2-19-19742/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik on esitanud oma kohustuste nimekirja, milles kirjas kohustusi viie võlausaldaja ees kokku summas 9826,87 eurot. Varana on võlgnikul 1/5 kinnisasjast, kaasomandist asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus xxxxxxx vallas, kinnisasi on kaasomandis õdede- vendadega. Seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta kirjutab võlgnik, et tema makseraskused tekkisid aastast 2014, juba aastal 2011 ta koondati ja pärast seda ei ole püsivat ega ametlikku töökohta olnud. Võlgnik teeb juhutöid (pottsepa ja korstnapühkijatööd). Võlgnik on võtnud laenusid esmalt Bigbankist (krooni ajal) lastele arvuti ostmiseks. Seejärel võttis tarbimislaenu Swedbankist ja siis uue laenu eelmise laenu refinantseerimiseks. Alates aprillist 2014 enam kohustusi tagasi maksta ei suutnud. Majapidamiskuludest on maksmata teleteenuste võlg Viasat’ile ja elektrienergia eest Elektrum OÜle. Selle võla katteks on müüdud korteriomand. Hiljem on võlgnik võtnud laene poja koolituskulude katmiseks. Ka need väikelaenud on summas 559,28 eurot maksmata. Võlgnik kasvatab üksi oma abikaasa last, lapse ema toetab vähesel määral. Võlgnik teeb juhutöid pottsepa ja korstnapühkijana, ametlikku sissetulekut ei ole aastaid. Juhtimisõigust ei ole, seetõttu töövõimalused väikesed. Tervis halvenenud. Aastal 2019 võttis võlgnik ennast arvele töötukassas. Võlgnik kohtu täiendavatele küsimustele määratud ajaks ei vastanud. Kohus kontrollis kinnistusregistrist, et võlgnik on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx, asukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaasomanik, omades 1/5 mõttelist osa kaasomandist. Kohus määrusega 21.01.2020 nimetas ajutise halduri ja määras kohtuistungi aja. 30.01.2020 andis võlgnik vastused kohtu küsimustele (tl.33). Ajutine pankrotihaldur esitas aruande (tl.34-37, lisad tl.41-49). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul tema abikaasaga ühisvara. Ajutine pankrotihaldur on kuulanud ära võlgniku abikaasa Axxxx Kxxxxxx kes on kirjalikult kinnitanud, et abielusuhted Axxx Kxxxxxxx lõppesid hiljemalt 2007.aastal. Abielu on lahutamata. Axxxxx Kxxxxx on kinnitanud ka (tl.37), et ta ei pea AxxxxKxxxxxxnimele kinnistusraamatusse või mistahes muusse registrisse kantud vara abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks. Ajutine pankrotihaldur annab ülevaate võlgniku senisest tegevusest: viimati sai võlgnik töötasu Päästeametilt aastal 2011, aastatel 2011, 2012 sai võlgnik sissetulekut Eesti Töötukassalt ja aastal 2013 xxxxxxxx Vallavalitsuselt tasu 30.29 eurot. Hilisema sissetuleku kohta andmed Maksu – ja Tolliametil (ja halduril) puuduvad. Võlgnik on oma tervise tõttu läinud arstlikele läbivaatustele ja usub, et varsti on võimalik tuvastada tema töövõime osaline kaotus. Seejärel tekiks võlgnikule püsiv sissetulek Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse näol. Võlgnikul on kaks täisealist poega, võlgnikuga koos elav abikaasa poeg õpib 9.klassis. Võlgniku varalised õigused. Axxx Kxxxxx nimele on registreeritud mopeed Tunturi Super Sport, liikluskindlustus puudub. Sõiduk on olemas, vajab remonti. Võlgniku hinnangul võiks olla selle väärtus 100 eurot. Võlgnik on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaasomanik, omades 1/5 mõttelist osa kaasomandist. Teised kaasomanikud on õed-vennad. Elamu ei ole lõpuni ehitatud, selles puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Elamust kasutab elamiseks võlgniku vend Üxxx Kxxxxxx Võlgnik ise hindab kinnistu harilikku väärtust maksimaalselt 12 000-le eurole. Ajutise pankrotihalduri arvates on see hinnang pigem liiga optimistlik. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ei ole teada. Võlgnikul on seni ametlik sissetulek puudunud. Kokkuvõttes ei ületa võlgniku vara väärtus 2500 eurot. Võlgniku kohustused. Ajutine pankrotihaldur on võlgnikul kindlaks teinud võlad üheksa võlausaldaja ees (neist kaks kohtutäiturit), kelle nõuete kogusumma on 9204,84 eurot. Osad nõuded võivad olla

