G. T. hagi Olyrak OÜ vastu (Olyrak OÜ taotlus G. T. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1018/2019)
1.1 Välja mõista OÜ-lt Olyrak G. T. kasuks koondamishüvitis 1 361 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üks) eurot 35 senti (neto). 1.2 Välja mõista OÜ-lt Olyrak viiskümmend seitse) eurot 08 eurot.
G. T. kasuks haigushüvitis 157 (ükssada
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.G. T. esitas 23.04.2019.a. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni Jõhvi komisjonile avalduse Olyrak OÜ vastu saamata koondamishüvitise, haigushüvitise, puhkusehüvitise ja lähetuse päevarahade nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 06.06.2019.a. avaldaja nõuded osaliselt.
2.Olyrak OÜ esitas 14.07.2019.a. taotluse G. T. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina selle rahuldatud osas. Maakohus luges G. T. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusteks ja võttis menetlusse (tl 94).
G. T. HAGI
3.G. T. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles nõudis: välja mõista koondamishüvitis 1598, 80 eurot; välja mõista töövõimetushüvitis (haigushüvitis) 27.03.2019-12.04.2019 summas 199,08 eurot; välja mõista puhkusehüvitise 1573,20 eurot; välja mõista lähetuse päevaraha 68 päeva eest summas 2688 eurot kokku 6059, 08 eurot.
4.Avalduse kohaselt töötas G. T. OÜ-s Olyrak alates 06.08.2018.a. Kirjalikku töölepingut vaatamata töötaja korduvale nõudmisele tööandja talle ei väljastanud. 21.03.2019.a sai hageja tööandjalt koondamisteate, et tööleping öeldakse üles alates 05.04.2019 koondamise tõttu. Lõpparvet hagejale ei makstud. 27.03.2019 läks hageja haiguslehele, millest informeeris tööandjat. Väljamakseid haiguslehe alusel (töövõimetushüvitist) hagejale ei makstud. Suuliselt anti töötajale teada, et tööandja arvelduskontol puuduvad rahalised vahendid. Kohtuistungil 17.02.2020 selgitas G. T., et töötas Eesti äriühingus (kostja) Soomes puusepana. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Tsiviilasja materjalide juurde esitatud soomekeelset töölepingut nägi hageja esmakordselt töövaidluskomisjonis. Tööandja andis töötajale märtsis 2019 teate, et töösuhe lõpetatakse koondamisega, kuid hiljem helistas ja väitis, et paber on kehtetu ning tulgu hageja tagasi tööle. Hageja tagasi ei läinud, kuna oli leidnud endale juba uue töö G. T. selgitas, et töölepingu sõlmimisel lepiti suuliselt kokku, et töötasu on 14 eurot tunnis ning päevaraha 32 eurot päevas.
OÜ OLYRAK VASTUVÄITED
5.OÜ Olyrak töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kohaselt sõlmiti poolte vahel tööleping nr 24/2018, mille alusel töötaja töötas kostja juures ehituse abitöölise ametikohal Soomes alates 06.08.2018.a. Töötaja kirjalikku töölepingut oma allkirjaga tööandjale ei tagastanud. Töötaja töötasu oli 11 eurot/tund (bruto) (töölepingu p 4.1). G. T. töötas abitöölisena, tema tööoskused olid teiste ehitustööliste omast madalamad ja töötaja ei osanud soome, inglise ega eesti keelt, mistõttu oli tööandjal keeruline leida objekte, kuna tellijad eelistasid iseseisva tööoskusega ehitajaid, kellega saab suhelda soome keeles. Objekti tellija ei lubanud töötajat enam objektile 18.03.2019 hommikul seoses eelmisel töönädalal 2(6)
ilmnenud puudulike tööoskustega. Tööandja esindajana oli kohal K. G.. Pärast töötaja nägemist, keeldus tellija teda tööle võtmast põhjendusel, et töötajal on veel väga palju arenguruumi kuni ta Soomes üldse tööga hakkama saab ning ei olnud nõus mistahes kokkulepetega töötaja suhtes. K. selgitas töötajale olukorda. Tööandja asus otsima uut objekti ning 27.03.2019 pidi töötaja tööle asuma Soomes Vantaas Pohjala obkektil. Töötaja teatas aga 26.03.2019.a. haigestumisest. Esialgse info kohaselt kestis haigusleht 27.03.-02.04.2019. Tööandja palus töötajal tööle tulla, kuid viimane teatas, et läheb arstile alles 12.04.2019.a Tööleping lõppes 05.04.2019 koondamisega, millest oli töötajat eelnevalt teavitatud 21.03.2019 ja mille kohta on kanne tehtud ka töötamise registris. Tööandja selgitab, et kui töötaja töötab Soomes, kuulub tulumaks tasumisele Soomes ja sotsiaalmaks Eestis. Vastavalt Soome maksuameti teatisele oli hageja tulumaks 4%. Kuna G. T. töötas Soomes, tuleb tööandjal vastavalt Soome seadustele maksta töötajale puhkusetasu jooksvalt, proportsionaalselt igakuiselt töötasuga. Seega on töötajale puhkusetasu juba jooksvalt välja makstud. Töötaja ei ole selgitanud oma puhkusetasu nõuet 1573,20 eurot. Lähetuse tasu nõude osas märkis tööandja, et töötaja ei viibinud lähetuses, vaid viibis tööl Soomes. Tööandja lähtus ka töötasu maksustamisel Soome õigusaktidest. Ajavahemikus august 2018 –aprill 2019 ei ole töötaja töötanud ühtegi päeva Eestis, vaid ainult Soomes (st kostja juures) . Tööandja tunnistas osaliselt ainult töötaja nõuet töövõimetushüvitise osas ja koondamishüvitise osas, millest on tööandja väitel töötajale hüvitatud 500 eurot ettemaksuna 28.02.2019. Kostja palu jätta rahuldamata G. T. nõuded puhkuseraha, päevarahade, töövõimetushüvitise 199, 08 euro (õige summa on 154, 65 eurot) nõudes.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja materjalidega, leiab, et G. T. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
8.Töövaidluskomisjon rahuldas 06.06.2019.a. otsusega avaldaja nõuded osaliselt (tl 89-92) Töövaidluskomisjon otsustas: välja mõista OÜ-lt Olyrak G. T. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel netosummas 1177,69 eurot; välja mõista OÜ-lt Olyrak G. T. kasuks haigushüvitis TTOS § 122 lg 1 alusel 154, 65 eurot (neto); jätta rahuldamata G. T. nõuded OÜ Olyrak vastu puhkusehüvitise 1573,20 euro väljamõistmiseks ja välislähetuse päevaraha 2688 euro väljamõistmiseks.
