). Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja esitatud üheteistkümne kinnisasja ostu-müügilepingud (kd I tl 166 – 216). Samuti ei oma tähtsust see, et leppetrahvi
saamise eeldus on vaheaktide allkirjastamine. Põhivõlgnik on võlatunnistuses kinnitanud, et poolte vahel on toimunud kolm vaheakteerimist, samuti on ta kinnitanud leppetrahvinõude suurust.
34.Hageja viide sellele, et kostja esitas sama nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses (kd I tl 217), ei oma tagatise realiseerimise seisukohast tähtsust. Sellest ei saa järeldada, nagu oleks kostja tunnistanud, et tal kinnisasja realiseerimise nõuet ei ole. Nõude maksmapanek põhivõlgniku vastu ei välista tagatise realiseerimist.
35.Hageja väidab, et töövõtulepingu lisa 1, millega lepingut täiendati leppetrahvi kohaldamise kokkuleppega, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt tühine. Viidatud sätte kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Hageja üldsõnaline viide seaduse sättele ei võimalda aga kohtul järeldada, et leppetrahvi kokkulepe on tühine. Asjaolusid, mille alusel võiks kohus sellisele järeldusele jõuda, ei ole esile toodud. Kohus ei saa hageja nõuet tema eest ise sisustada. Kohtu arvates ei oma hageja väide asja lahendamisel aga ka sisulist tähtsust, kuna kostja nõude aluseks on töövõtulepingu lisa 2, mitte lisa 1. Samal põhjusel ei oma tähtsust ka väited töövõtulepingu lisas 3 sõlmitud tagatise seadmise kokkuleppe vorminõuete rikkumise kohta. Kostja ei tuginenud nõude esitamisel ega täitemenetluse algatamisel lihtkirjalikule kokkuleppele selle kohta, et kostja nõude tagamiseks seatakse hüpoteegid. Kostja tagatiskokkulepe sisaldub 22.12.2020 notariaalses hüpoteekide seadmise lepingus.
36.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et võlatunnistus on ebaselge. Nõude kujunemine on võlatunnistuses esile toodud algandmete alusel selgelt kontrollitav, samuti on selge, millist kohustust on põhivõlgnik kinnitanud. Asjaolu, et dokument on pealkirjastatud novatsiooni, mitte võlatunnistusena, ei oma aga määravat tähtsust. Kohus hindab dokumendi sisu ja selle sõlmimise asjaolusid ega kvalifitseeri lepingudokumenti üksnes selle pealkirja alusel. Millistel asjaoludel hageja leiab, et kui dokumendid allkirjastati 22.12.2016, siis on võlatunnistus näilik, ei ole hageja esile toonud. Näilikkusele viitavaid asjaolusid ei ole kohus menetluses ka ise tuvastanud.
37.Kuna hageja loobus 05.03.2021 hagiavalduse täpsustusega esitatud J. V.i kinnitusele kui tõendile tuginemisest 13.01.2022 kohtuistungil, kohus sellega ei arvesta ja tõendile ning sellega seotud väidetele hinnangut ei anna.
38.Pooled on küll vaielnud selle üle, kas dokumendid allkirjastati 22.12.2016, nagu väidab kostja, kuid hageja enda väitel ta tegelikult ei tea, millal dokumendid allkirjastati ning kumbki pooltest ei ole hoolimata kohtu ettepanekust esile toonud, et lepingu tegeliku sõlmimise kuupäev kostja nõude täidetavust mõjutaks. Pooled kinnitasid 13.01.2022 kohtuistungil, et vaidlust ei ole selles, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt näeb võlatunnistuse punkt 6 ette, et rahaline nõue summas 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest. Pooled kinnitasid ka seda, et vaidlust ei ole selles, et kokkulepe allkirjastati millalgi ajavahemikus 02.08.2013 kuni 21.12.2016. Täiteteate kohaselt esitati nõue täitmisele 16.02.2021 (kd I tl 10) ja selleks ajaks oli dokumentide allkirjastamisest igal juhul 30 päeva möödunud. Nõue oli seega ka sissenõutavaks muutunud.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on tagatisega piisavalt seotud ja on sellest tulenevalt täitemenetluses täidetav. Nimelt leiab hageja, et kuna leping ei ole allkirjastatud 01.08.2013 ja selle lisad on dateerimata, siis ei eksisteeri 22.12.2016 ühishüpoteegi seadmise
lepingu punktis 2.2 viidatud lepingut ja kohustus ei ole tagatisega seostatav. Kohus sellega ei nõustu.
