Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxx Kxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21.02.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Axxx Kxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Einar Vallandi.
2.Tartu Maakohtu 30.10.2020 kohtumäärusega (jõust. 26.11.2020) lõpetati Axxx Kxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 10. oktoobril ja esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 10. mail ja 10. novembril.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 14.05.2021 (e-toimiku vahendusel), 19.05.2021 (e-postil aadressile [email protected]) ja 24.05.2021 (postiaadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamiseks. Axxx Kxxxxx sai postiaadressile saadetud meeldetuletuse isiklikult kätte 17.06.2021. Võlgnik aruannet täiendavaks tähtajaks ei esitanud. Kohus võttis võlgnikuga 09.07.2021 ühendust telefoni teel ning võlgnik lubas aruande esitada 15.07.2021. Võlgnik esitas aruande 16.07.2021, kuid aruanne oli puudustega ning kohus palus 16.07.2021 vorminõuetele vastava aruande esitamist ning täiendusi. Pärast korduvaid meeldetuletusi (16.07.2021, 23.08.2021, 31.08.2021. 09.09.2021, 21.09.2021) võlgnik kohtunõuet ei täitnud. 21.09.2021 saadetud kohtunõude sai võlgnik isiklikult kätte 02.10.2021.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.2021. Kohus saatis 15.11.2021 võlgnikule meeldetuletuse e-posti aadressile, aruannet täiendavaks tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 17.12.2021 meeldetuletuse postiaadressile, kust võlgnik sai kirja kätte isiklikult 27.12.2021, tähtajaks aruannet ei esitatud. Kohus võttis 02.02.2022 võlgniku ühendust telefoni teel ning võlgnik lubas aruande esitada hiljemalt 06.02.2022. Aruannet ei esitatud. Kohus saatis veelkord meeldetuletused 17.02.2022 ja 16.03.2022, 16.03.2022 saadetud kohtunõude sai võlgnik isiklikult kätte 21.03.2022. Aruannet võlgnik ei esitanud.
5.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 24.05.2022 võlgnikule postiaadressile meeldetuletuse aruande esitamiseks. Võlgnik sai meeldetuletuse isiklikult kätte 28.05.2022. Täiendavaks tähtajaks võlgnik aruannet ei esitanud.
6.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 30.10.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 10.05.2021. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Kohus on kõigi aruande tähtaegade saabudes saatnud korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik on esitanud vaid ühe aruande, mis ei vastanud vorminõuetele ning oli puudustega. Kohtu korduvatele nõuetele esitada vormikohane aruanne koos täpsustusega võlgnik ei reageerinud. Võlgnikul on esitamata kaks viimast aruannet tähtaegadega 10.11.2021 ja 10.05.2022. Mõlema aruande esitamiseks on saadetud korduvaid meeldetuletusi, mille võlgnik on isiklikult kätte saanud postiaadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
11.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud vaid ühe aruande, mis ei vastanud aruande vormi- ja sisunõuetele ning võlgnik ei täitnud ka kohtunõuet puuduste likvideerimiseks. Kaks viimast aruannet on võlgnikul esitamata hoolimata korduvatele meeldetuletustele, mis on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule
võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole pidanud vajalikuks võtta kohtuga ise ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldaja huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
13.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ...likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Axxx Kxxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna mitte. Olukord, kus isik ei ole pankrotimenetluses olnud kättesaadav võlgnikuna, tähendab, et ta ei ole olnud kättesaadav ka usaldusisikuna. Usaldusisiku kohustusi ta täitnud ei ole.
14.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldaja seisukohta. Võlausaldaja õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Kohus on PankrS § 175 lg.3 nõude täitmiseks helistanud võlgnikule tema telefonil 57427207, s.h. 22.juunil korduvalt. Telefonil püsivalt kinnine toon. Kuna kohus lõpetab käesoleva menetluse eeskätt põhjusel, et võlgnik ei täida kohustust olla kohtule kättesaadav ja anda teavet, siis kohus loeb sellise olukorra võlgnikupoolseks rikkumiseks, mis ei võimalda tema ärakuulamist.
15.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Axxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Axxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Axxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxx Kxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.