Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8667
Tsiviilasi
Natalja Mesi hagi OÜ Aknameister vastu 738 euro saamiseks 738 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Mesi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Hageja Natalja Mesi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Kostja OÜ Aknameister (registrikood 10548265), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. veebruari 2019 otsus.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista OÜ-lt Aknameister välja Natalja Mesi kasuks 738 eurot.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes OÜ Aknameister kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Natalja Mesi (hageja) esitas 2. juunil 2017 OÜ Aknameister (kostja) vastu Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 738 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. augustil 2016 töövõtulepingu. Lepingu kohaselt kohustus kostja valmistama ja paigaldama hageja majale kolm plastakent, hageja kohustus tasuma selle eest 738 eurot. Lepinguga oli ette nähtud akende värvus ja kasutatav klaas. Akende mõõtusid lepingus kajastatud ei olnud. Hageja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse ning tasus lepinguga ettenähtud töö eest kokkulepitud 738 eurot. 5. oktoobril 2016 sai hageja kostjalt valmistatud aknad kätte, kuid akende vastuvõtmisel selgus, et aknad on suuremad ega sobinud aknaavadesse. Sellele vaatamata paigaldasid kostja töötajad ebasobivad aknad ilma alumise tugidetailita. 28. oktoobril 2016 esitas hageja kostjale avalduse, milles kirjutas, et aknad on kokkulepitust suuremad ja nad ei sobi aknaavadesse. Nimetatud põhjusel ja võttes arvesse, et aknad paigaldati ilma alumise toeta, ei ole võimalik paigaldada aknapõski ilma akna profiili katmata. Hageja palus kostjal tagastada talle akende eest tasutud 738 eurot. Kostja keeldus raha tagastamisest. 28. novembril 2016 esitas hageja avalduse tarbijavaidluste komisjonile ning
31.märtsi 2017. a otsusega rahuldati hageja avaldus ning tunnistati õigust lepingust taganeda. Komisjon määras, et kostjal tuleb tagastada hagejale akende ja nende paigaldamise eest tasutud 738 eurot ning eemaldada aknad hageja maja aknaavadest. Kostja vabatahtlikult otsust ei täitnud, ka ei ole kostja otsust vaidlustanud. Hageja palus kohtul tunnistada tema õigust lepingust taganeda ning kohustada kostjat tagastama lepingu alusel tasutud 738 eurot. Hageja tagastab kostjale ebasobivad aknad tingimusel, et kostja eemaldab aknad aknaavadest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tellis ainult aknad ja paigalduse, kuid aknalaudade ja veeplekkide ostmise ega paigaldamise soovi ta ei avaldanud. Samuti ei räägitud läbi soojustuse laiust ja siseviimistluse materjale, sest hagejal oli kindel soov tellida ainult aknad ja paigaldus. Aknad mõõdeti avatud aknaavadel, mis tähendab, et aknaavadel puudus selge horisontaalne ja vertikaalne tase, aknaavade ettevalmistamisest hageja ei rääkinud. Hageja soov oli, et aknad mahuksid aknaavadesse. Hageja abikaasa soovis, et aknad oleks paigaldatud võimalikult tihedalt, välistades sellega väiksemate akende valmistamise. Kõik vuugivahed jäävad lubatud vahemikesse. Aknapõsed, aknalauad, veeplekid ja muu viimistlus võibki aknaprofiili osaliselt katta ning see ei ole lubatud normide rikkumine. Oluline on, et akende viimistlus ei kataks aknaklaasi ja sellega praegusel juhul tegemist ei ole.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 1. veebruari 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 738 eurot ning viivise nendelt kuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja kui töövõtja on töövõtulepingut rikkunud ja vastutab selle eest ning kas lepingurikkumine andis aluse töövõtulepingust taganeda (VÕS § 188). Töövõtulepingu kohaselt tellis hageja kolm plastakent ja nende paigaldamise, leppides kokku ka akende värvuses ja klaasis. Lepingust ei nähtu muude lisadetailide/tööde tellimist. Töövõtulepingust ei nähtu ka akende kokkulepitud mõõtusid. Nii hageja kui kostja kinnitusel võttis akende mõõdud töövõtja, s.o kostja. Hageja on oma väite, et kostja valmistas ja paigaldas töövõtulepingule mittevastavad aknad, tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid:
tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017 otsuse, milles leiti, et kostja valmistatud ja paigaldatud aknad ei vasta müügilepingu tingimustele, samuti rikuti lepingutingimusi VÕS § 223 lg 1 tähenduses, kuna kaupleja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Seega leidis komisjon, et tarbija oli VÕS § 116 lg 1 alusel õigustatud taganema sõlmitud müügilepingust; Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akti, milles on kokkuvõttena leitud, et akende suurus ei vasta aknaavadele, paigaldus oli ebakorrektne. Valmistatava akna suurus peab vastama aknaavale järgmiste parameetrite järgi: akna mõõdud (koos lisaprofiiliga) : laius = aknaava laius – 30 mm; kõrgus = aknaava kõrgus – 30 mm; minimaalne vahe aknaraami ja aknaava vahel peab olema 15 mm; akende fikseerimiseks horisontaalses tasapinnas peaks kasutama plastikklotse, kandeklotside eemaldamine on keelatud, kinnituselemendid peavad olema fikseeritud korrektselt; akende furnituur peab olema paigaldatud täismahus. Soovituslik on vahetada olemasolevad aknad õigete mõõtudega akende vastu.
Kostja palus jätta nimetatud ülevaatuse akt tähelepanuta, kuna akti koostanud isikul ei ole sellekohast kutsetunnistust, lisaks on hindamisel kasutatud Soomes, aga mitte Eestis, kehtivaid nõudeid. Maakohus leidis, et kuna Ehituskonsult Grupp OÜ esitatud ülevaatuse akti ei ole võimalik kasutada eksperdihinnanguna, vaid akt kannab endas pigem informatiivset tähendust, siis ei anna kohus aktile ja selles toodud faktiväidetele sisulist hinnangut. Kostja on oma väidete tõenduseks esitanud alljärgnevad tõendid:
fotod akendest; ehitisregistri väljatrükk, millest nähtub, et hoone välissein oli kaetud krohviga – seega ei olnud akende paigaldamiseks vaja teha muudatusi; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikme AS Klaasmerk 12. novembri 2018 vastus kostja päringule, millest nähtub, et „akende paigaldamiseks on erinevaid võimalusi, mis sõltuvad seinakonstruktsiooni tüübist, konkreetsest paigalduse võimalikkusest ja otstarbekusest vastavasse avasse; kostjale akende valmistaja, s.o Stollar Systemy Okienne Godlewska Spolka Jawna,
9.novembri 2018 vastus kostja päringule, millest nähtub, et „on olemas erinevad akende paigaldamise tehnoloogiad, võib paigaldada koos alusprofiiliga, võib ka ilma“. Doordec OÜ juhend tulepüsivate sileuste paigaldamise kohta, mille p-st 2.2.2 nähtub lengi ja tarindi vaheline suurus, s.o 5–20 mm.
Võttes arvesse, et Eestis puudub ühtne juhend akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, siis võib teise, samal ja/või sarnasel alal tegutseva ettevõtte ja akende valmistaja arvamusi lugeda olulisteks tõenditeks, kuna need annavad vastuse küsimusele, kas akende paigaldamisel, samuti akende alusprofiili(de) paigaldamata jätmisel rikuti oluliselt lepingutingimusi või mitte. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et ei ole vaieldamatult tõendatud töövõtja oluline lepingurikkumine, samuti see, et puudused tekkisid kostja kui töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Seega puudub materiaalne eeldus lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Maakohus leidis, et ei ole täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused, mis annaksid aluse leping ühepoolselt lõpetada, s.o lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olulist rikkumist, mis vabastaks hageja VÕS § 647 lg 3 alusel töövõtjale täiendava tähtaja andmisest. Hageja on enne töövõtulepingust taganemise avalduse esitamist jätnud kasutamata kostja jaoks vähem koormavad õiguskaitsevahendid, nagu töö parandamine või toote asendamine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus eelkõige TsMS § 229 ja § 232. Hageja esitatud Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akt on dokumentaalne tõend ja maakohus jättis sellele alusetult hinnangu andmata. Kostja tõenditele andis maakohus alusetult suurema jõu kui hageja tõendile. Andes vale hinnangu tõenditele, on maakohus valesti jätnud kohaldamata VÕS § 647 lg 3, mis vabastab hageja kostjale täiendava tähtaja andmisest.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Esitatud ülevaatusaktil/hinnangul ei ole tõendikvaliteeti. Tegemist ei ole eksperdi hinnanguga TsMS § 293 tähenduses, samuti puudub võimlaus kontrollida esitatud tõendi usaldusväärsust. Lepingust taganemine eeldab olulist lepingu rikkumist (VÕS § 116 lg 1). Vaidlust ei ole ka selle üle, et aknad paigaldati elamule ja on seal ees. Maakohtus leidis ka tõendamist, et hagejal puudus materiaalne eeldus lepingust taganemiseks, kuna ta ei andud kostjale täiendavat tähtaega vastavalt VÕS § 114 lg 1 ka 116 lg 4
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. veebruari 2019 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulud jäetakse kõigis kohtuastmetes kostja kanda.
