Tööõigus › Muud tööõigusasjad

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

TLS §-st 96 tulenevat tähtaega järgides, märkides avalduses hageja viimaseks tööpäevaks

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja tõendab oma vastuväidet tunnistaja A. T. ütlustega, kes kinnitas tunnistajana ülekuulatuna, et viibis hagejale ülesütlemise avalduse üleandmise juures. M. O. kutsus teda enda juurde ja ütles talle, et hageja ei allkirjastanud töölepingu lõpetamise dokumente. M. O. palus kinnitada tunnistajal allkirjaga, et hageja keeldus dokumente vastu võtmast. Kostja tõendas oma väidet ka tunnistaja V.K. ütlustega, kes kinnitas, et oli sel päeval (04.01.2019) tööl, kui hagejaga tööleping üles öeldi. Ta ei viibinud küll ülesütlemise juures, kuid sai samal päeval ülesütlemisest teada. M. O.kutsus hageja oma kabinetti. Peale seda, kui M. O. ja J. R. olid hommiku poole kohtunud, J. R. tööle enam ei jäänud. J. R. tõi töökoha võtmed tagasi alles 07.01.2019 ja teatas talle , et lahkub töölt. Ka tunnistaja ja hageja omavahelised suhted olid pingelised, sest tunnistaja ei saanud hageja puhul kunagi kindel olla, kas hageja on tööpäeva lõpuni tööl või ei. Kostja tõendas oma väiteid ka seadusliku esindaja vande all antud seletustega. Seadusliku esindaja seletuste kohaselt 04.01.2019 selgitas ta hagejale, miks ta ei ole rahul hageja tööga ja andis hagejale üle kirjaliku ülesütlemise avalduse. Hageja keeldus seda alla kirjutamast. Peale seda kutsus ta enda juurde A.T.i, et viimane tunnistaks seda olukorda. M. O. palus A.T.il kirjutada sellele avaldusele, et J. R. ei kirjutanud avaldusele alla. J. R. oli selle ajal veel kabinetis. M. O. palus raamatupidajal teha MTA töötajate registrisse kande J. R. kohta järgmisel esmaspäeval ehk 7.jaanuaril, sest 04.01.2019 toimunud kohtumisel J. R.ga leppisid nad kokku, et J. R. annab talle nädalavahetuse jooksul teada, kas ta jääb tööle edasi või ei jää. M. O. selgitas, et lähtudes ülesütlemiseavaldusest, lõpeb 15 päeva pärast. J. R. ütles, et ta ei tea, kas ta enam tuleb tööle, või ei tule tööle. J. R. helistas ja teatas, et tema enam tööle ei tule ja M. O. ja J. R. leppisid seejärel kokku, et esmaspäeva hommikul kell 8.00 nad kohtuvad ja J. R. annab üle võtmed, sest võtmed jäid reedel tema kätte. J. R. sellele kohtumisele ei ilmunud. M. O. ootas teda ca pool tundi ja seejärel helistas raamatupidajale ja palus J. R. töötajate registrist maha võtta. J. R. siiski samal päeval tuli ja tõi võtmed ära müüja V. K.ile. Kuigi tunnistaja A.T. on kostja seadusliku esindaja M. O.i elukaaslane, puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest tunnistajat hoiatati enne temalt ütluste võtmist vastutuse eest valetunnistuste andmisel. Samuti langevad A.T.i ütlused kokku tunnistaja V. K.i ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega. Maakohus on seisukojal, et hageja väide, et 04.01.2019 kostja esindaja teatas talle ülesütlemisest üksnes suuliselt telefonitsi, ei leidnud tõendamist. Tunnistajate A. T. ja V. K.i ütlustega ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega leidis tõendamist, kostja seaduslik esindaja andis hagejale üle kirjaliku ülesütlemise avalduse, kuid hageja keeldus allkirjaga kinnitamast, et teda on tutvustatud ülesütlemise avaldusega. Maakohus peab vajalikuks märkida, et ka hageja ise tunnistas 11.03.2019 toimunud kohtuistungil järgmist „Siis umbes 16.30 tuleb M. (mina olin all, tegin hakkliha) me alustasime köögis rääkimist, siis läksime üles tema kabineti, kus ta mulle ütles, et laseb mind töölt lahti. M. ütles mulle, et ma läheks alla ja küsiks V. käest, kas tal on vaja veel abi, ja siis olen ma töölt vaba. Kui M. O. oleks mulle seda varem andnud, oleks ma selle ülesütlemise avalduse allkirjastanud“. Seega hageja kinnitab, et kostja seaduslik esindaja esitas talle 04.01.2019 kirjaliku ülesütlemisavalduse, mida ta ei allkirjastanud. Seega on hagiavalduses toodud väide,

