A T hagi J Vi vastu võlgnevuse 9105 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
9833,40 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin (A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ, e-post [email protected]) Kostja J V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja Alexander Sergeev (Rodelin Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada A T (hageja) ja J Vi (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Eeldades, et kostja õigeaegselt täitab tsiviilasjas nr 2-19-12568 sõlmitud kompromissiga endale võetud rahalisi kohustusi (s.o lapse L V jooksva elatise tasumise osas), hageja loobub oma haginõudest tsiviilasjas nr 2-19-12332 ja pooled paluvad kohtul menetluse lõpetamist kompromissi kinnitamisega.
Kostja lubab korrektselt täita tsiviilasjas nr 2-19-12568 sõlmitud kompromissiga endale võetud rahalisi kohustusi (s.o lapse L V jooksva elatise tasumise osas) ning on nõus käesoleva kompromissi punktis 1.1. toodud tingimusel tsiviilasja nr 2-19-12332 lõpetamisega.
1.3.Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.
2-19-12332
1.4.Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
1.5.Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-12332 jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-19-12332 menetlus.
3.Tagastada A Tle hagi esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot, arvelduskontole nr xxxx.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A T (hageja) esitas 16.08.2019 Harju Maakohtule hagi J Vi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 9105 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine laps L V. Ajavahemikul 16.03.2016 kuni 27.06.2019 on kostja saanud hagejalt rahalisi vahendeid summas 9105 eurot selgitusega „Alimendid L“. Eelnimetatud perioodil on laps elanud ja viibinud hagejaga üle 70% ajast. Hageja on rahuldanud kõik lapse vajadused (ka ajal, kui laps viibis kostja juures), ostnud vajalikke asju ja teinud muid vajalikke kulusid lapsele enda isiklikest rahalistest vahenditest. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe elatise rahas tasumiseks, samuti puudub ka elatise tasumist kohustav kohtulahend. Hagejal puudus kohustus ajavahemikul 16.03.2016 - 27.06.2019 maksta kostjale raha mistahes selgitusega ja kostja on saanud hagejalt raha ilma õigusliku aluseta.
2.Harju Maakohus keeldus 26.08.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest, mille Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2019 määrusega tühistas ning saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.07.10.2019 esitas hageja täiendatud hagiavalduse tervikteksti.
4.Kohus võttis 28.10.2019 määrusega hagi menetlusse.
5.05.02.2020 esitasid pooled kohtule tingimusliku kompromisslepingu. Arvestades, et hageja ja kostja jõudsid tsiviilasjas nr 2-19-12568 ja nr 2-19-11084 kompromissile (osalised esitasid selle kohtule kinnitamiseks), soovivad pooled lõpetada ka käesoleva tsiviilasja nr 2-19-12332 kokkuleppega ja paluvad kohtul kinnitada kompromissi alljärgnevatel tingimustel:
1.Eeldades, et kostja õigeaegselt täitab tsiviilasjas nr 2-19-12568 sõlmitud kompromissiga endale võetud rahalisi kohustusi (s.o lapse L V jooksva elatise tasumise osas), hageja loobub oma haginõudest tsiviilasjas nr 2-19-12332 ja pooled paluvad kohtul menetluse lõpetamist kompromissi kinnitamisega.
2.Kostja lubab korrektselt täita tsiviilasjas nr 2-19-12568 sõlmitud kompromissiga endale võetud rahalisi kohustusi (s.o lapse L V jooksva elatise tasumise osas) ning on nõus käesoleva kompromissi punktis 1 toodud tingimusel tsiviilasja nr 2-19-12332 lõpetamisega.
3.Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.
2-19-12332
4.Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
5.Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-12332 jäävad poolte endi kanda.
6.Pooled leppivad kokku, et käesolev kompromiss jõustub siis, kui kohus kinnitab kompromissi nii tsiviilasjas nr 2-19-11084 kui ka tsiviilasjas nr 2-19-12568. Kui eespool toodud tsiviilasjades kompromissid ei jõustu, jätkub tsiviilasjas nr 2-19-12332 kohtumenetlus ja käesolevaga sõlmitud kompromiss loetakse tühiseks.
7.Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled avaldavad kohtule, et käesolev kompromiss on tingimuslik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 7 tähenduses ja jõustub ainult juhul, kui kohus kinnitab kompromissid tsiviilasjas nr 2-19-11084 ja tsiviilasjas nr 2-19-12568. Tsiviilasjades nr 2-1911084 ja nr 2-19-12568 kompromisside kohtulikul kinnitamisel pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-19-12332 menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad hageja ja kostja kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 50%, s.o summas 275 eurot, tagastamist arvelduskontole nr xxxx.
6.26.02.2020 teavitas hageja, et kompromissid hooldusõiguse asjas nr 2-19-11084 ja elatise asjas nr 2-19-12568 on kohtu poolt kinnitatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
10.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
11.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-19-12332
12.Kohus leiab, et kinnitatava kompromissi tingimustest tuleb välja jätta tingimus, milles pooled leppivad kokku, et käesolev kompromiss jõustub siis, kui kohus kinnitab kompromissi nii tsiviilasjas nr 2-19-11084 kui ka tsiviilasjas nr 2-19-12568; kui eespool toodud tsiviilasjades kompromissid ei jõustu, jätkub tsiviilasjas nr 2-19-12332 kohtumenetlus ja käesolevaga sõlmitud kompromiss loetakse tühiseks, kuna see on tarbetu, sest kohus on tsiviilasjades nr 2-19-11084 ja nr 2-19-12568 kompromissid 19.02.2020 ja 20.02.2020 määrustega kinnitanud ning määrused ei ole edasikaevatavad.
13.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (16.08.2019) hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa, s.o 275 eurot, kanda hageja arvelduskontole nr xxxx.
14.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.