Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Txxxxx Lxxxxx esitas 11.12.2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus, sh õigusdokumendi koostamiseks. Txxxxx Lxxxxx esitas taotluse volikirja alusel Txxxx Lxxxxxx eest.

Kohtu 23.12.2019 selgitustele vastavalt esitas 07.01.2020 riigi õigusabi taotluse Txxxx Lxxxxxx kes taotles riigi õigusabi enda esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus, sh õigusdokumendi koostamiseks. Taotlusele oli lisatud teatis taotleja ja tema pereliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Riigi õigusabi taotleb TxxxxxLxxxxx seoses 19.01.2015 tööõnnetuse tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustusega. Tsiviilasjas nr 2-16-15308 mõistis Tartu Maakohus 29.12.2016.a tagaseljaotsusega Rxxxx OÜ-lt Txxxx Lxxxxxx kasuks välja ühekordse hüvitise 9905,57 eurot kuni hagi esitamiseni ning hagi esitamisest perioodilise maksena igakuise hüvitise 341,81 eurot. Kohtutäitur ei ole suutnud 29.12.2016.a otsusega välja mõistetud nõudeid täita, sest Rxxxx OÜ-l puudub igasugune vara. Tartu Maakohus mõistis kriminaalasjas nr 1-17-356 16.03.2017.a otsusega süüdi Mxxxxx Vxxxxxx Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“ sätestatud nõuete eiramises, millega põhjustas Txxxx Lxxxxxxxe raske tervisekahju. Txxxx Lxxxxxxkriminaalasjas tsiviilhagi ei esitanud, sest ta ei teadnud selle võimalikkusest. Txxxx Lxxxxx soovib esitada hagi RxxxxxOÜ juhatuse liikme Mxxxxx Vxxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et TxxxxLxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb rahuldada kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 5-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi andmiseks hindab kohus muuhulgas ka isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda (RÕS § 7 lg 1 p 4) ning võimalusi tasuda kulud taotlejale kuuluva ja raskusteta müüdava vara arvel (§ 7 lg 1 p 3). Avaldaja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja FIE ning tal puuduvad ülalpeetavad. Tema sissetulekuteks on toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 284,84 eurot. Talle kuulub 1/8 osa Lxxxxx talust. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja FIE-na registreeritud alates 21.05.2018 ning tema tegevusalaks on mujal liigitamata mööbli tootmine. Avaldaja ei esitanud kohtule selgitusi selle kohta, kas ta saab FIE-na tegutsedes sissetulekut või mitte. Avaldaja esitas enda pangakonto väljavõtte perioodil 01.09.2019-03.02.2020.

Väljavõttest nähtuvalt saab avaldaja ainult töövõimetoetust 235,81 eurot ja sotsiaaltoetust 41,17 eurot. Mõnel üksikul korral on laekunud summa kolmandatelt isikutelt, nt emalt. Muid sissetulekuid pangakontolt ei nähtu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub avaldajale 1/8 Lxxxxx talust, kus ta elab koos emaga. Muud registreeritud vara kohus ei tuvastanud. Seega pole avaldaja puhul täidetud RÕS § 7 lg 1 p 3 eeldus. Oma kuludeks on avaldaja märkinud eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule 75 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kokku 353 eurot. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. TMS § § 131 lg 1 p 2 ja 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele. Hinnates käesolevalt avaldaja sissetulekut, vara ja igakuiseid kulusid, tuleb asuda seisukohale, et avaldaja ei ole enda majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline õigusabi kulusid ise kandma. Kuigi avaldaja ei selgitanud, kas ta FIE-na tegutsedes saab tulu või mitte, on kohtu hinnangul võimalik praegu anda avaldajal riigi õigusabi ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus temale riigi õigusabi andmiseks. Küll aga selgitab kohus, et avaldaja peab igal ajal esitama kohtule oma vara ja kohustuste kohta õigeid ja ammendavaid andmeid, st teatama enda majandusliku seisundi muutumisest. Kui avaldaja jätab nimetatud andmed teatamata või esitab valeandmeid, võib kohus TsMS § 189 lg 1 alusel menetlusabi tühistada. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et avaldajale tuleb anda õigusabi riigi kulul ning määrata talle esindaja esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus, sh ka õigusdokumendi koostamiseks. Lähtudes RÕS § 18 lg-st 1 nimetab Eesti Advokatuur avaldajat esindava advokaadi. RÕS § 19 lg 1 sätestab, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kohus märgib, et tsiviilasjas 2-18-15385 andis kohus 29.10.2018.a määrusega Txxxx Lxxxxxxxe riigi õigusabi RxxxxxOÜ juhatuse liikme Mxxxxx Vxxxxxx vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel. TxxxxxLxxxxxxxx määratud esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa esitas kohtule aruande, milles oli seisukohal, et Txxxx Lxxxxxx poolt avaldatud asjaolud ei võimalda õigusliku sisuga nõuet esitada RxxxxxOÜ juhatuse liikme vastu, sest kohus on tsiviilasjas 2-16-15308 Rxxxx OÜ-d mitte juhatuse liiget kohustanud hüvitama TxxxxxLxxxxxxxx tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Esindaja selgitas Txxxx Lxxxxxxxx, et Rxxxx OÜ maksevõimetuse kahtluse korral tuleb esitada pankrotiavaldus, mis võimaldaks pankrotimenetluse käigus esitada nõudeid ka juhatuse liikme vastu. Riigi õigusabi piirdus õigusnõustamisega.

Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-18-15385 Txxxx Lxxxxxxxx määratud esindaja ei hinnanud kõiki võimalikke nõude esitamise aluseid ning seetõttu jäi riigi õigusabi Txxxx Lxxxxxxxx nõuetekohaselt osutamata- vähemalt ei nähtu igakülgne õigusliku olukorra hindamine esindaja aruandest. Näiteks puudub aruandes selgitus, miks ei saa esitada nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 4 alusel. Käesolevalt on põhjendatud anda uuesti Txxxx Lxxxxxxxx riigi õigusabi tema õiguste ja huvide kaitseks. RÕS § 19 lg-st 1 lähtuvalt on Txxxx Lxxxxxxxx seekord määratav esindaja kohustatud tegema kindlaks kõik võimalikud kahju tekitamisest tulevad nõuded ükskõik kelle vastu, mida veel ei ole esitatud ja mida saab käesolevalt on veel võimalik esitada. Vajadusel tuleb nimetatud nõuded esitada kohtule. Kui esindaja leiab, et Txxxx Lxxxxxxx ei ole nõudeõigust ühelgi alusel, peab esindaja seda esindatavale igakülgselt selgitama. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes vaidluse sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast, tuleb avaldajale vastavalt RÕS § 8 p-le 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (RÕS § 29). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.