Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Asjas toimus kaks eelistungit 01.10.2019 ja 23.10.2019, kus kohus arutas võlausaldajaga võlgniku kirjalikke vastuväiteid seoses kohtualluvuse ja pankrotihoiatuse kättetoimetamisega. Võlgnik istungitele ei ilmunud. 13.12.2019.a määrusega leidis kohus, et asja on võimalik lahendada Eesti kohtus, pankrotihoiatus on võlgnikule kättetoimetatud ning tuleb määrata ajutine pankrotihaldur. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara Võlgniku arvelduskonto jääk LHV Pank AS-is on 1,37 eurot. Võlgnik omab LHV Pensionifondi L osakuid väärtusega 5873,50 eurot. Kinnisvara Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule kuulus: korteriomand Viljandimaal, mille võõrandas 21.12.2012; xxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxx, mille võõrandas 30.12.2016; xxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxx, mille võõrandas 14.10.2019. Muu vara Võlgniku nimele on registreeritud sõidukid: MERCEDES-BENZ C 220 Diesel T, reg.märk xxxxxxx esmane reg.aasta 1997; MAZDA 626, reg.märk xxxxxxx, esmane reg.aasta 1996; MERCEDES-BENZ C 280, reg.märk xxxxxx; BMW 540I, reg.märk xxxxxxx esmane reg.aasta 2002. Sõidukite täpne asukoht ega tehniline seisukord ei ole teada, mistõttu ajutine haldur sõidukeid hetkel varana ei käsitle. Äriregistri andmetel on võlgnikul olnud kolm osalust äriühingutes: OÜ Tempero Transport (kustutatud), ClassicPro OÜ (pankrotis) ja Rolling Wheels OÜ. Kehtivad seoses võlgnikul puuduvad. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara, millele saaks pöörata sissenõuet. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Osaühingu Port One ees summas 80 000 eurot; 2) AS-i Olerex ees summas 64 498,63 eurot; 3) Luminor Liising AS-i ees summas 132 025,01 eurot (4 liisingulepingut); 4) AS-i Coop Liising ees summas 202 771,32 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 479 294,96 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suutmatus täita võetud kohustusi, mis on tekkinud kergekäeliselt antud käenduslepingutest. Võlgnik käendas oma osalusega ClassicPro OÜ liisinglepinguid ja kapitalilepinguid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud koheseid vara tagasivõitmise aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kui keegi ei maksa deposiiti 1000 eurot. 13.02.2020 toimunud istungile võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja oli tutvunud aruandega ning ei soovinud sellele midagi lisada. Ajutise halduri sõnul ei saanud ta võlgnikuga kontakti.

13.02.2020 hommikul enne istungit edastas võlgnik avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxx Lxxxxxxx on käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on hetkel püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 479 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku vara koosneb üksnes sõiduautodest, mille asukoht ja seisukord pole teada ning seetõttu pole võimalik nende väärtust praegu määratleda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitatud PankrS § 170 alusel nõuetekohase avalduse kohustustest vabastamiseks. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Mxxxx Lxxxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19.03.2020 algusega kell 11.00 Tallinna kohtumajas. Kohus osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel. Kohus määrab pankrotihalduriks Veli Kraavi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab võlgnikule, et võlgnik võib esitada avalduse, et pärast pankrotimenetluse lõppemist algatataks tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus nende nõuete osas, mis jäävad pankrotimenetluses täitmata. Avaldus tuleb esitada kas hiljemalt esimese võlausaldajate koosoleku toimumise ajaks või siis koos PankrS § 158 lg 3 aruandega (nn lõpparuanne). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9,75 h. Ajutine

pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 994,50 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 85 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 85 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 85 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 828,75 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 994,50 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur taotles tasu väljamaksmist deposiidi arvelt. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, mistõttu tuleb ajutise halduri tasu kanda pankrotivara arvel. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel OÜ-le Advokaadibüroo Lextal. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus avaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.