40.22.12.2016 tagatise seadmise lepingus on selge viide konkreetsele lepingule ja selle lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagab. Lepingu p 2.2. kohaselt tagab hüpoteek kostja 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping kannab sama kuupäeva, s.o 01.08.2013. See, et leping tegelikult sellel kuupäeval allkirjastatud ei ole, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna antud asjaoludel ei saa tekkida kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on tagatis antud. Töövõtulepingu lisa 2 viitab samuti selgelt samale 01.08.213 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingule. Seega ei teki ka täitemenetluses kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat kohustust hüpoteegid tagavad. Sellist kahtlust ei olnud ilmselt ka hagejal endal, kui ta koormatud kinnisasjad omandas. Nimelt nähtub kinnistute 13.03.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust ja asjaõiguslepingust, et põhivõlgnik ja hageja leppisid kokku, et Nurme põik L1 (lepingu p 1.1.1. 10), Kähriku tee 22a (lepingu p 1.2.1.2), Kähriku tee 22 (lepingu p 1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu p 1.4.1 2) kinnisasjadele kostja kasuks seatud hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete omandamist hageja poolt ja ta on teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele (kd I tl 4 – 9).
41.Kohus leiab seega, et asjaolu, et töövõtulepingul märgitud kuupäev ei ole õige ja töövõtulepingu lisa on dateerimata, ei muuda kostja õigust nõuda 22.12.2020 tagatiskokkuleppe alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks kinnisasjade realiseerimist. Ebaõige kuupäev lepingul ei tekita kahtlust asjaolus, millist kohustust ja millisest lepingut tulenevalt põhivõlgnik tunnistas. Seda, et võlatunnistuses tunnistatud kohustus oleks täidetud või oleks osaliselt täidetud, ei ole hageja väitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustuse sundtäitmine hagiavalduses toodud asjaoludel lubamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. II
42.Hagiavalduses palus hageja mh jätta kõik täitemenetluse kulud kostja kanda. 13.01.2022 kohtuistungil loobus hageja täitekulude kostja kanda jätmise nõudest. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
43.TsMS § 429 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja loobus täitekulude kostja kanda jätmise nõudest, lõpetab kohus selles osas menetluse otsust tegemata.
44.Kohus kohaldas 11.03.2021 määrusega hagi tagamise abinõusid ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 024/2021/347 kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohus märgib seega käesoleva otsuse resolutsioonis, et tühistab hagi tagamise määruse. Hagi tagamise määrus kaotab õigusjõu käesoleva otsuse jõustumisega.
45.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
46.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
47.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 7575 eurot.
48.Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).
49.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
50.TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid käesolevas menetluses kaks vandeadvokaati. Esindajad kinnitasid 13.01.2022 kohtuistungil, et ei taotle menetluskulude hüvitamist kahe esindaja eest ja menetluskulude nimekiri sisaldab toiminguid ühe esindaja kohta. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 50,50 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksu ei lisandu).
51.Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.
kohtuistungiks, sh kirjalike teeside koostamine 3,50 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi ja kliendi esindamine kohtuistungil 2 tundi.
53.Hageja tutvus 13.01.2022 kohtuistungil kostja menetluskulude nimekirjaga ja märkis, et ta kostja menetluskulude nimekirjale, sh esindaja tunnitasu suurusele vastu ei vaidle.
54.Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskulude nimekiri on mõistlik ja põhjendatud. Nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg ei ole üle paisutatud. Kohus leiab, et nimekirjas toodud kulud vastavalt TsMS § 175 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohus märgib üksnes, lähtudes kostja kohtuistungil väljendatust, et võtab menetluskulude nimekirjas märgitud kohtuistungi kestused arvesse lähtudes istungitele tegelikult kulunud ajast. Vastavalt kohtuistungi protokollidele kestis esimene kohtuistung mitte 2 tundi, vaid 1 tund ja 5 minutit ning teine kohtuistung samuti mitte 2 tundi, vaid 1 tund ja 7 minutit. Kohus vähendab seega esindaja ajakulu 1 tunni 48 minuti (55 + 53 minutit) võrra.
55.Kohus määrab eeltoodust tulenevalt kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 7305 eurot (48 tundi 42 minutit × 150). Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu, menetluse kulu ja asja iseloomuga.
56.Kuna hageja tasus maakohtu 17.05.2021 määruse alusel kostja menetluskulude katteks tagatisena 2175 eurot, tuleb menetluskulud osaliselt hüvitada kohtu deposiiti kantud raha arvelt ja ülejäänud osas mõista hagejalt kostja kasuks välja.
57.Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.