1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8667. Saata asi samale ringkonnakohtule Natalja Mesi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Natalja Mesi (hageja) esitas 2. juunil 2017 osaühingu Aknameister (kostja) vastu Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 738 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. augustil 2016 töövõtulepingu. Lepingu kohaselt kohustus kostja valmistama ja paigaldama hageja majale kolm plastakent, hageja kohustus tasuma selle eest 738 eurot. Lepinguga oli ette nähtud akende värvus ja kasutatav klaas. Akende mõõtusid lepingus kajastatud ei olnud. Hageja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse ning tasus lepinguga ettenähtud töö eest kokkulepitud 738 eurot. 5. oktoobril 2016 sai hageja kostjalt valmistatud aknad kätte, kuid akende vastuvõtmisel selgus, et aknad on suuremad ega sobinud
2-17-8667 aknaavadesse. Sellele vaatamata paigaldasid kostja töötajad ebasobivad aknad ilma alumise tugidetailita. 28. oktoobril 2016 esitas hageja kostjale avalduse, milles kirjutas, et aknad on kokkulepitust suuremad ja nad ei sobi aknaavadesse. Nimetatud põhjusel ja võttes arvesse, et aknad paigaldati ilma alumise toeta, ei ole võimalik paigaldada aknapõski ilma akna profiili katmata.
1.2.Hageja palus kostjal tagastada talle akende eest tasutud 738 eurot. Kostja keeldus raha tagastamisest. 28. novembril 2016 esitas hageja avalduse tarbijavaidluste komisjonile ning 31. märtsi 2017. a otsusega rahuldati hageja avaldus ning tunnistati õigust lepingust taganeda. Komisjon määras, et kostjal tuleb tagastada hagejale akende ja nende paigaldamise eest tasutud 738 eurot ning eemaldada aknad hageja maja aknaavadest. Kostja vabatahtlikult otsust ei täitnud, ka ei ole kostja otsust vaidlustanud. Hageja palus kohtul tunnistada tema õigust lepingust taganeda ning kohustada kostjat tagastama lepingu alusel tasutud 738 eurot. Hageja tagastab kostjale ebasobivad aknad tingimusel, et kostja eemaldab aknad aknaavadest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tellis ainult aknad ja paigalduse, kuid aknalaudade ja veeplekkide ostmise ega paigaldamise soovi ta ei avaldanud. Samuti ei räägitud läbi soojustuse laiust ja siseviimistluse materjale, sest hagejal oli kindel soov tellida ainult aknad ja paigaldus. Aknad mõõdeti avatud aknaavadel, mis tähendab, et aknaavadel puudus selge horisontaalne ja vertikaalne tase, aknaavade ettevalmistamisest hageja ei rääkinud. Hageja soov oli, et aknad mahuksid aknaavadesse. Hageja abikaasa soovis, et aknad oleks paigaldatud võimalikult tihedalt, välistades sellega väiksemate akende valmistamise. Kõik vuugivahed jäävad lubatud vahemikesse. Aknapõsed, aknalauad, veeplekid ja muu viimistlus võibki aknaprofiili osaliselt katta ning see ei ole lubatud normide rikkumine. Oluline on, et akende viimistlus ei kataks aknaklaasi ja sellega praegusel juhul tegemist ei ole.
3.Viru Maakohus jättis 1. veebruari 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 738 eurot ning viivise nendelt kuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Maakohtu otsuse kohaselt taganes hageja 28. oktoobri 2016. a avaldusega töövõtulepingust põhjendusel, et kostja valmistatud aknad on kokkulepitust suuremad, nad ei sobi aknaavadesse ja aknad paigaldati ilma alumise toeta, samuti kahjustati akende paigaldamise käigus aknaava. Kuna vahu alla jääv aknaava ei vasta varem kokkulepitule, siis on võimatu paigaldada aknapõski nii, et nad ei kataks akna profiili. Hageja märkis, et ta tahab saada tagasi 738 eurot. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja kui töövõtja on töövõtulepingut rikkunud ja vastutab selle eest ning kas lepingurikkumine andis aluse töövõtulepingust taganeda (VÕS § 188). Kui elamule paigaldatud aknad ei vasta lepingus sätestatud tingimustele, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega VÕS § 641 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 järgi ning töövõtja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui puudused ei tekkinud kostja kui töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu (Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6037, p 21.2). Töövõtulepingu kohaselt tellis hageja kolm plastakent ja nende paigaldamise, leppides kokku ka akende värvuses ja klaasis. Lepingust ei nähtu muude lisadetailide/tööde tellimist. Töövõtulepingust ei nähtu ka akende kokkulepitud mõõtusid. Nii hageja kui ka kostja kinnitusel võttis akende mõõdud töövõtja, s.o kostja. Hageja on oma väite, et kostja valmistas ja paigaldas töövõtulepingule mittevastavad aknad, tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: 2(6)