9.G. T. ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas. Seega selles osas (st puhkusehüvitise ja lähetuse päevaraha nõue) on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. 3(6)
OÜ Olyrak esitas maakohtule taotluse G. T. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas (ehk osas mis puudutas koondamishüvitise ja haigushüvitise nõuet).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et G. T. ja O Olyrak vahel olid töösuhted. - tööleping sõlmiti suuliselt ning töötaja asus tööle kostja juures 06.08.2018.a. ehituse abitöölise ametikohal, töötamiskohaga Soome; - hageja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) alates 27.03.2019-02.04.2019 ning haiguslehte pikendati kuni 12.04.2019.a.; - 21.03.2019.a. esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 89 lg 1 p 1 alusel koondamise tõttu alates 05.04.2019.a. (tl 19, 39)
11.Töötaja / hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust (töölepingu lõpetamist koondamise tõttu). Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 p 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab tööandja põhjendama ülesütlemist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (lg 3). Tööandja on töölepingu ülesütlemise vorminõuet järginud. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.12. 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töötaja on tööandja avalduse kätte saanud. TLS § 97 lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda järgides TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega. TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt peab tööandja töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama alla ühe aastase tööstaažiga töötaja puhul vähemalt 15 kalendripäeva. Etteteatamise nõue on käesoleval juhul täidetud.
12.Vastavalt TLS § 100 lg 1 maksab tööandja töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja taotles välja mõista kostjalt koondamishüvitis suuruses 1598, 80 eurot. OÜ Olyrak tunnistas osaliselt G. T. nõuet: töövõimetushüvitist 154, 65 eurot ja koondamishüvitist 1177,69 eurot, millest on väidetavalt töötajale hüvitatud 500 eurot ettemaksuna 28.02.2019.a. (tl 53).
4(6)
Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on ajavahemikus september 2018 - märts 2019 makstud talle töötasu kokku 9592, 78 eurot (tl 40). Sama summa nähtub tööandja konto väljavõttelt (tl 84). Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja arvestamise kord“ § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud Vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu (oktoober 2018-märts 2019) töötasu 8168, 07 eurot jagamisel kuude arvuga (6), on hageja keskmine töötasu 1 361,35 eurot kuus (neto). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks koondamishüvitise summas 1 361,35 eurot (neto).
13.Hageja palus kostjalt välja mõista haigushüvitise ajavahemiku 27.03.2019-12.04.2019.a. eest summas 199, 08 eurot. Kostja tunnistas nõuet summas 154,65 eurot. Kostja on arvestanud töövõimetushüvitist ajavahemiku 30.03.2019 -03.04.2019.a. eest (tl 80). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis). Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt maksab tööandja haigushüvitist haiguslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates. TLS § 29 lg 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Hageja oli haiguslehel 27.03.2019-02.04.2019, seega TTOS § 122 lg 1 järgi pidi tööandja maksma haigushüvitist 4 päeva eest ehk 30.03-02.04 (tl 60, 61). Kostja on arvestanud hagejale haigushüvitist 5 päeva eest (tl 80). 154, 65 eurot Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja arvestamise kord“ § 4 lõikele 1 arvutatakse keskmist kalendripäevatasu eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. Sama paragrahvi 3. lõike järgi liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks määruse § 2 lg 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Eeltoodut arvesse võttes kujuneb hageja haigushüvitise suurus järgmiselt: töötasu okt 2018-märts 2019 8168,07 eurot / 182 kalendripäeva = 44, 88 eurot (kalendripäevatasu) x 5 haiguspäeva =224, 40 x 0,70 (ehk 70% 234,40-st) = 157, 08 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja haigushüvitise 157, 08 eurot (neto).
14.Kostja märgib töövaidluskomisjonile esitatud vastuses, et hagejale väljamaksmisele kuuluvatest hüvitistest tuleb maha arvata töötajale ettemaksuna 28.02.2019.a. tasutud 500 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Kostja ei ole millegagi selgitanud ega põhjendanud, et midagi oleks töötajale tasutud ettemaksuna. Kostja nimetatud kuupäeval 28.02.2019.a. hageja pangakontole tehtud 500 euro ülekandele on selgitusena märgitud „töötasu“, mitte „ettemaks“ (tl 40), vaid kostja konto väljavõttele on käsitsi märgitud „ettemaks“ (tl 84). Kuivõrd kostja ei ole millegagi tõendanud, et 28.02.2019.a. hagejale üle kantud 500 eurot on ettemaks millegi eest, loeb kohus makse töötasuks.
15.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus G. T. hagi osaliselt.
5(6)
Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mistõttu jäävad menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.