YY avaldus XX suhtes lähenemiskeelu liikumispiirangu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. detsembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
ja
YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: lepinguline esindaja Heigo Kendla esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjali juurde prokuratuuri 15.02.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus.
2.Jätta Harju Maakohtu 04. detsembri 2019 määrus muutmata.
Mõista YY-lt XX kasuks menetluskulude hüvitisena välja 792 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.YY esitas 24.10.2019 Harju Maakohtule avalduse XX suhtes lähenemiskeelu ja liikumispiirangu kohaldamiseks. Avalduse ning selle 25.10.2019 ja 28.10.2019 täpsustuste kohaselt palus avaldaja kohaldada puudutatud isiku suhtes kolmeks aastaks lähenemiskeeldu ning keelata tal viibida ja läheneda avaldajale lähemale kui 100 meetrit, samuti keelata puudutatud isikul viibida kinnisasjal registriosa numbriga XXXXXXXX. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avaldaja ja puudutatud isik elavad koos alates 2002. aastast. Praegu on nende elukoht CCC. Puudutatud isiku vägivaldne käitumine avaldus juba 2004. aastal. Avaldaja kannatab juba aastaid füüsilise ja vaimse vägivalla all. Puudutatud isik ründas avaldajat ja peksis teda. Avaldaja kutsus politsei, kuid kriminaalmenetlus selles episoodis lõpetati. Puudutatud isik laamendas köögis. Ta tarbib ohtralt alkoholi ja on korduvalt juhtinud sõidukit alkoholijoobes.
3.Puudutatud isik ei luba avaldaja lastel külla tulla. Ta on korduvalt erinevate vägivallahoogude käigus noa ja ähvarduste saatel pussitanud diivanit ja lõikus selle riiet, lõhkus ära arvuti kuvari ja purustas televiisori. Avaldaja on iga kord kutsunud suurest hirmust oma poja, kuna puudutatud isik võib teda noaga või muul viisil rünnata. Vaimne terroriseerimine on igapäevane. Puudutatud isik sõimab pidevalt ja nimetab avaldajat ebaviisakate väljenditega. Aeg-ajalt ta ei ööbi kodus. Arvatavasti käib lõbustusasutustes.
4.Kuna kooselu puudutatud isikuga on võimatu ja ohtlik, on avaldaja palunud tal oma elamust lahkuda. Puudutud isik keeldub lahkumast enne, kui saab lahkumise ning majas hooldus- ja remonttööde tegemise eest raha, nõudes 1/3 maja maksumusest. Puudutatud isik lubas viia ära mööbli ja aiainventari ning ähvardas maja põlema panna.
5.Avaldaja tervis on muutunud väga halvaks. On ilmnenud igapäevased peavalud, seljavalud ja ärevushäired. Teadmatus puudutatud isiku käitumise osas ja hirm pidevate ähvarduste teoks tegemise ees on avaldanud sügavat mõju avaldaja psüühikale. Avaldaja kardab puudutatud isikut ja elab tema pärast pidevas hirmus. Ta pöördus abi saamiseks ohvriabisse ja psühholoogi poole. Puudutatud isik rikub järjepidevalt avaldaja isiku- ja eraelu puutumatust, tekitab kehavigastusi ja kahjustab tervist.
VASTUVÄITED AVALDUSELE
6.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldus on alusetu ja pahatahtlik ning kantud eesmärgist tõsta puudutatud isik välja ühisest pikaajalisest kodust ning puudutatud isiku poolt ja vahenditega ehitatud elamust ilma ehituskulusid hüvitamata. Elamu on ehitatud puudutatud isiku vahendite ja tööga (puudutatud isik on elukutselt ehitaja). Elamus ja kinnistul asuv vallasvara on ostetud puudutatud isiku isiklike vahendite eest. Puudutatud isik on teinud avaldajale korduvaid ettepanekuid probleemi lahendamiseks kohtuväliselt, kuid avaldaja on keeldunud maja ehitamisel kantud kulude hüvitamisest. Avaldaja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
8.Avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isikul on kindel soov talle halba teha, on paljasõnalised. Kui pooltel on erimeelsus kooselu jooksul soetatud vara jagamise osas, ei ole avaldaja valinud kohast õiguskaitsevahendit.
9.Arvestades avalduses märgitut, menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid, ei ole tõendatud ega põhistatud ka see, et puudutatud isik võiks tulevikus hakata avaldaja isikuõigusi rikkuma. Puudutatud isiku soov saada õiglane hüvitis ühiselt soetatud vara ja töise panuse eest, on usutav. Menetlusosalise pahauskset käitumist ei saa eeldada. Seetõttu ei ole ka vajalik isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamine. Puudub alus kohaldada puudutatud isikule lähenemiskeeldu ja keelata tal viibida CCC kinnistul.
10.Avaldaja menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kohus ei uurinud istungil ühtegi tõendit, kuigi avaldaja juhtis tähelepanu sellele, et lisaks olemasolevatele tõenditele ja tunnistajatele on selgunud veel täiendavaid tõendeid helisalvestiste näol.