2-17-8667 tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017. a otsuse, milles leiti, et kostja valmistatud ja paigaldatud aknad ei vasta müügilepingu tingimustele, samuti rikuti lepingutingimusi VÕS § 223 lg 1 tähenduses, kuna kaupleja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Seega leidis komisjon, et tarbija oli VÕS § 116 lg 1 alusel õigustatud taganema sõlmitud müügilepingust; Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akti, milles on kokkuvõttena leitud, et akende suurus ei vasta aknaavadele, paigaldus oli ebakorrektne. Valmistatava akna suurus peab vastama aknaavale järgmiste parameetrite järgi: akna mõõdud (koos lisaprofiiliga) : laius = aknaava laius – 30 mm; kõrgus = aknaava kõrgus – 30 mm; minimaalne vahe aknaraami ja aknaava vahel peab olema 15 mm; akende fikseerimiseks horisontaalses tasapinnas peaks kasutama plastikklotse, kandeklotside eemaldamine on keelatud, kinnituselemendid peavad olema fikseeritud korrektselt; akende furnituur peab olema paigaldatud täismahus. Soovituslik on vahetada olemasolevad aknad õigete mõõtudega akende vastu. Kostja esindaja palus jätta nimetatud ülevaatuse akt tähelepanuta, kuna akti koostanud isikul ei ole sellekohast kutsetunnistust, lisaks on hindamisel kasutatud Soomes, aga mitte Eestis kehtivaid nõudeid. Maakohus leidis, et kuna Ehituskonsult Grupp OÜ esitatud ülevaatuse akti ei ole võimalik kasutada eksperdihinnanguna, vaid akt kannab endas pigem informatiivset tähendust, siis ei anna kohus aktile ja selles toodud faktiväidetele sisulist hinnangut. Kostja on oma väidete tõenduseks esitanud alljärgnevad tõendid: fotod akendest, millelt nähtub, et kostja paigaldatud aknad mahtusid aknaavadesse, aknaavade ja raami vahel on piisava laiusega vuugivahed, s.o 10 mm, mis on lubatud suurusega vahemik, et aknaviimistlus ei kataks aknaklaasi (aknaprofiili osaline katmine aknaviimistlusega on lubatud); Ehitisregistri väljatrükk, millest nähtub, et hoone välissein oli kaetud krohviga – seega ei olnud akende paigaldamiseks vaja teha muudatusi; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikme AS Klaasmerk 12. novembri 2018. a vastus kostja päringule, millest nähtub, et „akende paigaldamiseks on erinevaid võimalusi, mis sõltuvad seinakonstruktsiooni tüübist, konkreetsest paigalduse võimalikkusest ja otstarbekusest vastavasse avasse; kindlad reeglid on staatika ja paisuprofiilide osas, kuna nendest sõltub kasutaja turvalisus ja toote pikaealisus; lisaprofiilide, näiteks alus ja transpordiprofiilid, laiendused, jne, millest ei sõltu akende turvalisus ja funktsionaalsus, kasutamise saab otsustada akende müüja koostöös tellijaga; otsest kohustust neid kasutada ei ole“; kostjale akende valmistaja, s.o Stollar Systemy Okienne Godlewska Spolka Jawna
9.novembri 2018 vastus kostja päringule, millest nähtub, et „on olemas erinevad akende paigaldamise tehnoloogiad, võib paigaldada koos alusprofiiliga, võib ka ilma“. Akende valmistaja 19. augusti 2016 tellimuse kinnitusest nähtub, et akende avaneva osa laius on 600 mm; Doordec OÜ juhend tulepüsivate sileuste paigaldamise kohta, mille p-st 2.2.2 nähtub lengi ja tarindi vaheline suurus, s.o 5–20 mm. Võttes arvesse, et Eestis puudub ühtne juhend akende valmistamiseks ja paigaldamiseks, siis võib teise, samal ja/või sarnasel alal tegutseva ettevõtte ja akende valmistaja arvamusi lugeda olulisteks tõenditeks, kuna need annavad vastuse küsimusele, kas akende paigaldamisel, samuti akende alusprofiili(de) paigaldamata jätmisel rikuti oluliselt lepingutingimusi või mitte. Samuti annab akende valmistaja esitatud joonis vastuse küsimusele, kas akende avaneva osa laius vastab hageja soovile.
