Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6686
Kohtuasi
AS-i Tallinna Linnatransport hagi X vastu kahju hüvitamiseks summas 867,42 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AS Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lea Kurbel-Kalamees
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-6686 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Tallinna Linnatransport (hageja, tööandja) esitas 17.05.2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja, töötaja) vastu kahju hüvitamiseks summas 867,42 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 17.02.2015 sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötab töötaja tööandja juures bussijuhina. Töötajaga ei ole sõlmitud varalise vastutuse lepingut. 28.02.2020 toimus Tallinnas Hobujaama 14 (s.o busside lõpp-peatus, garaažiala) liiklusõnnetus, kus töötaja tööülesannete täitmisel, juhtides tööandja bussi registreerimisnumbriga XXXXX, tagurdas sõitma hakates otsa teisele pargitud tööandja bussile YYYYYY. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada bussi XXXXX tagaosa (klaas ja pidurituli). Tulenevalt liiklusõnnetusest kandis tööandja bussi avariiremondi tegemise kulutusi kokku summas 1595,07 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 867,42 eurot, s.o osaline kahju materjali kulu ulatuses.
3.Töötaja seletusest nähtuvalt leiab tööandja, et töötaja ei veendunud tagurdama hakates manöövri ohutuses, vaid ainult eeldas, et tal taga bussi ei ole. Sellega rikkus ta tööülesandeid ja liiklusnorme. Kuna taga siiski parkis buss (YYYYYY), põhjustas tagurdamine busside kahjustamise. Töötaja rikkus töölepingut vähemalt hooletusest, kui mitte raskest hooletusest.
4.Bussil XXXXX puudus kaskokindlustus. Isegi, kui tööandjal oleks sõlmitud kaskokindlustuse leping, on tööandja omavastutuse summa mitte alla 600 euro. Sageli jäävad aga kahjusummad suures osas alla omavastutuse, mille peavad töötaja ja tööandja omavahel ära jagama ja teiseks on väga paljudel juhtudel kahju hüvitamine välistatud. Ca 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks tööandjale lisakulu kaskomaksete näol 250 000 – 600 000 eurot (olenevalt kahjusummast 300 - 3000 eurot). Majanduslikult ei ole tööandjale otstarbekas sellises mahus kaskolepingut sõlmida, kuna kahju summad on statistiliselt väiksemad kui kasko omavastutus. Seda ei pea mõistlikuks ka finantsasutused, nõudmata tööandjalt kaskolepingu sõlmimist.
5.Töötaja töötasu hindamisel saab asuda seisukohale, et ta on võimeline nõutava kahjusumma hüvitama. Töötaja keskmine kuutasu on 1634,43 eurot. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja ei ole liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Õnnetus toimus 28.02.21 kell 6:54, mis on pime aeg, Hobujaama lõpp-peatuse parkla on halvasti valgustatud ning täpselt taha pargitud buss ei ole tahavaatepeeglitest nähtav, mistõttu kostja ei märganud tagurdamist alustades tema taga olevat bussi. Pealegi ei osanud kostja eeldada, et tema taha on pargitud järjestikku kolmas buss, sest seda kunagi ei tehtud. Antud asjas tuleb arvestada kolmandana kostja pargitud bussi taha parkinud bussi, reg nr YYYYYY juhi süüd.
8.Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et hageja on jätnud kasutamata võimaluse kahjude kindlustamiseks ehk jätnud sõlmimata kaskokindlustuse. Asjaolu, et hageja peab kindlustust liiga kalliks, ei õigusta kahju tekkimise riski asetamist töötajatele, kelle vahendid ei ole võrreldavad tööandja käsutuses olevatega.
2-21-6686 Esimese astme kohtu lahend
9.Harju Maakohtu 18.10.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 700 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 19,3% ulatuses hageja kanda ning 80,7% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 141,23 eurot ja viivise menetluskuludelt.