et „talle teatati 04.01.2019.a. telefonitsi, et tööleping temaga on ülesöeldud ja teda ei lubatud tööle“ vastuolus kohtuistungil hageja poO. öelduga. Seega kohus tuvastas, et kostja andis 04.01.2019 hagejale üle töölepingu kirjaliku ülesütlemise avalduse, kus hagejaga lõpetati tööleping töölepingu seaduse § 86 lg.1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.

Maakohus tuvastas, et kostja esitas TLS § 86 lg 1 alusel ja selles sätestatud tähtaega järgides hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 04.jaanuaril 2019 ning see toimetati hagejale kätte. Ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete mittetäitmine töölepingus kokkulepitud nõutaval tasemel. Hagejal puuduvad klientide teenindamiseks sobilikud isikuomadused. Hageja ei ole saavutanud teiste töötajatega häid kollegiaalseid suhteid jms. Maakohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele). Tunnistaja V. K.i ütlustega ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega leidis tõendamist, et hageja ei saanud katseajal oma ülesannetega (kaupluse juhataja –müüja) hakkama: 1) Hageja töökohustuste täitmise osas tuli kriitikat tuli meeskonnakaaslastelt ja ka kostja seaduslik esindaja tegi talle märkuseid. Vaatamata varasematele märkustele hageja töö ei paranenud ja need puudused, mis olid varasemalt, säilisid edasi. Hagejal oli tööle hilinemisitööpäev algas kell 8.00 kella 10.00-ks pidi pood olema valmis klientide teenindamiseks, kuid hageja hilines korduvalt. Tema töötempo oli väga aeglane, kliendid nurisesid. Hageja ei pannud kaupa korrektselt välja, muutis töögraafikut pidevalt, mis aga häiris teist müüjat, st teine müüja pidi iga kord hageja tehtud muudatustele vastu tulema, et pood oleks avatud ja kliendid teenindatud. Tööle võtmisel eeldas kostja seaduslik esindaja, et hagejast peaks saama kunagi Talupoe juhataja ja sellest nad rääkisid hagejaga tööle võtmisel. Kuid sellist analüütilise iseseisva töö tegemisega hageja kahjuks hakkama ei saanud. Kostja seaduslik esindaja,V.K. või A.T. pidid pidevalt ise talle asju selgitama või ise hageja tööd tegema nt kaupade tellimisel (kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused). 2) Hageja ei saanud oma tööga hakkama, teda pidi pidevalt suunama ja ütlema mis teha. Kuigi hageja oli juhtaja- müüja ja tunnistaja vanem müüja, pidi tunnistaja teda pidavalt õpetama ja suunama. Hageja ei suhelnud klientidega nii nagu peab. Hageja ei täitnud kauba väljapanekut. Kui oli vaja kaupa välja panna, siis hageja leidis põhjenduse, et pole ruumi või midagi sellist (tunnistaja V. K. ütlused). Ka hageja ise kinnitas 03.02.2020 toimunud kohtuistungil, et „Ma olin võetud tööle töölepingu alusel müüja-juhataja ametikohale, (kuid) miks ma viibisin koguaeg esimesel korrusel saalis? Ma pidin igapäevaselt teenindama all kliente. Ma pole juhataja kohustusi täitnud, sest mind pole õpetatud üldse ja pole selgitatud ja näidatud mulle mitte midagi.“ Samas kinnitas hageja, et tööle võtmisel luges läbi oma ametijuhendi ja allkirjastas selle. Seega on tõendamist leidnud töölepingu lõpetamise eelduste olemasolu.