aegunud. Nõuete kohta on kohtulahend tehtud Bigbank AS kasuks (tsiviilasi nr . 2-14-36904). PlusPlus Capital AS avalduse alusel on algatatud täitemenetlus vahekohtu otsuse täitmiseks. Samas on vahekohtu otsus täidetav üksnes juhul, kui kohus on selle tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud (TsMS § 753 lg.1). Võlgniku suhtes tehtud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohta andmed puuduvad. Võlgniku igapäevakulud on umbes 505 eurot kuus, s.h. abikaasa lapse kulud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ette teada niisuguse sündmuse saabumist, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise. Võlgnikul puuduvad väljavaated oma sissetulekute arvel kõikide teadaolevate võlakohustuste nõuetekohaseks täitmiseks mõistliku aja jooksul. Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuse kohta. Võlgniku teadaolevad kohustused on tekkinud aastaid tagasi. Ka pärast töö kaotamist on võlgnik kasutanud vähesel määral krediiti enda või laste olmevajaduste rahuldamiseks. Võlgnikul ei ole kalduvust käia rahaga pillavalt ümber. Võlgniku eluviis on tagasihoidlik. Võlgnik ei suuda teenida jooksvalt tulu, mis võimaldaks täita kõik minevikus tekkinud varalised kohustused. Ajutise halduri hinnangul võis maksejõuetuse väljakujunemise ajaks lugeda hiljemalt aastat 2014. Võlgnik muutus maksejõuetuks, sest realiseerus krediidi kasutamisega paratamatult kaasnev risk- sissetulek osutus loodetust väiksemaks ja laenu tagastamine ei õnnestunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Ajutine haldur märgib, et võlgnikul puudub likviidne vara isegi pankrotiavalduse menetluse kulude osalisekski katmiseks. On olemas realiseeritavat vara, mille arvel on vähemalt osaliselt võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja vajadusel kasutada menetlusabi. Ajutine pankrotihaldur viitab PankrS §-le 171 lg.11, mis suunab kohut võlgniku pankrotti välja kuulutama ka siis kui pankrotivara puudub või selle väärtus on väike. Pankroti väljakuulutamise korral saab selguse võlausaldajate tegelikus arvus ja nõuete suuruses. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud.

Samas on võlgnikul väljavaade saada sissetulekut kas töövõimetoetuse näol (seni ei ole sead olnud), aga ka edaspidi töötades, s.h. oma sissetulekut pangakonto kaudu kontrollitavaks muutes. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et Axxx Kxxxxxxei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul olemasolev vara ja sissetulek ei kata tema kohustusi. Võlgnikul ei ole ka lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et Axxx Kxxxxx on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et käesolevas pankrotiasjas ei ole isikule alust ette heita raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Seni esitatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Axxx Kxxxxxx puhul esinevad PankrS § 31 lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja menetluse kulgedes kaalub kohus sellega seotud asjaolusid. Võlgnikul tuleb veel anda PankrS § 170 lg.2 kohased kinnitused. On olemas mõningane pankrotivara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulud vähemalt osaliselt. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel menetluse kulgemisel sellesse faasi. Ajutine haldur Einar Vallandi on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Axxx Kxxxxx pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 06.02.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 7 töötunni eest summas 350 eurot ning hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulud summas 84,35 eurot, lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete eeldatavat mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 50 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 7 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o. 70 eurot, kokku 420 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutisele haldurile kulude hüvitamine taotletud ulatuses. Haldur on selgitanud, et kulud summas 84,35 eurot moodustuvad büroo töökoha kasutamise kulust (6,5 tundi), koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise kulust 16,25 eurot, kütusekulust (sõidukulu) 9,60 eurot. Lisandub käibemaks 16,87 eurot, kokku 101,22 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu ja kulutuste väljamõistmist büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum). Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis büroole välja maksta koos käibemaksuga.