Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2020.a Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-19-20618
Kohtuasi
K G hagi Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi vastu töövaidluses Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K G (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts (registrikood 10312960, asukoht Kadaka tee 62a, Tallinn 12618) lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post [email protected])
Resolutsioon
G hagi Tallinna vastu töövaidluses
Jätta menetluskulud K G kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt. Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts esitas 21.12.2019 kohtule taotluse, milles vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas, so töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 5, 8 ja 9 osas, mis on registreeritud tsiviilasjana 2-19-20618. K G esitas 23.12.2019 kohtule avalduse, mis on pealkirjastatud hagiavaldusena ja registreeritud tsiviilasjana 2-19-20691.
Harju Maakohus kohustas 16.01.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-20691 esitada hiljemalt 05.02.2020 kohtule Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus (töövaidlusasi nr 4-1/1069/19) hagiavaldusena. Nimetatud määruses tõi kohus esile, et K G 23.12.2019 avaldusest ei nähtu töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatus. Töövaidluskomisjonist saabunud toimikust nähtub, et K G on töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hilisemas menetluses täpsustanud, mistõttu andis kohus K Gle tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Kohus märkis, et hagiavaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele, samuti, et hagejal tuleb esitada ühine tervikavaldus, mis sisaldab ka Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi poolt vaidlustatud osa. 05.02.2020 esitas hageja taotluse pikendada 16.01.2020 kohtumääruses märgitud tähtaega 15 kalendripäeva võrra. Hagiavalduse esitamise tähtaeg saabus 20.02.2020. Hageja esitas 20.02.2020 menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud hagiavaldusena, kuid mille sisust ja resolutsioonist tuleneb, et hageja esitab korduva taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 08.03.2020. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus saatis 20.02.2020 menetlusdokumendi seisukoha võtmiseks kostjale. Kostja mistahes tähtaegade pikendamiseks oma nõusolekut ei andnud, kuna see ei ole põhjendatud ning palub jätta hageja avaldus läbi vaatamata. TvLS § 58 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kuna hageja ei ole hagiavaldust esitanud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta juhindudes TvLS § 58 lg 7 läbi vaatamata. Käesoleval juhul Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.11.2019 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1069/19 ei jõustu vaidlustatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.