7.Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Olulise lepingurikkumisega on muu hulgas tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (VÕS § 116 lg 2 p 1). Kui kostja rikkus lepingut oluliselt siis võis hageja lepingust taganeda ka ilma täiendavat tähtaega VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi andmata.
8.Ringkonnakohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ja hageja võis õiguskaitsevahendina VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganeda. Paigaldatud aknad pidid VÕS § 641 lg 1 alusel olema kokkulepitud omadustega ja VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi sobima otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Puudub vaidlus, et akende mõõdud võttis kostja. Seega pidi kostja aknad valmistama selliste mõõtudega, mis olid aknaavadele sobivad. Ringkonnakohus leiab, et aknaavadele mittesobivate akende valmistamine ja paigaldamine on praegusel juhul VÕS § 116 lg 2 p 1 oluline lepingurikkumine, kuna kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis.
9.Maakohus rikkus TsMS § 232 lõiget 1, kui jättis hindamata Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuse. Õige on küll maakohtu seisukoht, et Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus ei ole TsMS § 293 lõikes 1 sätestatud eksperdiarvamus, kuid seda saab hinnata dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lõike 1 järgi kui asjatundja arvamust. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus tuleb tõendite hulgast välja jätta, kuna selle koostajal ei ole kutsetunnistust. Menetlusõigus ei nõua kutsetunnistuse olemasolu ja kohus saab arvamust hinnata dokumentaalse tõendina. Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuses (tl 84, kd I) leiti, et akende suurus ei vasta aknaavadele ja paigaldus tehti ebakorrektselt. Samuti märgiti arvamuses, et alumine paigaldusprofiil puudub ja kuna aknad paigaldati tihedalt vastu aknaava, ei olnud võimalik korrektselt paigaldada tihendusvahtu. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eeltoodu, et töö oli puudustega. Sama leiti ka tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017 otsuses. Seega oli töö oluliste puudustega ja hageja võis lepingust taganeda ning nõuda raha tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja enda esitatud tõenditega puuduste olemasolu ümber lükanud. Esitatud pildid (tl 30-33, kd I) ei tõenda, et tööl puudusi ei esine. Ühelt pildilt (tl 31, kd I) nähtub, et aknaraam on vastu aknaavasid paigaldatud. AS Klaasmerk 12. novembri 2018 kiri (tl 119, kd I) ei ole seotud hagejale tehtud tööga; kirjast nähtub, et üldiselt on akende paigaldamiseks erinevaid võimalusi. Stollar Systemy Okienne Godlewska kiri (tl 120, kd I) on vene keeles ja tuleb jätta TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Samal põhjusel tuleb jätta tähelepanuta ka poola- ja venekeelne dokument samalt ettevõttelt (tl 128-129, kd I). Tõendamiseset ei tõenda ka tulepüsivate siseuste TU-06 ja TU-07 paigaldusjuhis (tl 121-127, kd I), kuna vaidlus ei ole siseuste paigaldamise üle. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud kõigis kohtuastemetes jätta kostja kanda, kuna tema kahjuks tehti lahend. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Sama kehtib juhul, kui kõrgema astme kohus muudab oluliselt menetluskulude jaotust ja madalama astme kohus ei ole teise poole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.