Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas 31.01.2020.a Harju Maakohtule hagi R K vastu. Hagi kohaselt tekitas kostja 19.06.2016.a tervisekahjustusi A L ja E R, 23.06.2016.a R Ve ning 24.06.2016.a D S, mida tõendab Harju Maakohtu 29.05.2017 otsus nr 1-17-3290. Kannatanud vajasid tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanutele osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid ja hageja võimaldas kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 655,52 eurot tasutud. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 268,28 eurot, mida tõendab/vad xxxx OÜ väljastatud töövõimetusleht/ed nr 14469. Kannatanud on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 923,80 eurot. Kostja poolt on kannatanutele võimaldatud ravikindlustushüvitistest ja nõudesumma 923,80 eurost seisuga 15.08.2019 tasutud 400 eurot. Nõudesumma 523,80 eurot on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 523,80 eurot. 05.02.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 06.02.2020.a toimetati hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte e-toimiku vahendusel. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2/3

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud etoimiku vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 1043 lg-st 1 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja tekitas kannatanutele tervisekahjustusi, mida tõendab Harju Maakohtu 29.05.2017.a otsus nr 117-3290. Järelikult on kostja tekitanud kehavigastuste tekitamisega kannatanutele VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastast kahju. RaKS § 26 lg 1 järgi on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kostja on vastutav kindlustusjuhtumite toimumise eest, mille tõttu said kindlustatud isikud ravikindlustushüvitisi, mistõttu on hagejal RaKS § 26 lg-st 1 tulenevalt kostja suhtes tagasinõudeõigus 523,80 euro suuruses summas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei nõuta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamisel riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Hageja esindaja Pille Pihler on ühtlasi kohut teavitanud hagiavalduses, et hagejal ei ole antud asjas menetluskulusid tekkinud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.