2-19-20567/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud K Ui avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sai võlgniku maksejõuetus alguse sellest, et ta võttis aastate jooksul kiirlaene erinevatelt laenuandjatelt. Osa on võlgnik ära maksnud ja siis uuesti juurde võtnud. Käesolevaks ajaks on võlgnik sattunud olukorda, kus ta enam ei suuda laenumakseid tasuda ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Eesti Töötukassa 02.09.2019. a otsusega on võlgnikule määratud töövõimetoetus perioodiks 20.09.2019. a – 19.09.2024. a päevamääraga 7,8603 eurot. Võlgniku poolt võetud rahalised kohustused on väga suured ja tema igakuine stabiilne sissetulek on töövõimetoetus summas vastavalt 235,80 – 243,67 eurot, lisaks saab võlgnik sotsiaaltoetust summas 21,54 eurot. Võlgnik töötab töölepingu alusel x OÜ-s ja igakuine töötasu on keskmiselt 800 eurot. Käesoleval ajal on võlgnikul võlanõudeid kokku summas 19 965,55 eurot. Võlgnik palub kohtul algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 09.01.2020. a määrusega nimetas kohus K Ui ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K Ui pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 12,55 eurot, võlgniku kohustuste maht on 19 031,18 eurot. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt olemasolevat vara. Võlgniku sissetuleku moodustab igakuine töötasu 500-600 eurot, lisaks saab võlgnik töövõimetoetust (ca 240 eurot kuus). Arvestades TSM § 132 sätestatut ei ole võlgnik suuteline rahuldama kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul seoses hasartmängude mängimise, kergekäeliselt võetud kohustuste ning vähese sissetuleku tõttu. Võlgnik võttis aastaid kergekäeliselt kiirlaene ning uusi laene olemasolevate laenude teenindamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS §

171 lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Pankrs § 176 lg 2 kohaselt kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 9,65 töötunni eest kokku summas 868,50 (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 868,50 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.