3(6)
2-17-8667 Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et ei ole vaieldamatult tõendatud töövõtja oluline lepingurikkumine, samuti see, et puudused tekkisid kostja kui töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Seega puudub materiaalne eeldus lepingust taganeda. Kuigi VÕS §-st 114 ei tulene, et kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja andmine peab olema väljendatud kindlas vormis, nt kirjalikult, ei ole tõendatud, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohtule jääb ebaselgeks, miks hageja kohe, nähes, et aknad on aknaavadest suuremad, ei keeldunud akende paigaldamisest, vaid lubas kostja töötajatel ebasobivad aknad paigaldada – kostja ei oleks saanud siseneda hageja korterisse ja aknaid paigaldada ilma hageja nõusolekuta. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja on õigustamatult keeldunud akende asendamisest. Kohus leidis, et ei ole täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused, mis annaksid aluse leping ühepoolselt lõpetada, s.o lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu olulist rikkumist, mis vabastaks hageja VÕS § 647 lg 3 alusel töövõtjale täiendava tähtaja andmisest. Hageja on enne töövõtulepingust taganemise avalduse esitamist jätnud kasutamata kostja jaoks vähem koormavad õiguskaitsevahendid, nagu töö parandamine või toote asendamine.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada. Maakohus rikkus eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 ja § 232. Hageja esitatud Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akt on dokumentaalne tõend ja maakohus jättis sellele alusetult hinnangu andmata. Kostja tõenditele andis maakohus alusetult suurema jõu kui hageja tõendile. Andes vale hinnangu tõenditele, on maakohus valesti jätnud kohaldamata VÕS § 647 lg 3, mis vabastab hageja kostjale täiendava tähtaja andmisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus keeldus 12. märtsi 2019. a määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast (TsMS § 637 lg 21). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg-le 21 järgi võetakse TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või valesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
4(6)
2-17-8667 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohus märkis vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et ka Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akt ei anna hagejale alust lepingust taganeda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti tõlgendanud ja kohaldanud TsMS § 637 lg-t 21. Maakohus on selgelt valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi ja selgelt valesti tõendeid hinnanud. Seda väidet on põhjalikult põhjendatud hageja esitatud apellatsioonkaebuses.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostja märkis oma menetluskulude suuruseks kassatsiooniastmes 504 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Hageja esitas kostja vastu nõude 738 euro väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes.
10.Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel otsustada, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse või mitte. Ringkonnakohtu keeldumine apellatsioonkaebuse menetlemisest on TsMS § 638 lg 9 järgi vaidlustatav Riigikohtus.
11.Kolleegium leiab, et praegu ei olnud täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks.
11.1.Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda, kui korraga on täidetud kolm tingimust (vt ka Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p 18): maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse; menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse; täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
11.2.Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud seda, et menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes on tegu ka siis, kui menetlusosaline on vaidlustanud küll üksnes menetluskulude jaotust, kuid maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas (p 19).
11.3.Maakohus jättis praeguses tsiviilasjas hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 738 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohtu otsus vaidlustatakse täies ulatuses, ning palunud maakohtu otsuse tühistada (I kd, tl 194). Seega on ta 5(6)
2-17-8667 vaidlustanud ka maakohtu otsusest nähtuvat menetluskulude jaotust. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust keelduda hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
11.4.Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ega asja lahendada, kuna ringkonnakohus peab esmalt kontrollima apellatsioonkaebuse nõuetele vastavust ja asja menetlusse võtmise järel kaebuse lahendama (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477/38, p 12).
12.Kolleegium märgib, et maakohtu otsus ei vastanud täielikult kohtuotsuse nõuetele, eelkõige TsMS § 442 lg-le 8. TsMS § 442 lg 1 kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtul otsuse põhjendavas osas keskenduda kohtu tuvastatud asjaolude ja nendest tehtud järelduste, tõendite ja kohaldatud seaduste märkimisele ja analüüsimisele. Kolleegiumi hinnangul peab kohtulahend olema menetlusosaliste jaoks ka vastava osa siseselt loogiliselt liigendatud, mh nt punktide ja alapunktide abil, ning selles kasutatud erialakeel esitatud võimalikult üldarusaadaval kujul (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-16, p 18). Praeguses asjas tehtud maakohtu otsuse põhjendav osa algab tervet lehekülge hõlmavalt hageja ja kostja esitatud asjaolude ja väidete taasesitamisega. Kuigi kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole alati võimalik täielikult vältida menetlusosaliste seisukohtade (taas) esitamist, tuleks seda vähemalt maakohtul teha minimaalselt vajalikus ulatuses. Hageja ja kostja seisukohti on maakohus otsuse põhjendavas osas lühemas ulatuses korranud ka edaspidi. Samuti on maakohus põhjendavas osas erinevates kohtades kaks korda välja kirjutanud VÕS § 641 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 sisu. Tarbetud kordused teevad menetlusosalistele ja nende esindajatele otsusega tutvumise aeganõudvamaks ning see võib kaasa tuua ka esindajale makstava tasu suurenemise. Osa lauseid on maakohus otsuse põhjendavas osas alla jooninud, jättes täpsustamata allajoonimise võimaliku tähenduse.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.