Menetluse käigus leidis nii tunnistaja V. K.i kui ka vande all ärakuulatud kostja seadusliku esindaja M. O.i aga ka hageja enda seletustega, et perioodil alates 22. novembrist 2018 kuni 04.jaanuarini 2019 (üks kuu ja 12 päeva) hageja ei saanud hakkama müüja ega juhataja ametis. Maakohus on seisukohal, et katseaja periood üks kuud ja 12 päeva on piisav selleks, et tööandaja saaks hinnata kas töötaja saab oma ülesannetega hakkama või mitte, kas hageja on suuteline töötama kaupluse juhataja-müüjana või mitte. Juhul, kui tööaja, kes võeti tööle kaupluse juhatajana (st juhatajana on tal kontrollifunktsioon teiste töötajate üle) ise juba tööle võtmise esimesel kuul rikub töökohustusi, sh hilineb tööle, lahkub kokkulepitust varem töölt, ei saa hakkama klientidega suhtlemisel jms, saab tööandja hinnata, et katseaja tulemused on olnud ebarahuldavad, so isik ei ole suuteline töötama kaupluse juhtaja-müüjana.

149) 04.02.2020 nimekirjas 239 eurot (140+99) sh 03.02.2020 kohtuistungil osalemine 1 h 10 min ja 03.02.2020 sõit Tallinn-Jõhvi-Tallinn 330 km (0,3 EUR/km) (tl 153-154). Hageja on 30.04.2019 apellatsioonkaebus märkinud, et vastustaja menetluskulude summa 1500 eurot on ülemäära suur. Pärast seda kostja esindaja poO. esitatud menetluskulude nimekirjade osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on põhjendatud ja vajalik ning vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (25.01.2019 vastus hagiavaldusele 3 lehel tl 19-21, 11.02.2019 seisukoha ja taotluse koostamine 3 lehel tl 37-39, 27.05.2019 vastus apellatsioonkaebusele 4 lehel tl 86-87 mõlemal poolel), 11.03.2019 kohtuistungiks valmistumine 2 h, 03.02.2020 kohtuistungiks valmistumine 3 h ning 11.03.2019, 03.02.2020 istungitel osalemine 2 h 10 min. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (dokumentidega so hagiga, e-kirjadega tutvumine, büroosisene arutelu, seisukoha kujundamine, telefonikõned kliendiga, kliendile kohtumääruste21, e-kirjade saatmine, kohtuistungiaja kooskõlastamine) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus vastaspoolelt välja mõistmata kostja esindaja kulud korraldavate toimingute eest ja kohtuistungitele sõidukulu 198 eurot (2*99). Arvestades kostja esindaja poO. esitatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks kostja esindaja õigusabikulude suuruseks 11.03.2019 nimekirjas esitatud toimingute eest 5 tundi tasu 600 eurot (5*120) so vastus hagile 3 h, seisukoha koostamine 1 h, istungiks valmistumine 1 h 996 euro asemel, 09.08.2019 nimekirjas esitatud toimingute eest 2 h tasu 240 eurot (2*120) 384 euro asemel, kohtuistungiteks valmistumine kokku 2,5 t tasu 300 eurot (2,5*120) ja istungitel osalemine 2 h 10 min tasu 260 eurot (2*120+20). Seega põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 1400 eurot (600+240+300+260) ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab välja hagejalt kostjalt kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1400 eurot käibemaksuta ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EExxx.

Kostja poO. 22.02.2019 tasutud tunnistajatasu 32,10 eurot (tl 46) jätab kohus hagejalt välja mõistmata. TsMS § 160 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tasu üksnes nõudmisel. Tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks (TsMS § 160 lg 2). Kohus kuulas kostja poO. taotletud tunnistaja A. T.i ära 11.03.2019 kohtuistungil (tl 52). Toimiku materjalidest ei nähtu, et tunnistaja oleks esitanud taotluse tasu maksmiseks. Kohus selgitab, et kuna kohus ei ole tunnistajale tasu maksnud, on kostjal õigus esitada taotlus tasutud tunnistajatasu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.