13.Avaldajal ei olnud võimalust avaldada oma arvamust puudutatud isiku poolt 19.11.2019 kohtule esitatud vastuse osas.
14.Kohus ei ole osasid tõendeid hinnanud, hindas tõendeid ebaõigesti ning kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme. See viis ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus ei selgitanud, millistele tõenditele kohtu järeldused rajanevad. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja märgitud helisalvestise ega selgitanud, miks ta ei pea vajalikuks kutsuda tunnistajana kohtusse avaldaja tütart ja poega. Kohus ei arvestanud OO vastusega ja jättis tähelepanuta, et puudutatud isik on lisaks vaimsele vägivallale korduvalt kasutanud ka füüsilist vägivalda. Samas leidis kohus, et puudutatud isiku soov tulevikus avaldaja õigusi rikkuma asuda ei ole tõendatud ega põhistatud.
15.Kohus ei selgitanud, millele tuginedes ta leidis, et tegemist on vara jagamise õiguskaitsevahendiga. Kui puudutatud isikul oleks seadusest või tehingust tulenevad õigused varale, oleks ta saanud pöörduda oma õiguste kaitseks ja vara jagamiseks kohtusse. Maakohus tolereeris väljapressimist ähvarduste, elamust lahkumisest keeldumise ning terroriseerimisega puudutatud isiku poolt. Puudutatud isiku käitumine tuleneb ilmselt tema iseloomust ja isikuomadustest, mida kinnitab tema kriminaalne minevik ja nüüdseks igapäevaseks kujunenud vägivaldne käitumine.
16.Kohus ei selgitanud, millele tuginedes ta asus seisukohale, et puudutatud isiku soov saada soetatud vara ja töise panuse eest õiglast hüvitist on arusaadav. Puudutatud isik ei tõendanud, et ta on midagi panustanud või soetanud.
17.Selgusetu on määruse erinevates osades märgitud erinev menetluskulude jaotus. Kohus jättis vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 545 puudutatud isiku ära kuulamata. Samuti ei kuulanud kohus ära avalduses märgitud avaldajale lähedasi isikuid.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
18.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus juhindus asja lahendamisel õigesti VÕS § 1055 lg-st 1 ja TsMS §-st 544. Samuti selgitas maakohus õigesti, et lähenemiskeelu ja teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule. Lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Seejuures peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-91-14, p 17).
22.Käesolevas asjas tugines avaldaja lähenemiskeelu ja liikumispiirangu taotlemisel sellele, et ta kannatab juba alates 2004. aastast oma elukaaslase, st puudutatud isiku füüsilise ja vaimse vägivalla all. Avaldaja ei toonud kohtu ette konkreetseid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et avaldajat ähvardab tõenäoliselt tema isikuõiguste rikkumine. Avaldaja väited on üldsõnalised. Avaldaja esitas oma väidete tõendamiseks ühe tõendi – psühholoogi selgituse, millest nähtub üksnes see, mida avaldaja on psühholoogile rääkinud (tlk 7). Sellest ei piisa, et lugeda TsMS § 544 ja § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused täidetuks.
23.Avaldaja poolt esile toodud asjaoludest võiks isikukaitse abinõude kohaldamiseks anda alust avalduses märgitu, et puudutatud isik ründas teda 03.05.2018.a, kuid avaldaja ei esitanud väidetava ründe kohta ühtegi tõendit. Puudutatud isiku määruskaebemenetluses esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel, kuna puudus kriminaalmenetluse alus.
24.Avaldaja väited ähvardamise, terroriseerimise ja sõimamise kohta on sisustamata ning tõendamata. Samuti ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et avaldajal on alus arvata, et puudutatud isik asub oma ähvardusi täide viima ja avaldaja isikuõigusi kahjustama. Kohus arutas puudutatud isiku väidetavat vägivaldsust avaldajaga 04.12.2019 toimunud ärakuulamisel, kuid avaldaja ei toonud ka siis esile konkreetseid asjaolusid, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks.
25.Tõendiks saab TsMS § 229 järgi olla igasugune teave, s.h tunnistaja ütlused, mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuna avaldaja tõendeid ei esitanud (v.a psühholoogi vastus), on alusetu etteheide, et kohus ei uurinud
istungil tõendeid. Avaldaja küll selgitas, et tema väiteid võivad kinnitada tema tütar ja poeg, kuid ta ei esitanud taotlust nende tunnistajatena ülekuulamiseks. Pealegi saab tunnistajate ütluste kui tõenditega tõendada avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, kuid neid avaldus ei sisalda. Samuti nentis avaldaja, et tal on olemas helisalvestised, kuid ta ei soovinud neid kohtule tõendina esitada, märkides, et on nõus need esitama kohtuniku nõusolekul vahetult kohtunikule. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isikul on kindel soov talle halba teha, on paljasõnalised.
26.Ringkonnakohus selgitab, et arvestades isikuõiguste piiramise abinõude kohaldamise intensiivsust ei piisa lähenemiskeelu kohaldamiseks ainuüksi avaldaja üldsõnalistest väidetest. Avaldaja oleks pidanud kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid selle kohta, et tema isikuõigusi on rikutud ning muutma usutavaks selle, et rikkumine võib tõenäoliselt korduda ja seda ei ole võimalik vältida mõne muu, puudutatud isikut vähem koormava abinõuga. Avaldaja ei ole seda teinud ja asjaolude puudumise tõttu ei saanud maakohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Avalduse aluseks olevad asjaolud ja sündmused oleks saanud kohtu ette tuua vaid avaldaja ise.
