Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.01.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX sõlminud COOP Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX. Lepingu alusel hakkas Coop Finants AS osutama kostjale

makseteenust. Makseteenuse sisuks oli maksekaardi Säästukaart Pluss väljastamine, millega oli võimalik sooritada tehinguid. Pooled leppisid kokku krediidisumma suuruseks 200 eurot ja tagasimakse suuruseks 24 eurot intressimääraga 19,90% aastas. Kostja suurendas 8.08.2013. a iseteeninduses limiiti 450 euroni ja märkis tagasimakse suuruseks 18 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, siis saatis COOP Finants AS kostjale 30.05.2018. a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi täiendava tähtaja jooksul, ütles COOP Finants AS 28.06.2018. a lepingu üles. COOP Finants AS loovutas 28.06.2018. a oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja võib lepingu nr XXX ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, § 402 lg 1, § 108 lg 1, § 416 lg 1, 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt põhivõla 425,94 euro ja intressi 42,39 euro väljamõistmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista 20,21 eurot meeldetuletuskirjade saatmise tasu. Hagiavalduse kohaselt on COOP Finants AS saatnud kostjale neli meeldetuletuskirja. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 1 järgi nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama paragrahvi viimane lause aga sätestab, et võlausaldajal on hüvitist õigus nõuda vaid juhul kui tarbijale on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hagiavaldusest ei nähtu, et COOP Finants AS oleks saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Seega ei ole tal tekkinud VÕS § 1132 lg 1 järgi õigust nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade eest tasu kokku 20,21 eurot. VÕS § 1132 lg 6 tulenevalt on VÕS § 1132 lg 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, seega ei saaks COOP Finants AS tugineda kostjaga sõlmitud lepingule meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas. Hageja nõue meeldetuletuskirjade tasu 20,21 eurot väljamõistmiseks tuleb seega jätta rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hageja soovib pärast viivise väljamõistmist põhivõlalt 425,94 eurot. Kuna meeldetuletuskirjade tasu nõue ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud, ei ole VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud ka sellelt viivise väljamõistmine. Hageja võib seega nõuda kostjalt Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX ning VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivist alates 29.06.2018 kuni 28.02.2020 summas 141,62 eurot. Hagiavalduse kohaselt saadeti pärast lepingu ülesütlemist kostjale tasulised meeldetuletused. Hageja võib VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 40 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise tasu 36 eurot, kokku 181 eurot.

Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus saab maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 järgi määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Avaldaja muid maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulusid sama sätte järgi ei hüvitata. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka. Hagi rahuldati ligikaudu 97% ulatuses. Hageja muud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel seega jätta 97% (34,92 euro) ulatuses kostja kanda ja 3% (1,08 euro) ulatuses hageja enda kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 179,92 (125 + 20 + 34,92) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.