10.Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, arvestades seejuures töölepingu seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud erisustega. Asja materjalidest nähtuvalt ei veendunud töötaja tagurdama hakates manöövri ohutuses ja eeldas, et tema bussi taga ei ole teist bussi. Olukorras, kus pimeduse, tehnilise rikke või ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik juhikohalt manöövri ohutuses veenduda, tuleb juhil sõidukist väljuda ja vahetult tuvastada, kas manööver on ohutu. Seega on töötaja rikkunud liiklusnorme ja põhjustanud sellega liiklusõnnetuse. Töötaja rikkus töölepingut hooletusest.
11.Kaskokindlustuse puudumine ei ole kostja vastutust piirav asjaolu. Kaskokindlustuse sõlmimise kohustust hagejal ei ole, lisaks on hageja selgitanud, et see oleks ebamõistlikult kallis. Lisaks on hageja tõendanud, et ka kaskokindlustuse olemasolul oleks omavastutus olnud minimaalselt 600 eurot, mis kostjalt nõutava kahjuga võrreldes on sisuliselt samas suurusjärgus olev summa.
12.Arvestades kostja ametikohta (bussijuht), tööstaaži (enam kui 5 aastat), süü astet (hooletus), asjaolu, et kostja ei ole rohkem analoogselt hagejale kahju põhjustanud (hageja ei ole seda esile toonud), töö iseloomu ja tulenevat riski (täistööajaga suurema ohu allika juhtimine, kus üldteadaolevalt tuleb aeg-ajalt õnnetusi ette), töötaja keskmist töötasu (hageja sõnul 1634,43 eurot – kostja ei ole vastu vaielnud; kostja on võimeline kahju hüvitama) ning asjaolu, et bussi tagurdamiskaamera oli rikkis (selle korrasolek oleks suure tõenäosusega kahju ära hoidnud, busside tehnilise korrasoleku eest ei vastuta kostja; küll aga võib eeldada, et kaamera rikkest teavitab hagejat just kostja, mida kostja teinud ei ole), leiab kohus, et hüvitatava kahju suuruseks tuleb määrata 700 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub 17.11.2021 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega vähendada kahjuhüvitist. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TLS § 74 lg-t 2 ja VÕS §-i 139.
14.Maakohus oleks pidanud hüvitamisele kuuluva kahjusumma määramisel arvestama asjaolu, et hageja ei kasutanud võimalust kahju kindlustamiseks ning vähendama kahjuhüvitist hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tuleneva kahju võrra. Kaskokindlustuse maksumus ei saa olla mõistlikuks põhjenduseks maandada suurema ohu allikast tulenevaid riske töötajate arvel.
15.Kahjuhüvitise suuruse määramisel tulnuks arvestada ka kostjale antud juhiseid ja õnnetuse toimumiskohas Hobujaama parklas hageja kehtestatud parkimiskorda, mis nägi ette, et teineteise järgi on lubatud parkida kahel bussil, millest esimene sõidab välja ettepoole ja tagumine tagurdab parkimiskohalt välja. Kostja oli veendunud, et tema taga ei pargi kolmandat bussi, kuna see ei olnud hageja poolt lubatud ja väljakujunenud praktika kohaselt peeti parkimiskorraldusest kinni. Olukorras, kus kostja pargib ringide vahelisel ajal Hobujaama parklas vahetuse kestel mitmeid kordi ja ringide vahe on paar minutit, ei ole mõistlik eeldada, et ta iga kord enne välja tagurdamist peaks bussist väljuma, veendumaks, et teda ei ole kinni pargitud. Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus osa süüst lasus kolmandana parkinud bussijuhil, kes rikkus parkimiskorda.
2-21-6686
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuivõrd hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 867,42 euro tasumist, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
17.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
18.Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 74 lg 2 järgi hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo nr 3-2-1-56-17, p 30) ning käesoleval juhul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et kaskokindlustuse puudumine ei ole käesoleval juhul kostja vastutust piirav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
19.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramine käesoleval juhul apellatsioonkaebusest keeldumisel takistuseks ei ole (vt RKTKm nr 2-17-8667, p 11.1). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
20.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
21.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.