27.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et tegemist on vara jagamise abinõuga. Maakohus märkis, et juhul, kui poolte vahel on tekkinud erimeelsus kooselu jooksul soetatud vara jagamise osas, ei ole avaldaja valinud kohast õiguskaitsevahendit. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
28.Avaldaja selgitas maakohtus ärakuulamisel, et ta soovib puudutatud isiku lahkumist tema elamust. Kui avaldaja ja puudutatud isiku vahelised suhted on kooselu lõppemise tõttu pingelised ning avaldaja ei soovi, et puudutatud isik elaks edasi avaldajale kuuluvas eramus, tuleb tal kasutada asjakohaseid omandikaitse abinõusid. Arvestades, et avaldajale kuuluv elamu on olnud aastaid ka puudutatud isiku kodu, ei ole lähenemiskeelu ja liikumispiirangu taotlemine kohane abinõu puudutatud isiku elamust lahkuma sundimiseks. Asjaolu, et puudutatud isik keeldub elamust lahkumast ilma oma panuse ja kulude eest hüvitist saamata, ei ole alus lähenemiskeelu kohaldamiseks sõltumata sellest, kas puudutatud isiku nõudmised on põhjendatud või mitte.
29.Õiged ei ole ka etteheited selle kohta, et maakohus ei kuulanud ära puudutatud isikut ja avaldaja lähedasi isikuid. TsMS § 545 kohaselt peab kohus puudutatud isiku ja vajaduse korral tema ja avaldaja lähedased ära kuulama enne lähenemiskeelu rakendamist. Kuna maakohus jättis käesoleval juhul avalduse rahuldamata ja taotletud abinõud rakendamata, ei ole puudutatud isiku ära kuulamata jätmine menetlusnormi rikkumine.
30.Kuigi iseenesest on õige määruskaebuse väide, et maakohus ei edastanud avaldajale puudutatud isiku 19.11.2019 kohtule esitatud vastust, ei ole õige see, et avaldajal ei olnud võimalust selle kohta arvamust avaldada. Kohus käsitles ja arutas avaldajaga puudutatud isiku vastuväiteid põhjalikult 04.12.2019 ärakuulamisel.
31.Maakohtu määruse resolutsioonist nähtub, et kohus jättis menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Määruse põhjendavas osas märkis kohus viidates TsMS § 172 lg-le 1, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et määruse resolutsioonis ja põhjendavas osas märgitud menetluskulude jaotuse mõnevõrra erinev sõnastus võib olla eksitav, kuid leiab, et see ei too iseenesest kaasa maakohtu määruse tühistamist ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on menetlusosalistele kohustuslik vaid maakohtu määruse resolutsioon. Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, jättis ta ka menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel õigesti avaldaja kanda. Avaldaja ei ole määruskaebuses menetluskulude jaotusele sisulisi vastuväiteid esitanud ega leidnud, et menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti.
Menetluskulud
32.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli puudutatud isiku määruskaebemenetluse kuluks õigusabikulud - kokku 792 eurot (käibemaksuga). Lepinguline esindaja tegi tööd 6 tundi, sh 15.01.2020 telefoni konsultatsioon 15 minutit; 20.01.2020 asja materjaliga tutvumine 1 tund; 24.01.2020 konsultatsioon advokaadibüroos 45 minutit; 27.01.2020 õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine 3 tundi ja 50 minutit; vastuse tutvustamine telefoni teel 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnihind oli 110 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et puudutatud isiku kulud on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatud.
34.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja vastuväidetega kulude ülepaisutatuse kohta. Arvestades, et puudutatud isiku esindaja liitus asja menetlusega alles määruskaebemenetluses, on põhjendatud kulud asja materjaliga tutvumisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja vastuse koostamisele kokku 4 tundi ja 50 minutit. Samuti on põhjendatud kulud kliendiga konsulteerimisele ja kliendi asja menetluse käiguga kursis hoidmisele. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-48-16, p 13). Õige ei ole avaldaja vastuväited, et kliendiga konsulteerimise kulu ei ole põhjendatud, kuna 15.01.2020 ja 20.01.2020 ei olnud kohtu dokumendid puudutatud isiku või tema esindaja pool vastu võetud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et maakohus edastas puudutatud isikule asja materjalid ka e-maili teel. Seega ei oma tähtsust see, et avalikust e-toimikust dokumentide vastuvõtmine ei nähtu. Ilmselt ei oleks esindaja saanud 28.01.2020 määruskaebusele vastust esitada, kui ta ei oleks enne seda saanud asja materjale kliendi vahendusel.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku määruskaebemenetluse kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning avaldaja on kohustatud need puudutatud isikule hüvitama. Avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks õigusabikulude hüvitisena välja mõista 792 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus määrab puudutatud isiku taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.